Obsah (4)

§ 64§ 76§ 75§ 184

1-10-3847 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. september 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Maarj

§ 64

ja § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 01.04.2009 otsusega mõistetud karistus, s.o 4 aastat 8 kuud vangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 aastat 6 kuud vangistust alates 15.08.2008. Harju Maakohtu 11.06.2010 määrusega rahuldati Tallinna Vangla taotlus ning täpsustati Harju Maakohtu 19.04.2010 kohtumäärust ning R. Madsenile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 8 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Harju Maakohtu 14.12.2015 määrusega vabastati R. Madsen karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 09.08.2017.

§ 76lg 5 alusel allutati R.

Madsen katseaja lõpuni

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima

§ 75lg 1 p 16 sätestatud kontrollnõudeid- ja kohustusi.

Viru Maakohtu 30.06.2017 määrusega pöörati R. Madsenile mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 7 kuud 10 päeva vangistust täitmisele. 27.06.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Raimond Madseni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele, risk ühiskonnas. Oht seisneb vägivalla kasutamises või sellega ähvardamises, et raha/materiaalset kasu saada. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul esineb rahalisi raskusi ning leiab kaasosalised, kellega kuritegu toime panna. Ohtu võib suurendada sõltuvusprobleem. Kahju tekitamise oht on vahetu. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 58%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 51%. Seoses kõrge riskitasemega ei toeta Tartu Vangla kinnipeetava R. Madseni ennetähtaegset vanglast vabanemist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Kannab 4. reaalset vangistust ja § 200 järgi, aga praegu on pööratud täitmisele. Rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Töötab XXX, mis on XXX ja avavanglasse ei soovinudki minna, kuna see töökoht on sama. On vanglas hästi paika saanud ja ei ole mõtet avavanglasse trügida. On läbinud ka Eluviisitreeningu, see oli esimest korda ja varasemalt on läbinud Vihajuhtimine ja Õige hetk. Enne vanglat läbis ka narkoprogrammi. Käis tööl ja koolis, lõpetas eelmine aasta 12 klassi ja ei saanud koolipäeva pärast sotsiaalprogrammis käia. Nüüd on programm lükatud septembri lõppu. Pooleliolev kohtumenetlus ei vasta tõele, ei ole pooleli midagi. Elama asub XXX, mis on tema isiklik elamine. Sinna läheks reaalselt. XXX on üürikorter, aga pigem läheks enda elukohta. XXX oleks töökoht olemas. XXX ei ole küll kinnipeetava nimel, aga elukoht on olemas seal ikka. Oli laen sellele ja kirjutas sõbra nimele maja, et ta tasub seda laenu, et maja ei kaotaks. Peab talle selle tagasi tasuma. Ei olnud võimalik maksta laenu vangistuses. On nõus elukohaga ka XXX aadressil, saab seal ka töökoha, mis on üle-eestiline. Tööle läheb XXX, mis on ehitusega tegelev firma. Objektid on Tartus, Tallinnas ja nüüd peaks tulema Rakverre ka. See võimaldab kriminaalhooldust teostada. Eelnevalt oli samamoodi kriminaalhooldus ja sai käidud. Eelmine rikkumine oli narkootikumide tarbimine, aga on sellega lõpu teinud. Lähedastest on vanaema, õde ja elukaaslane. Õde on XXX, elab Tallinnas. Elukaaslane töötab kuu välismaal ja kuu on Eestis. On 9-aastane poeg, kes elab eksabikaasaga. Suhtlus on hea. On 2 head sõpra, kes on ausad kodanikud ja üks on ka äripartner. Teistega on suhted lõpetanud. See poolteist aastat, mis väljas oli, oli ametlikult ausa töö peal, aga tekkis jah narkootikumide tarbimine, aga on jagu saanud. Saab aru, et vabanedes tuleb alkoholi ja narkootikumide keeld ja on valmis korrektselt neid täitma. Kui kohus peab vajalikuks sõltuvusravi, siis on nõus, aga ise ei pea vajalikuks. On need punktid endale selgeks teinud ja oskab neist kinni pidada. Narkootikumide maailma sisenes hiljuti ja see ei olnud igapäevane tegevus. Kriminaalhoolduse kavatseb ilma rikkumisteta lõpule viia, saab aru, mis vead olid. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Raimond Madseni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Raimond Madseni tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Positiivne on isiku puhul, et ta on osalenud vangla tööhõives ja sotsiaalprogrammis. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Isegi peale vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist jätkas isik I astme kuritegude toimepanemist ja antud ajal on isiku osas kriminaalasjas nr 17760000108 otsus jõustumise ootel. Isiku käitumine muudab äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Järjekordselt ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks peaksid esinema väga erandlikud asjaolud. Praegu selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Vaid positiivne käitumine karistuse kandmise ajal selleks ei ole. