Obsah (5)

§ 114§ 121§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. september 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-4332 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg

§ 114

p 1 ja

§ 121

järgi ning karistatud

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusega 10 aasta vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg Erki Lajali karistusaja hulka ja karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust arvestati alates Erki Lajali kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates

1. novembrist
2. 12.07.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Erki Lajali isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Isik on andnud nõusoleku lisakohustusena elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja kõrgohtlik konkreetsetele täiskasvanutele (risk ühiskonnas). Oht seisneb mõrvas, tapmises, kehalises väärkohtlemises ja varguses. Oht on kõige tõenäolisem alkoholi tarvitades, võib kasutada vägivalda. Ohtlikkus võib suureneda, kui isik ei piira sõltuvusainete kasutamist ega õpi kontrollima oma impulsiivsust ega lahendama probleeme efektiivselt. Oht võib olla nii kaudne kui ka otsene. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 32% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 42%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Erki Lajal selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vanglas on esimest korda ja kannab karistust mõrva, varguse ja kehalise väärkohtlemise eest. Programmid on kõik läbinud. Koolis käis 10 klassis, jäi spikerdamisega vahele ja edasi ei lastud ning läks puutööd õppima. Seal oli selline klass, kes ei hoolinud ohutustehnikast. Kinnipeetaval on hirm saagide vastu. Oli veel programm, kus oli selline programmijuht, kellega veel 2 aastat suhtles. Noomitus on määratud, sest noorest peast oli külje peal üks tätoveering ja rumala peaga tegi edasi. Elama läheks ema, kasuisa ja väikse õe juurde. Kolmetoaline korter. Ema ja kasuisaga saab väga hästi läbi ja väikse õega paremini ei saakski. Ta teab, kus kinnipeetav on, esimesed aastad varjasid, aga nüüd 3-4 aastat teab. Vabanedes esimese asjana tahaks tööle minna ja kohe kui võimalik autokooli. On plaanis ka, et keegi, kes oskab rahaga ümber käia õpetaks ja aitaks. On programmis õppinud, aga tunneb, et vajab sellega tegelemist. Rahalised probleemid ei viinud kuriteoni. Rahalisi nõudeid on 15540 eurot, need tuleb kõik vaikselt ära maksta. See on suur summa, kasuisa tahab tegelikult firmat teha ja ootab ära isiku vabastamise. E.Lajalil on lähedastest veel 2 vanemat õde, stjuardess ja teine töötab Tartus, kõigiga saab hästi läbi. Abikaasat ja lapsi ei ole. Narkootikumidega ei ole probleeme kunagi olnud, aga alkoholiga olid probleemid. Nüüd on 7 aastat eemal olnud ja usub, et probleeme ei tule, aga tahaks, et määratakse ravile. Tahtmist ei ole, aga ei tea. Ekspertiisi ei ole siiani tutvustatud, see on sama ootamatu, kui siis, kui eraldati. Ravimeid tarvitab ainult neid, mida on kirjutatud. Kirjutas sellest ka kohtule, aga ei tea, kas on kohale jõudnud. Sõpru on vähe alles jäänud ja need on lapsepõlvesõbrad. Mõnega ei ole tahtlikult suhelnud, kes olid joomasõbrad, nendega ei ole tahtlikult 5 aastat suhelnud. On kindel, et suudab kriminaalhoolduse nõuetest kinni pidada ja elada õiguskuulekalt. Tahtis juurde ka elektroonilist valvet ja on kursis nende tingimustega. On suuteline ka elektroonilist valvet täitma. Edasi tuleb tööle minna, valida, kellega suhelda. Kodu luua ja pere luua. Varsti hakkab 30 ka saama, ei ole enam poiss, kes jõuab joosta ja lollusi korraldada. Kirveid ja nugasid enam ei kasuta kindlasti mitte, pigem saab ise peksa, kui kedagi peksma hakata. Ükskõik kus on parem kui vanglas. Palub, et kohus vähemalt kaaluks tema vabastamist. Usub, et on järeldused teinud. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Erki Lajali tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Erki Lajali tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Positiivne on isiku puhul, et ta on osalenud sotsiaalprogrammides ja vabanemise korral on isikul kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Isik katkestas vanglas üldja kutsehariduse omandamise. Vangla iseloomustuse kohaselt ei hooli isik oma tegude tagajärgedest, vaid otsib ja soovib teravaid elamusi ning muutusteks on motivatsioon madal. Rikub seadust hetketuju ajendil ja kordab enda vigu ning ei mõtle tagajärgedele. Isik ei teadvusta endale kuriteo toimepanemist ega näe vajadust muutuda. Isikul on kehtiv distsiplinaarkaristus, mis omakorda näitab, et kinnipeetaval on raskusi ka range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega, siis on suur tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema seadusekuulekas. Karistus ei saa olla täitnud oma eesmärki kinnipeetava puhul, kes ei suuda kehtestatud korrast kinni pidada. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Erki Lajali tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Erki Lajali vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Erki Lajali vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Erki Lajal kannab käesolevalt liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Erki Lajal temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 6 aasta ja 9 kuu, so üle 2/3 mõistetud karistusajast. Samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks kuud, kuivõrd karistusaja planeeritud lõpp saabub 12.11.2021 (

§ 76lg 3).

Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustuse ning isiku kinnituse kohaselt asuks kinnipeetav peale vabanemist elama aadressil XXX. Antud korter kuulub kinnipeetava emale. Tegemist on 3-toalise keskküttega korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kõik vajalikud nõusolekud on olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on isiku ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kuigi on positiivne, et kinnipeetaval oleks vabanedes toetav lähivõrgustik ning kindel töökoht, on kohtu hinnangul Erki Lajali puhul antud juhul siiski retsidiivsusoht piisavalt maandamata. Mida raskema kuriteoga on isiku puhul tegemist, seda kriitilisemalt tuleb kohtul suhtuda võimalikesse ohuteguritesse, mis viitavad isiku poolt vabaduses uue kuriteo toimepanemise võimalusele. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks ka vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kuigi üldjoontes on kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul olnud rahuldav, ei saa seda pidada laitmatuks. Erki Lajalil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus: noomitus 04.05.
3. Vangla iseloomustusest nähtub samuti, et kinnipeetava puhul on täheldatud agressiivset käitumist ja enesevalitsuse kaotamist. Vangla hinnangul on kinnipeetav oma sõnul motiveeritud õiguskuulekale teele asuma, senini ei ole tema teod sõnasid toetanud ning senine kuritegelik eluviis ning oma heaolu domineerimine viitavad nihetele väärtusbaasis. Eelnev viitab sellele, et kinnipeetaval on siiski probleeme kehtestatud korraga kooskõlas käitumisega ning reeglitele allumisega. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ning enda kinnitusel ka nendest õppinud. Istungil selgitas isik sama. Siiski ei ole kohus piisavalt veendunud, et rehabiliteerivad tegevused ka tegelikku mõju oleksid omanud ning vangistuses veedetud 6 aasta ja 9 kuu jooksul on kinnipeetava väärtushinnangud ja mõtlemine piisaval määral muutunud. Vangla hinnangul on isik liiga enesekindel edu saavutamise suhtes. Väljendab liigset enesekindlust selles, et saab ise hakkama oma elu muutmise ja kuritegelike mõjuga sõpradest hoidumisega. Mõtlemine ja käitumine on olnud hetkeimpulsist lähtuv. Seda, et vangla seab kahtluse alla isiku muutumise ja suutlikkuse vabaduses iseseisvalt toime tulla seadusekuulekalt, kinnitab ka asjaolu, et programmide läbimisest olenemata ei toeta vangla isiku vabastamist. Asja materjalidest nähtub, et kuigi isikul on soov teha muudatusi edaspidises elus, on motivatsioon selleks vähene ning raskuste ilmnemisel annab isik alla ja valib kergema vastupanu tee. Nii nähtub, et üldhariduse omandamine on jäänud pooleli spikerdamise tõttu ning ka puidupingitöölise kutsehariduse omandamine on katkestatud ja teist eriala isik valinud ei ole. Haridus aitab vabanedes saada kergemini tööle ning edasises elus edukamalt seadusekuulekalt hakkama. Käesoleval juhul isiku käitumisest ei nähtu, et ta oleks teinud reaalseid jõupingutusi selleks et oma elus muudatusi teha. Kui isik tõepoolest soovib oma elus muudatusi teha, peab ta arvestama, et edu saadab neid, kes on valmis selle nimel pingutama. Sellist valmidust ja suutlikkust kohtule isiku puhul ei nähtu. Käesoleval hetkel on kinnipeetavale veel jäänud määratud karistusest kanda pisut rohkem kui 3 aastat vangistust. 19-aastasena oma tuttava äärmiselt julma tapmise toime pannud isikut ei ole õiglane vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kui kandmata on veel suhteliselt pikk vangistusaeg. Tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine riivaks olulisel määral ühiskonna õiglustunnet ning oleks vastuolus karistuse preventiivse eesmärgiga. Võttes arvesse isiku poolt toime pandud ülirasket kuritegu, ei saa kohtu hinnangul ka tõsikindlalt käesoleval hetkel veel järeldada, et isiku käitumine vabaduses saab olema seadusekuulekas. Kokkuvõtvalt: antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud nagu resotsialiseeriv tegevus vanglas ning elukoht vabaduses üles sooritatud kuriteo raskust, samuti ohtu, mida võib kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ühiskonnale kujutada. Kohtu hinnangul on ennetähtaegne vabastamine meetmeks, mida saab kohaldada isikute puhul, kellel on tahtekindlust ja motivatsiooni järgida ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning kes ka ise soovivad astuda samme edasise seadusekuuleka elu tagamiseks ja toetamiseks. Erki Lajali varasem elukäik ning käitumine vanglas annab kohtule põhjuse arvamuseks, et tegemist on tahtejõutu ja impulsiivse isikuga, kelle puhul kriminaalhoolduse kohaldamine ei suuda piisavalt käesoleval hetkel tagada seda, et ta ei jätka uute kuritegude toimepanekut. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks Erki Lajal siiski asunud paranemise teele ning vabanedes asuks elama seadusekuulekalt. Vabastades nii raske isikuvastase kuriteo toime pannud süüdimõistetu enne karistusaja lõppu, võib nii ühiskonna õiglustunne ja seeläbi karistuse üldpreventiivse eesmärgi saavutamine saada riivata. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida täiendavaid sotsiaalprogramme ja omandada siiski eriala, millised ehk muudaksid suhtumist toimepandusse ja aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist ning tagaksid pikaajaliselt eduka toimetuleku. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik