← Eesti

1-18-5638/6

Kriminaalasi nr. 1-18-5638 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 06. septembril 2018.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin–Jana Vaab juures

§ 121lg 2 p 2,3 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Valeri Stoljarovi süüdistatakse selles, et tema 2016.a. augustikuus, eeldatavasti 24.08.2016.a., oma elukohas aadressil xxxx, elutoas haaras oma elukaaslast T M kätest kinni ja üritas lüüa teda jalgadega vastu keha, tekitades kannatanule füüsilist valu ja sinikaid mõlema käevarre piirkonnas, samuti tema 15.11.2016.a. õhtul seni tuvastamata kellaajal uue elukoha järgi aadressil xxxx koridoris haaras kannatanut T M juustest kinni ja lükkas teda põrandale, üritades teise käega lüüa kannatanut näkku, juustest tirimise tulemusel tekitades kannatanule füüsilist valu pea ülemises piirkonnas, samuti tema 19.05.2017.a. xxxx olles oma autos xxxx ja tülitsedes kannatanuga avas auto esiukse, haaras kannatanut T M juustest kinni ja üritas teda autost välja visata, seejärel lõi kannatanut kaks korda jalaga vastu maksa, tekitades talle füüsilist valu maksa piirkonnas, seejärel lõi kannatanut kaks korda rusikaga näkku, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastust: ninast verejooksu, samuti tekkis järgmistel päevadel kannatanu näole ulatuslik sinikas. samuti tema 13.06.2017.a. kella 21.30 paiku oma elukohas xxxx tuli kallale T M alaealisele pojale B K: haaras teda kaelast kinni, kägistas, tõstis ülesse ja üritas lüüa kannatanut peaga vastu erinevaid mööbliesemeid, kuid kannatanu vastupanu tõttu ei löönud, oma tegevusega tekitas kannatanule füüsilist valu õlgade ja kaela piirkonnas. Seega Valeri Stoljarov pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, mis on

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on prokurör Lea Pähkel, süüdistatav Valeri Stoljarov ja tema kaitsja Toomas Bekker käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus

§ 121

lg 2 p 2,3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Valeri Stoljarovile karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 73

lg 1,3 kohaselt jätta mõistetud karistus täielikult kohaldamata kui Valeri Stoljarov 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtliku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Valeri Stoljarov temale

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Valeri Stoljarovilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 750 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Valeri Stoljarovilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 150 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 900 eurot tuleb Valeri Stoljarovil tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 75,00 eurot. Asitõendid  CD B. K videoülekuulamisega, mis asub kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315,

§ 73

lg 1,3, § 78 p 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Valeri Stoljarov

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Valeri Stoljarov ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada Valeri Stoljarovile määratud 2 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 06.09.2018.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. 2 Menetluskulud Välja mõista Valeri Stoljarovilt 750 eurot sundraha ja kaitsjatasu 150 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 900 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 75,00 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Valeri Stoljarovile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid  CD B. K videoülekuulamisega, mis asub kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.