lg 2 p 1 järgi; Mare Leppik süüdistuses
lg 2 p 1 järgi Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatavad Mark Levin, isikukood: 34611130294, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, valdab eesti keelt, kõrgharidusega, töökoht XXX, kriminaalkorras karistamata Tõkend – ei kohaldatud (kahtlustatavana kinni peetud 20.21.02.2018) Mare Leppik, isikukood: 45108040302, elukoht XXX, Eesti vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, rakenduslikkõrgharidusega, töökoht XXX, kriminaalkorras karistamata Tõkend – ei kohaldatud (kahtlustatavana kinni peetud 20.21.02.2018) Menetluse liik Kokkuleppemenetlus Kaitsjad Alla Jakobson, Kristi Rande RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Mark Levin
294 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.02.201821.02.2018, so 2 päeva ja ärakandmata vangistuseks jääb seega 1 aasta 5 kuud 28 päeva. Vastavalt
lg 1 ja 3 määrata, et karistus jäetakse süüdlase suhtes täielikult tingimisi kohaldamata ega pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdlane ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 04.06.2018.a. 2. Süüdi tunnistada Mare Leppik
294 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.02.201821.02.2018, so 2 päeva ja ärakandmata vangistuseks jääb seega 1 aasta 5 kuud 28 päeva. Vastavalt
lg 1 ja 3 määrata, et karistus jäetakse süüdlase suhtes täielikult tingimisi kohaldamata ega pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdlane ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 04.06.2018.a. Asitõendid: Asukoht I köide: CD 3 tk pankade vastused 06.10.2017, 29.12.2017, 09.02.2018 nõudekirjale CD 1 tk kaupluste vastused 16.10.2017 nõudekirjale CD 1 tk isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli lisad CD 1 tk 16.03.2018 Mare Leppiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollide lisad Asukoht II köide: CD 1 tk 27.03.2018 Eesti haigekassa vastus DVD 1 tk 21.02.2018 LTKH vastus e-postkasti kohta CD 1 tk 16.03.2018 LTKH vastus hooldusravikliiniku patsientide kohta DVD 1 tk 26.02.2018 LTKH vastus andmebaasi LIISA logide kohta CD 1 tk Mare Leppikuga seotud läbiotsimised CD 1 tk 26.03.2018 vaatlusprotokolli lisa (Mare Leppiku digitaalsed teabekandjad ja e-post) CD 1 tk 28.03.2018 vaatlusprotokolli lisa (Mare Leppiku esemed ja dokumendid) Asukoht III köide: CD 20.02.2018 Mark Leviniga seotud läbiotsimised CD 1 tk 26.03.2018 vaatlusprotokolli lisa (Mark Levini digitaalsed teabekandjad ja e-post) CD 1 tk 23.03.2018 vaatlusprotokolli lisa (Mark Levini esemed ja dokumendid) Asukoht IV köide: CD 1 tk 21.03.2018 Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisa DVD 3 tk 26.03.2018, 29.03.2018 ja 29.03.2018 jälitustoimingu protokollide lisad Kõik loetletud salvestised hävitada kohtuotsuse jõustumisel. -2- Konfiskeerimisele kuuluv vara: 1. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele, Mark Levini ja kolmanda isiku X X nõusolekul ning juhindudes KrMS § 142 lg 2, § 1414 lg 1,
lg 4, § 832, § 84 sätetest mõista Mark Levinilt konfiskeerimise asendamiseks välja 11 000 eurot. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jätta Mark Levini ja kolmanda isiku X X ühisvara, so Mark Levini kasutuses oleval XXX arveldusarvel nr XXxxxxxxxxxxxxxxxxxx olevad rahalised vahendid 11 000 euro ulatuses aresti alla kuni asendamise täitmiseni. Mark Levin avaldab, et ta soovib asendamisnõude täita XXxxxxxxxxxxxxxxxxxx oleva arestitud rahaliste vahendite arvel. XXX arveldusarvel nr 2. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele, Mare Leppiku nõusolekul ning juhindudes KrMS § 142 lg 2, § 1414 lg 1,
lg 4, § 832, § 84 sätetest mõista Mare Leppikult konfiskeerimise asendamiseks välja 1195 EUR. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jätta Mare Leppiku vara, so sularaha 1195 eurot aresti alla kuni asendamise täitmiseni. Mare Leppik avaldab, et ta soovib asendamisnõude täita Harju Maakohtu 22.03.2018 määrusega nr 1-18-2369 arestitud rahaliste vahendite 1195 euro arvelt. Aresti alt vabastamisele kuuluv vara: Vastavalt kokkuleppele vabastada aresti alt: - Harju Maakohtu 12.03.2018 määrusega nr 1-18-1796 arestitud Mark Levini vara, so sularaha 880 eurot; - Harju Maakohtu 22.02.2018 määrusega nr 1-18-1577 arestitud Mark Levini ja kolmanda isiku X X ühisvara, so Mark Levini kasutuses oleval XXX arveldusarvel nr XXxxxxxxxxxxxxxxxxxx olevad rahalised vahendid 9540,50 euro ulatuses. Menetluskulud: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.1 alusel välja mõista riigituludesse: - Mark Levinilt menetluskuluna I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1250 eurot. Mare Leppikult menetluskuluna I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1250 eurot. Menetluskulusid on süüdistatavatel võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul alljärgnevalt: 11 kuul vähemalt 104,17 eurot, ning ühel kuul 104,13 eurot kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Mark Levinile ja Mare Leppikule kohtuotsusest eraldi nende poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. -3- Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: Mark Levinit süüdistatakse selles, et tema AS Lääne-Tallinna Keskhaigla hooldusravikliiniku juhatajana ja raviarstina, so ametisikuna pani toime korduva altkäemaksu võtmise.
lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiseisund korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi LTKH) on Tallinna linna äriühing, mis moodustati 23.08.2001 Tallinna linnavolikogu otsusega nr 227. LTKH peamiseks tegevusalaks on ambulatoorse, statsionaarse ja päevaravi eriarstiabi osutamine ning LTKH täidab oma teeninduspiirkonnas keskhaigla funktsiooni ning mitmete erialade puhul ka piirkondliku haigla (Sotsiaalministri 19.08.2004 määrusega vastu võetud Haiglate liikide nõuded § 13, 31) funktsiooni. Meditsiiniliste struktuuriüksustena töötavad LTKH koosseisus kirurgia-, anestesioloogia ja intensiivravi, sise-, hooldusravi-, naiste-, diagnostika, nakkus-, psühhiaatria-, hambaravi- ja närvihaiguste kliinik koos Sclerosis Multiplexi keskusega ja ambulatoorse eriarstiabi üksus. Lisaks osutab LTKH meditsiiniteenust Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile Meditsiinilises Kainestusmajas, dialüüsikabinetis ning opioidsõltlaste asendus- ja võõrutusravi. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 36 lg 1 kohaselt sõlmib haigekassa tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiuteenuse osutajatega ravi rahastamise lepingu. Eesti Haigekassa seaduse § 5 lg 1 kohaselt on Eesti Haigekassa avalik-õiguslik juriidiline isik. Seega on haigekassal õigus riigi nimel sõlmida haldusleping ehk ravi rahastamise leping RaKS-s sätestatud tingimustel ja ulatuses. LTKH ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud ravi rahastamise lepingu objektiks on kindlustatud isikule osutatud -4- tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine õigusaktides ja lepingus ning selle lisades ettenähtud tingimustel ja korras. Kuna LTKH-l on Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise leping ning LTKH osutab Eesti haigekassas ravikindlustatud isikutele tervishoiuteenuseid, on LTKH avalikõiguslikke ülesandeid täitev eraõiguslik-juriidiline isik. Alates 09.09.2002 töötab Mark Levin LTKH-s. Olles LTKH Hooldusravikliiniku juhataja, on Mark Levini kohustuseks mh juhtida, korraldada ja koordineerida kliiniku meditsiinilist tegevust ja erinevate ravi- ja diagnostikaosakondade vahelist tööd; kontrollida personali tegevust; osaleda kliiniku rahaliste vahendite ja ravimahtude planeerimises; planeerida ja jälgida haigekassa lepingu täitmist; koordineerida hooldusravi patsientide saabumist ja õigeaegset väljakirjutamist; korraldada haigete ravi ja jälgimist ning töötada kliiniku juhi ametikoha sees vähemalt 20 tundi nädalas raviarstina. Vastavalt „Õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning nõuded statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule, ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele“ (sotsiaalministri 13.01.2014 määrus nr 3) § 5 lg 1 kohaselt kuuluvad iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse hulka õendusloo dokumenteerimine; õendusabialane nõustamine; patsiendi turvalisuse tagamine; surijale õendusabi osutamine; funktsioone toetava liikumisravi toimingute teostamine; õendustoimingute, sh õendustoimingutega seotud hooldustoimingute teostamine; raviprotseduuride tegemine; laboratoorsete uuringute jaoks materjali võtmine. Sama määruse § 5 lg 2 kohaselt on õendusloo dokumenteerimisega seotud tegevusteks: õendusanamneesi kogumine; patsiendi terviseseisundi hinnangu koostamine, lähtudes elamistoimingutest; patsiendi turvalisuse hindamine ja tagamine; õendusplaani koostamine ja muutmine, lähtudes patsiendi terviseseisundist ja õendusabi vajadusest; õendusabi tulemuste hindamine; õendustegevuse dokumenteerimine; õendusepikriisi koostamine. Sama määruse § 2 lg 2 kohaselt võib iseseisvat statsionaarset õendusabiteenust võib osutada mh ka keskhaiglas, kui on täidetud määruse §-s 6 kehtestatud nõuetele vastavad tingimused. Seega Mark Levin, olles LTKH Hooldusravikliiniku juhataja (sh raviarst), omab avalike üleannete täitmisel ametiseisundit ning on ametiisik KVS § 2 lg 1 ja