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Raimond Madseni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Raimond Madseni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Raimond Madseni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Raimond Madsen kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Raimond Madsen temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aasta ja 2 kuu, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil XXX. Kriminaalhooldusametniku andmetel kuulub korter kinnistusraamatu järgi XXX, kes ise elab Rootsis ja antud korter seisab tühjana. Kodukülastus antud korterisse on teostatud, kuna korteri võtmed on ühe kohaliku elaniku XXX käes, kes hooldab antud korterit. Tegemist on 2- toalise korteriga korterimajas, kus tsentraalküte puudub aga kortereid köetakse elektriga. Isikul on luba vabanemisjärgselt nimetatud aadressil elada. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Raimond Madsen on varasemalt süüdimõistetud avalike varguste (vägivallaga, sissetungimisega ja grupis) ning röövimiste eest. Käesolevalt süüdimõistetud röövimiste (relva ähvardusel, näo varjamisega, sissetungimisega ja grupis) eest. Isik on korduvalt toime pannud vägivalda kasutades raskeid varavastaseid kuritegusid. Eelöeldu tähendab seda, et Raimond Madseni saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. Kuigi Raimond Madsen on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi, omandamas gümnaasiumiharidust ning osaleb tööhõives, on kohtu hinnangul Raimond Madseni puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Kuigi kinnipeetav on läbinud mitmeid rehabiliteerivaid tegevusi nii käesoleva kui varasema vangistuse jooksul, ei saa käesoleval hetkel materjalide ega isiku ütluste pinnalt järeldada, et vanglas veedetud aeg ja läbitud tegevused oleks omanud vajalikku pikaajalist mõju. Kohtule ei nähtu, et Raimond Madsenis oleks toimunud püsivad muudatused seadusekuulekuse suunas, mis õigustaks isiku ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav kannab käesolevalt
3. vangistust. Vangla iseloomustusest nähtuvalt tunnistab isik toime pandud tegusid, kuid õigustab neid, näiteks viimaste kuritegude puhul oli isiku sõnul põhjuseks rahapuudus, mis põhjustatud majanduslangusest. Samuti on isik vangistuses avaldanud, et tegelikult sai juba eelmise vangistuse ajal aru, et soovib kuritegelikust käitumisest loobuda, kuid jäi kriminaalhoolduse ajal vahele Soomes käimisega (väidetavalt ei teadnud, et ilma luba küsimata ei või minna) ning narkootikumide tarbimisega. Suhtumine kriminaalhooldusesse hoolimatu, kuna katseajal rikkus korduvalt nõudeid. Selline käitumine isiku poolt ei viita kuidagi mõistmisele ning sellele, et tal on soov loobuda kuritegelikest käitumismallidest ning edaspidi toime tulla seadusekuulekalt. Kui isikul on kalduvus õigustada toime pandud rikkumisi, viitab see sellele, et isik ei teadvusta piisavalt varasema käitumise lubamatust ega mõista muutuste vajalikkust ning on suur tõenäosus, et ka tulevikus jätkab isik õigusrikkumistega. Seda kinnitab ka asjaolu, et isikule on ka varasemalt võimaldatud vangistusest tingimisi vabaneda, kuid isik ei suutnud talle pakutud võimalust hinnata ning eiras kriminaalhoolduse nõudeid ja asus narkootikume tarvitama. Narkootikumides kinnipeetav antud hetkel enda jaoks probleemi ei näe. Isik selgitas, et kui kohus peab vajalikuks sõltuvusravi, siis on nõus, aga ise ei pea vajalikuks. On need punktid endale selgeks teinud ja oskab neist kinni pidada. Vangla iseloomustusest nähtuvalt proovis kinnipeetav kanepit esmalt 14-
4. aastaselt. Rohkem hakkas amfetamiini tarbima 2015.a lõpus seltskonna tõttu. Kogust ei oska öelda, kuid mainib, et võis päevas ära tarbida 1-2 g. Ei tarbinud seda korraga, vaid jagas grammi päeva peale nt kolmeks osaks. Isik on mitme aasta jooksul olnud amfetamiinitarvitaja ning ka ise tunnistanud, et see segas igapäevaelu ja kurnas keha ning isik on ka varasemalt pidanud vajalikuks sõltuvusravi, mis küll jäi pooleli vahistamise tõttu. Kuigi vangistusasutuses on narkootikumidest hoiduda kergem, on vabaduses narkootikumid kergemini kättesaadavad. Kohtu hinnangul ei ole pooliku ravikuuri ning vangistuse ajal narkootikumidest hoidumisega piisavalt maandatud risk, et ilma tervikliku sõltuvusravi läbimata vabaduses isik ei asu uuesti narkootikume tarvitama. Kõnekas, paraku isiku kahjuks, on ka asjaolu, et materjalidest nähtuvalt on isiku suhtes pooleliolev kohtumenetlus, kuid istungil isik salgas seda, vastates kohtu küsimusele, et ei vasta tõele väide pooleliolevast kohtumenetlusest, midagi pooleli ei ole. Kohtute infosüsteemi andmetel on siiski isiku suhtes tehtud 04.05.2018 süüdimõistev, kuid jõustumata kohtuotsus asjas nr 1-17-11432, kus teda karistati

§ 184lg 2 p 1, 2 alusel 4 aasta vangistusega.

Käesoleval hetkel on asi arutamisel Tartu Ringkonnakohtus. Kinnipeetav ei julge tunnistada avameelselt ebameeldivaid asjaolusid ning kaldub sündmusi ilustama. Kui isik käitub selliselt, ilmneb, et ta ei julge omaks võtta tehtud eksimusi ning eksisteerib suur tõenäosus, et ta asub varasemaid vigu kordama. Puutuvalt lähedastesse ning töökohta oma ettevõttes, märgib kohus, et tegemist on asjaoludega, mis eksisteerisid ka varasemalt. Sellest hoolimata ei suutnud isik käituda seadusekuulekalt ning pidi naasma vanglasse. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Raimond Madseni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Asja materjalidest ei nähtu, et kinnipeetavas oleks toimunud olulisi püsivaid muutusi seadusekuulekuse suunas ning temalt kardetavate kuritegude iseloomu silmas pidades ei ole uute kuritegude toimepanemise risk sedavõrd madal, et teda saaks vabastada. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik