lg 1 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega, mida ei pöörata
lg 1 alusel täielikult täitmisele, kui Kristofer-Cabriel Anton ei pane 3- (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 p 1-6 ja
lg 2 p 21 sätestatud kontrollnõudeid - Väärteokorras kehtivaid karistusi 34, tõkend – vahistamine süüdistuses
lg 2 p 4 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kristofer-Cabriel Anton süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 07.08.2015 karistatud Harju Maakohtu otsusega nr 1-15-5138 muuhulgas
lg 2 p 5, 9 – § 25 lg 2 alusel, 24.03.2018 ajavahemikul kella 19:07–22:19 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis laeval X X1 AS-ile kuuluvast kauplusest ühe ploki sigarette Marlboro Gold 200 maksumusega 33,90 eurot, ühe ploki sigarette Camel Blue 400 maksumusega 59,90 eurot ja üheksa plokki tubakat Siberia White Dry snus maksumusega 32,90 eurot tükk, kogumaksumusega 296,10 eurot ning väljus kauplusest antud toodete eest tasumata. Kokku varastas Kristofer-Cabriel Anton kaupa kogumaksumusega 389,90 eurot. Kaup summas 373,70 eurot on tagastatud kauplusele rikkumata kujul ning X1 AS-ile on tekitatud varalist kahju summas 16,20 eurot. Seega pani Kristofer-Cabriel Anton toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud varguse toimepanemise eest ehk
Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Kristofer-Cabriel Anton andis ütlusi, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti, tõendid on lubatavad ning asja saab lahendada lühimenetluses. Kaitsja leiab, et kergendavaks asjaoluks on isiku süü tunnistamine ja kahetsus. Kaitsja leiab, et süüdistatavale võiks mõista karistuseks 3 kuud vangistust, millest arvata maha 1/3, seejärel moodustada liitkaristus. Prokurör leidis, et Kristofer-Cabriel Antonile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud kirjalike tõenditega ning õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatav tunnistab oma süüd, kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Kristofer-Cabriel Anton on varem karistatud varguste toimepanemise eest. Teo pani süüdistatav toime katseajal. Prokurör taotleb Kristofer-Cabriel Antoni süüdimõistmist
lg 2 p 4 järgi ja karistada teda 6 kuulise vangistusega, millest arvata maha 1/3 ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 kuud vangistust.
lg 2 kohaselt suurendada karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõista vangistus 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva. Karistusaja alguseks lugeda Kristofer-Cabriel Antoni kinnipidamise päev 26.03.2018.a. Samuti kuuluvad süüdistatavalt välja mõistmisele menetluskulud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: AS-i X1 (M/S X ) 26.03.2018 avaldus, mille kohaselt inventuuri käigus avastati puudujääk, puudu oli 9 plokki tubakat Siberia White Dry snus, 1 plokk Marlboro Gold 200 ja 1 plokk Camel Blue
AS X1 avaldusest ja tunnistaja X3 ütlustest nähtub, et tubakatooted kuulusid AS-le X1, seega olid tubakatooted süüdistatava jaoks võõras vara. Kauplusest äravõetud esemete väljumisega lõpetas süüdistatav senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue enda valduse. Antud tubakatoodete võtmiseks omaniku nõusolek puudus. Seega on täidetud
Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatav tahtis seda kasutada isiklikuks otstarbeks. Seega on tõendamist leidnud võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Kohus on seisukohal, et Kristofer-Cabriel Anton on varguse toime pannud kavatsetusega.
lg 2 mõttes, mille kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud varguse toimepanemise eest viimati Harju Maakohtu 07.08.2015 otsusega
lg 2 p 5, 9 järgi, seega on kohtueelsel menetlusel Kristofer-Cabriel Antoni tegevus õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud varguse toimepanemise eest. Karistus
Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt Kristofer-Cabriel Anton ei tööta, seega ei oma ka sissetulekut. Lisaks sissetuleku puudumisele lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude tõttu. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt süüdimõistetud ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest, samuti on teda karistatud nii varavastaste kui ka teiselaadiliste väärtegude toimepanemise eest ning määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis 3 kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Süü raskusastme hindamisel tuleb arvesse võtta varastatu väärtuse suurust.
lõike 4 kohaselt loetakse
lõike 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära.
Seega vastutab isik väärteokorras, kui varastatu väärtus on kuni 200 eurot. Kristofer-Cabriel Anton varastas tubakatooteid kokku summas 389,90 euro väärtuses, millest kaup summas 373,70 euro ulatuses on kauplusele tagastatud, seega kahju, mis tekitati oli summas 16,20 eurot. Seega ei ole varastatu esemeväärtus suur. Süü suurusele mõjub kohtu hinnangul ka asjaolu, et hiljem tagastas Kristofer-Cabriel Anton tubakatooted kannatanule. Seega võib Kristofer-Cabriel Anton süüd pidada väikeseks. Juba kahtlustatavana ülekuulamisel on isik tunnistanud süüteo toimepanemist ning avaldanud kahetsust, mida ta ka kohtuistungil kordas. Kohus arvestab Kristofer-Cabriel Antoni kahetsust karistust kergendava asjaoluna
Karistust raskendavad asjaolud
Kristofer-Cabriel Anton on varasemalt karistatud, viimati karistati teda Harju Maakohtu 29.11.2017.a. otsusega
lg 1 alusel 3 aastase vangistusega, mida ei pööratud täitmisele ja
Seega pani Kristofer-Cabriel Anton kuriteo toime katseajal. Kristofer-Cabriel Antoni süü suurust, karistust kergendava asjaolu olemasolu hinnates, leiab kohus, et temale tuleb mõista vangistus minimaalsele määrale lähedases määras. Seega võttes arvesse eelnevat, määrab kohus Kristofer-Cabriel Antonile karistuseks 4 kuud vangistust
Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks mõista vangistus 2 kuud ja 20 päeva. Kuivõrd Kristofer-Cabriel Anton pani antud kuriteo toime katseajal, tuleb talle mõista
kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 3 aastat 2 kuud ja 18 päeva vangistust ning
MS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohus selgitab, et sundraha on võrreldav riigilõivuga ja selle eesmärk on, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalikõigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Kuna praktikas oleks ebaproportsionaalselt keerukas arvestada välja iga kriminaalasja ja selles süüdimõistetud isiku "osa" kriminaalmenetlusele tehtavatest üldistest riiklikest kulutustest, ei ole süüdimõistetult väljamõistetava summa suurus otseses seoses konkreetse kriminaalasja tegeliku maksumusega. Selle asemel on seadusandja sundraha näol kindlaks määranud konkreetse summa, mille ulatuses peab süüdimõistetu riigi poolt kantud kriminaalmenetluse üldised kulud hüvitama (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-63-05). Vastavalt KrMS-i §-le 179 lg 1 p 2 on sundraha suuruseks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot. Samuti tuleb välja mõista Kristofer-Cabriel Antonilt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 300 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse 4 ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kuna Kristofer-Cabriel Antonile on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, võib korraga menetluskulude kokku summas 1050 eurot tähtajaks tasumine olla raskendatud. Seetõttu KrMS § 180 lg 3 alusel on otstarbekas määrata, et Kristofer-Cabriel Anton võib menetluskulud summas 1050 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 87,50 eurot. Asitõend - CD plaat salvestusega, mis asuvad kriminaalasja juures - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 313, § 315,
lg 1, § 65 lg 2 o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Kristofer–Cabriel Anton
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistust Harju Maakohtu 29.11.2017.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 3 aastat 2 kuud ja 18 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata Kristofer–Cabriel Antoni eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda Kristofer–Cabriel Antoni kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 26.03.2018.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. Menetluskulud Välja mõista Kristofer–Cabriel Antonilt 750 eurot sundraha ja kaitsjatasu summas 300 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1050 eurot tasuda 12 kuu (maksimaalne tähtaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o vähemalt 87.50 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Kristofer–Cabriel Antonile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend CD plaat salvestusega, mis asuvad kriminaalasja juures - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud 5 kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel 08.06.2018.a Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.