Mark Levin võttis korduvalt altkäemaksu, nimelt: 1) Alates 14.03.2016 viibib X1 regulaarselt ravil LTKH hooldusravikliinikus, sh osaliselt tasulisel voodikohal. Vastavalt Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 193 ja 27.04.2017 määrus nr 82 (kehtis kuni 31.12.2017) § 12 lg 1 on iseseisva statsionaarse õendusabi voodipäevade maksimaalne arv
Mare Leppikut süüdistatakse selles, et tema AS Lääne-Tallinna Keskhaigla hooldusravikliiniku õendusjuhina, so ametisikuna pani toime korduva altkäemaksu võtmise.
lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiseisund Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, -8- tegevusetuses või viivituses. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi LTKH) on Tallinna linna äriühing, mis moodustati 23.08.2001 Tallinna linnavolikogu otsusega nr 227. LTKH peamiseks tegevusalaks on ambulatoorse, statsionaarse ja päevaravi eriarstiabi osutamine ning LTKH täidab oma teeninduspiirkonnas keskhaigla funktsiooni ning mitmete erialade puhul ka piirkondliku haigla (Sotsiaalministri 19.08.2004.a määrusega vastu võetud Haiglate liikide nõuded § 13, 31) funktsiooni. Meditsiiniliste struktuuriüksustena töötavad LTKH koosseisus kirurgia-, anestesioloogia ja intensiivravi, sise-, hooldusravi-, naiste-, diagnostika, nakkus-, psühhiaatria-, hambaravi- ja närvihaiguste kliinik koos Sclerosis Multiplexi keskusega ja ambulatoorse eriarstiabi üksus. Lisaks osutab LTKH meditsiiniteenust Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile Meditsiinilises Kainestusmajas, dialüüsikabinetis ning opioidsõltlaste asendus- ja võõrutusravi. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 36 lg 1 kohaselt sõlmib haigekassa tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiuteenuse osutajatega ravi rahastamise lepingu. Eesti Haigekassa seaduse § 5 lg 1 kohaselt on Eesti Haigekassa avalik-õiguslik juriidiline isik. Seega on haigekassal õigus riigi nimel sõlmida haldusleping ehk ravi rahastamise leping RaKS-s sätestatud tingimustel ja ulatuses. LTKH ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud ravi rahastamise lepingu objektiks on kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine õigusaktides ja lepingus ning selle lisades ettenähtud tingimustel ja korras. Kuna LTKH-l on Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise leping ning LTKH osutab Eesti haigekassas ravikindlustatud isikutele tervishoiuteenuseid, on LTKH avalikõiguslikke ülesandeid täitev eraõiguslik-juriidiline isik. Alates 09.01.2012 töötab Mare Leppik LTKH-s. Olles LTKH Hooldusravikliiniku õendusjuht, on Mare Leppiku kohustuseks mh analüüsida, planeerida, koordineerida ja korraldada kliiniku õendus- ja hooldustööd; juhendada ja nõustada alluvaid; kontrollida õendusdokumentatsiooni; osaleda hooldusravikliinikut puudutavates riigihankeprotsessides. Vastavalt „Õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning nõuded statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule, ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele“ (sotsiaalministri 13.01.2014 määrus nr 3) § 5 lg 1 kohaselt kuuluvad iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse hulka õendusloo dokumenteerimine; õendusabialane nõustamine; patsiendi turvalisuse tagamine; surijale õendusabi osutamine; funktsioone toetava liikumisravi toimingute teostamine; õendustoimingute, sh õendustoimingutega seotud hooldustoimingute teostamine; raviprotseduuride tegemine; laboratoorsete uuringute jaoks materjali võtmine. Sama määruse § 5 lg 2 kohaselt on õendusloo dokumenteerimisega seotud tegevusteks: õendusanamneesi kogumine; patsiendi terviseseisundi