) § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 13, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. Sama paragrahvi lõikest 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.
lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust.
lg 1 p 8 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada 2 2-18-5408 väärtpabereid.
lg 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
lg 1 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.
lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 09.04.2018 avalduse kohaselt palus avaldaja oma alaealise lapse M A´e pärandvara hulka kuuluvate arvelduskontode ja väärtpaberikontode käsutamiseks sh väärtpaberikontode võõrandamiseks. 19.04.2018 täpsustas avaldaja avaldust. Alaealine laps M A on A S pärija. Pärimistunnistus on väljastatud 06.04.2018 (tl 2-3, 17, pöördel). Vastavalt pärimistunnistusele päris M A 2-toalise korteriomandi asukohaga xxxx, A S arvelduskonto ja hoiukontod xxxx ning arvelduskonto ja väärtpaberikonto xxxx (tl 4-6, 18-20). Antud hetkel on selgunud vajadus kasutada/käsutada nii M A´ele kuuluvat kinnisasja kui ka arveldus- ja väärtpaberikontosid. M A´e seaduslik esindaja R A soovib M A´ele kuuluva korteriomandi asukohaga xxxx müüa, samuti müüa väärtpaberid ning kasutades saadavaid vahendeid ning arvelduskontodel olevaid summasid maja soetamiseks M A´ele. Vajadusel (olenevalt soetatava maja hinnast), maksavad puudujääva osa M A´e seaduslikud esindajad R A ning K A. Maja soetatakse täies ulatuses M A´ele. R A ning K A kinnitasid, et võtavad kõik maja ülalpidamiseks ning korrashoiuks vajalikud kulutused iseenda kanda. Avaldaja soovib M A´ele osta maja xxxx, kuna perekonnal on plaanis xxxx tagasi kolida. Avaldaja hinnangul on tegemist tehingutega, mis on kooskõlas lapse huvidega. Sellisel moel kindlustatakse praegu lapsele tulevikus väärtusliku kinnisasja olemasolu (elumaja) ning laps ei pea tulevikus selle soetamisega ise tegelema. Avaldaja palus: anda R A´ele nõusolek lapse M A´e nimel M A´e vara hulka kuuluva kinnisasja (xxxx) müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks; anda R A´ele nõusolek lapse M A´e nimel M A´e vara hulka kuuluvate väärtpaberite müügilepingute sõlmimiseks; anda R A´ele nõusolek lapse M A´e nimel M A´e vara hulka kuuluvate arveldusarvetel olevate rahasummade käsutamiseks uue kinnisasja ostmiseks ning anda R A´ele nõusolek lapse M A´e nimel M A´e nimele elamu (maja) soetamiseks. Lapse esindaja RÕA korras oli seisukohal, et käesoleva asja materjalidest lähtuvalt ei ole lapse huvides kogu lapse vara kasutamine maja soetamiseks. Tegemist on xxxx poisiga, kes ei ole veel otsustanud, millise xxxx linnas või kas ta üldse xxxx soovib tulevikus elada. Samuti ei osanud laps öelda, millisesse kooli või kõrgkooli on tal tulevikus soov õppima asuda. Esindaja on seisukohal, et olukorras, kus lapsel puudub kindel teadmine oma tulevikuplaanidest, ei ole mõistlik kasutada lapse kogu vara maja ostmiseks. Olukorda, kus kogu lapse vara kasutatakse perele maja soetamiseks, ei taga lapse huvide kaitset lapse täisealiseks saamisel. Käesolevas asjas tuleb arvestada asjaoluga, et pere kõige noorem liige on alles xxxx, st et lapse täisealiseks saamisel on pere kõige noorem liige alles xxxx, mistõttu võib eeldada, et üle jäänud pere jätkab majas elamist ning seega tekib küsimus, milliste vahendite arvelt saab laps soetada endale oma kodu või alustada iseseisvat elu. Esindaja hinnangul ei kaitse ka asjaolu, et maja vormistatakse lapse nimele, lapse huve, kuna see ei anna garantiid, et täisealiseks saamisel või ka hiljem, kui tal on soov, on tal võimalik soetatud majas alustada iseseisvat elu ilma oma vanemateta. Samuti 3 2-18-5408 tuleb arvestada asjaolu, et viieliikmelisele perele mõeldud maja on üsna suur ning selle ülalpidamine ei pruugi olla alles iseseisvat elu alustavale noorele inimesele rahaliselt jõukohane. Maja korrashoid ja selle ümbruse hooldamine nõuab palju hoolt, aega ning raha, mida noorel inimesel ei pruugi olla. Samuti võib kogu vara kasutamine seada ohtu lapse hilisema haridustee. Käesoleval juhul on lapsel piisavalt vara, et asuda õppima kõrgkooli nii Eestis kui ka välismaal. Esindaja on seisukohal, et kahetoalise korteri võõrandamine ei ole käesoleval juhul asjakohane ka seetõttu, et lapse täisealiseks saamisel on lapsel olemas omaette elamine, mille ülalpidamiskulud on oluliselt madalamad kui viieliikmelisele perele mõeldud majal. Lapse esindaja on nõus avaldaja sooviga müüa väärtpaberid, kuid peab siiski vajalikuks märkida, et nii müügist saadav raha kui ka A S kontol olev raha tuleb avaldajal tulenevalt
