1-17-8257/115

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-8257 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2018 määrus Maksim Boikovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Maksim Boikovi (Boikov; isikukood 39301292517) kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. juuni 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 30 (kolmkümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 5 (viis) eurot, vandeadvokaat Marina Valgele süüdimõistetu Maksim Boikovile määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Maksim Boikovi kanda. Süüdimõistetu Maksim Boikovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Viru Maakohtu 19.12.2017 otsusega karistati Maksim Boikovit KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 2 aasta vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 30.03.2017-31.03.2017, s.o 2 päeva, ja eelvangistus alates 16.05.2017 karistusaja hulka. M. Boikovil kuulub ärakandmisele 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust, mille alguseks loeti 16.05.
8. Karistuse kandmise lõpp 14.05.
10. Viru Maakohtu 20.06.2018 määrusega jäeti M. Boikov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
11. Kinnipeetaval on 4 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta samuti mitmendat korda. Seega ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Varem on toime pannud röövimise, käesolev kuritegu on vargus. Varem soodustas kuritegude toimepanemist narkootikumide tarvitamine, käesoleva kuriteo puhul majandusliku kasu saamise eesmärk. 2.
12. Kuigi kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal on vabanemisel kindel elukoht oma vennanaisele kuuluvas korteris koos venna ja tema perega, puudub kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökoht ja seega ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla ja vähendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetaval ei ole varem ametlikku töökohta olnud ning ebastabiilsete mitteametlike tööotsade tõttu on isiku tööoskused napid. Ka vangistuses ei ole motiveeritud tööd tegema. Kinnipeetaval on lähedastest tädi ja vend, tädi toetab vangistuses materiaalselt ning vend on nõus pakkuma vabanemisel elukohta ja võimaluste piires toetama ka majanduslikult kuni töökoha leidmiseni. 2.
13. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud grupis, millest järeldub, et tema tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid ning ta võib teiste poolt mõjutatav olla. Samuti on kinnipeetaval narkosõltuvus. Maakohtu hinnangul püsib kinnipeetava puhul uute kuritegude toimepanemise risk. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Määruskaebus
14. Viru Maakohtu 20.06.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Boikovi kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada M. Boikov ennetähtaegselt. Maakohtu põhjendustest nähtub, et kohus on põhiliselt arvestanud M. Boikovi varasema elukäiguga ning tema poolt toimepandud kuritegudega ning see, kuidas M. Boikov on kandnud karistust, on jäänud tahaplaanile. M. Boikov on uurinud töökoha saamise võimalusi ning saanud teada, et saab tööle X saekaatrisse. Esimesed 3 kuud saab miinimumpalka ja siis hakkab kõrgemat palka saama. Vennaga on neil omavahel sõbralikud suhted. M. Boikov on teadlik sellest, et tema suhtes on algatatud elamisloa tühistamise menetlus. M. Boikov avaldas, et tal ei ole kuskile mujale välisriiki võimalik elama minna, tal puuduvad igasugused sidemed välisriikidega ja seal ei ela ka ühtegi tema sugulast, tuttavat. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei ole kohus seotud ei vangla ega ka prokuratuuri seisukohtadega. Kohtulahend peab tuginema tõenditele. Tõenditeks saavad olla kriminaalhooldusametniku arvamus ja vangla iseloomustus ning nendes kajastatud asjaolud. Kohus ei või tugineda vaid sellele, et isikut on varasemalt korduvalt karistatud. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ennetähtaegse vabanemise mõte on selles, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla. Järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata ja sõltuvuskäitumisega tegeleda. Isiku üle on võimalik teostada kontrolli.
15. Tartu Ringkonnakohtu 09.08.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 16.08.
16. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 2
18. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega, siis neid siinkohal üle kordama ei hakka. Maakohus on arvestanud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid. Suurema osa sellest moodustavad süüdimõistetu isik ja varasem elukäik. Käesoleva vangistuse jooksul toimunud muutusi on raske hinnata. M. Boikovil puuduvad küll distsiplinaarkaristused, kuid kuna isikule on ITK koostatud 06.03.2018, siis ei jõutud veel planeeritud tegevustega 26.04.2018 seisuga alustada ning kohtul puudub praeguselt info, kuidas on edenenud ITK täitmine. Küll ilmneb vangla iseloomustusest, et süüdimõistetul puudub motivatsioon vanglas töötamiseks. Samuti võib tuvastada, et süüdimõistetul on huvi muutuda, kuid ta ei pinguta selle nimel. Käesoleva menetluse raames ei saa võtta seisukohta M. Boikovi elamisloa tühistamise menetluse osas ega selles osas, kas tal on peale riigist väljasaatmist kuhugile minna või mitte. Tegemist ei ole selle menetluse esemega. Samuti ei ole kohtule teada alustatud menetluse tulemus. M. Boikovit on varasemalt korduvalt karistatud ja seda ka vangistustega, kuid see ei ole mõjutanud süüdimõistetut ennast muutma. Praegusel hetkel ei esine asjaolusid, mis veenaksid kohut, et süüdimõistetu läbiks kriminaalhoolduse seekord edukalt. Seda enam, et süüdimõistetu ei suuda oma käitumist suunata õiguskuulekale teele. Süüdimõistetu suhtes esineb märkimisväärne risk uute kuritegude toimepanemiseks ja seda riski ei maanda ka elukoha olemasolu ning distsiplinaarkaristuste puudumine. Määruskaebus jääb edutuks.
19. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 30 eurot, sh käibemaks 5 eurot. Tasu koosneb maakohtu määrusega tutvumisest ja määruskaebuse koostamise eest 1 pooltunni eest. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb M. Boikovil hüvitada M. Valge kaitsjatasu 30 eurot.
20. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
21. juuni 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 3