hinnangu koostamine, lähtudes elamistoimingutest; patsiendi turvalisuse hindamine ja tagamine; õendusplaani koostamine ja muutmine, lähtudes patsiendi terviseseisundist ja õendusabi vajadusest; õendusabi tulemuste hindamine; õendustegevuse dokumenteerimine; õendusepikriisi koostamine. Sama määruse § 2 lg 2 kohaselt võib iseseisvat statsionaarset õendusabiteenust võib osutada mh ka keskhaiglas, kui on täidetud määruse §-s 6 kehtestatud nõuetele vastavad tingimused. Seega Mare Leppik, koordineerides ja korraldades LTKH Hooldusravikliiniku õendusjuhina õendusja hooldustööd, omab avalike üleannete täitmisel ametiseisundit ning on ametiisik KVS § 2 lg 1 ja
Mare Leppik võttis korduvalt altkäemaksu, nimelt: 1) Ajavahemikul 8.-13.11.2017 pöördus XX Mare Leppiku poole, et saada oma elukaaslase emale Y1-le voodikoht LTKH hooldusravikliinikus ajaks, kui nad ise viibivad reisil, so ajavahemikul 17.11.-02.12.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 1 aasta 6 kuud, mis jätta
lg 1,3 alusel täitmisele pööramata, kui Mark Levin ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva arvata karistusaja hulka. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele, Mark Levini ja kolmanda isiku X X nõusolekul ning juhindudes KrMS § 142 lg 2, § 1414 lg 1,
lg 4, § 832, § 84 sätetest mõista Mark Levinilt konfiskeerimise asendamiseks välja 11 000 EUR. - 11 - Vastavalt kokkuleppele vabastada aresti alt: - Harju Maakohtu 12.03.2018 määrusega nr 1-18-1796 arestitud Mark Levini vara, so sularaha 880 eurot; - Harju Maakohtu 22.02.2018 määrusega nr 1-18-1577 arestitud Mark Levini ja kolmanda isiku X X ühisvara, so Mark Levini kasutuses oleval XX arveldusarvel nr XXxxxxxxxxxxxxxxxxxx olevad rahalised vahendid 9540,5 euro ulatuses. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jätta Mark Levini ja kolmanda isiku X X ühisvara, so Mark Levini kasutuses oleval XX arveldusarvel nr XXxxxxxxxxxxxxxxxxxx olevad rahalised vahendid 11 000 euro ulatuses aresti alla kuni asendamise täitmiseni. Mark Levin avaldab, et ta soovib asendamisnõude täita XX arveldusarvel nr XXxxxxxxxxxxxxxxxxxx oleva arestitud rahaliste vahendite arvel. 2. Süüdistatav Mare Leppik, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Mare Leppik süüdi tunnistada
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 1 aasta 6 kuud, mis jätta
lg 1,3 alusel täitmisele pööramata, kui Mare Leppik ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva arvata karistusaja hulka. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele, Mare Leppiku nõusolekul ning juhindudes KrMS § 142 lg 2, § 1414 lg 1,
lg 4, § 832, § 84 sätetest mõista Mare Leppikult konfiskeerimise asendamiseks välja 1195 EUR. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jätta Mare Leppiku vara, so sularaha 1195 EUR aresti alla kuni asendamise täitmiseni. Mare Leppik avaldab, et ta soovib asendamisnõude täita Harju Maakohtu 22.03.2018 määrusega nr 1-18-2369 arestitud rahaliste vahendite 1195 EUR arvelt. Kohtuistungil jäid süüdistatavad Mark Levin ja Mare Leppik sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on neile selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on neil kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel Mark Levin tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 1 järgi; Mare Leppik tuleb süüdi tunnistada
Mark Levinilt kuulub välja mõistmisele sundraha 1250 eurot, Mare Leppikult kuulub välja mõistmisele sundraha 1250 eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb süüdistatavatel sundraha tasuda 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1,3; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. - 12 - Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ - 13 -
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.