lg 1 paigutada Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Lisaks tuleb paigutamisel teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Tulenevalt eeltoodust on esindaja seisukohal, et R A avaldus on vastuolus lapse huvidega ning seetõttu palub esindaja jätta esitatud avalduse rahuldamata. Samas palub esindaja kohtul kohustada R A´t paigutama A S kontodel oleva raha krediidiasutusse oma varast eraldi, millele lisatakse ka märge, et konto kasutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. 26.04.2018 täpsustas avaldaja avaldust ja märkis, et kui laps alustab iseseisvat elu, st kas pere kolib siis majast välja või soetatakse lapsele elamiseks omaette kodu. Perel on veel kinnisvara, mille müügist saadud raha eest saab vajadusel osta perele uue kodu või kolida nendele viidatud pindadele (tl 28-29, pöördel). Lisaks märkis avaldaja täiendavalt, et laps igatseb xxxx tagasikolimist ja seetõttu on avaldaja käesolevalt ka sellise avalduse esitanud. Lapse huvides on xxxx tagasi kolides elada siin eluasemes, mis on piisavalt suur ka siis, kui laps elab perekonnaga koos (nii nagu nende perekond hetkel koos elab). Antud juhul on perekond ka tõendanud varalise olukorra, mis näitab, et lapse soovi korral perest eraldi elama asuda on võimalik perel soetada endale uus eluase või lapsele veelgi üks täiendav korter. Soetatav maja oleks ja jääks lapse omandisse nii või teisiti. Seega lapse majanduslik olukord paraneks veelgi. Viljandi Linnavalitsuse arvamuse kohaselt on lapse M A´e huvides, et kohus annab loa R A´ele ja K A´ele tema nimel tehingute tegemiseks (arvelduskontode ja väärtpaberikontode käsutamiseks, sh väärtpaberikontode võõrandamiseks). Ostetava maja omanikuks või osanikuks tuleb märkida laps M A (proportsionaalselt tema rahalisele panusele maja ostuhinnast). K A´e avalduse kohaselt on ta teadlik, et tema abikaasa R A esitas 06.04.2018 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas avalduse. K A on ise olnud asjade jooksva käiguga pidevalt kursis ja need kõik on olnud nende pere ühised otsused. K A soovib, et abikaasa saab õigused poja M A´e varadele. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega, avalduse täiendustega ja nendele lisatud dokumentidega, Viljandi linna ja lapsele määratud esindaja arvamustega ning hinnates eelpool toodut, asub seisukohale, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Alaealine laps M A on testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel xxxx surnud A S vara ainupärija. A S nimel on xxxx üks arvelduskonto ja kuus hoiukontot, millel on kokku xxxx eurot. Lisaks on A S nimel xxxx arveldukonto, mille saldo 01.01.2018 seisuga on xxxx eurot ning 26.03.2018 seisuga on saldo xxxx eurot. Lisaks kuulus A S´le ka EVK väärtpaberikonto, mille väärtus on xxxx eurot. Samuti kuulus pärandvarasse ka kahetoaline korter asukohaga xxxx (tl 31). Seega kuulub lapsele xxxx eurot ning xxxx euro väärtuses väärtpabereid ning kahetoaline korter, mida lapse ema soovib võõrandada, et soetada perele xxxx elamiseks maja. Lapse ema on täiendavalt selgitanud, et kui laps alustab iseseisvat elu, kolib pere majast välja või soetatakse lapsele elamiseks omaette kodu. Perel on veel kinnisvara, mille müügist saadud raha eest saab 4 2-18-5408 vajadusel osta perele uue kodu või kolida nendele pindadele (korterid asukohaga xxxxx või xxxx). Kohus nõustub lapse esindaja seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole lapse huvides temale kuuluva kahetoalise korteri võõrandamine ja lapse nimele maja soetamine. Pere noorim liige on alles xxxx, st et lapse täisealiseks saamisel on pere kõige noorem liige alles xxxx, mistõttu võib eeldada, et üle jäänud pere jätkab majas elamist ning seega tekib küsimus, milliste vahendite arvelt saab laps soetada endale oma kodu või alustada iseseisvat elu. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et viieliikmelisele perele mõeldud maja on üsna suur ning selle ülalpidamine ei pruugi olla alles iseseisvat elu alustavale noorele inimesele rahaliselt jõukohane. Lapse täisealiseks saamisel on lapsel olemas omaette elamine (kahetoaline korter), mille ülalpidamiskulud on oluliselt madalamad kui viieliikmelisele perele mõeldud majal. Kuna alaealise lapse vanematel on Eestis piisavalt kinnisvara, on perel Eestisse naasmisel võimalik elada eelpool nimetatud pindadel või need võõrandada ja soetada perele uus eluase. Seega jätab kohus rahuldamata avaldaja nõuded võõrandada lapsele kuuluv kahetoaline korter ja soetada lapse nimele kinnisasi. Alaealisele lapsele kuuluvad arveldusarvetel olevad rahalised vahendid ja väärtpaberite võõrandamisest saadud rahalised vahendid tuleb paigutada alaealise lapse arvelduskontole. Lisaks tuleb paigutamisel teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Seega on avaldus esitatud alaealise huvides osaliselt ja kuulub rahuldamisele tingimustel, mis on märgitud käesoleva määruse resolutsioonis. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.