) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.
lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (
Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (
08.05.2018 toimunud ärakuulamisel jäi hageja hagiavalduse juurde. Hageja ütluste kohaselt on mees ebastabiilne ja vägivaldne. Hageja ei soovi jätkata abielulisi suhteid ja palub abielu lahutada. Kohus helistas 08.05.2018 kostjale XXX`le koheselt pärast kohtuistungit (13.25 -13.45) telefoninumbril XXX ning kohus tundis huvi, kas kostja on kohtukutse kätte saanud ja miks ta kohtuistungile ei ilmunud. Kostja vastas kohtule, et on kohtuistungist teadlik, kuid arvas, et kui ta kolmel korral kohtuistungile ei ilmu, siis kohus teeb abielulahutuses sisulise otsuse niikuinii ja ta ei pidanud vajalikuks seetõttu ilmuda. Kostja selgitas, et tema abielulahutamist hagejast õigeks ei pea, kuna nad on laulatatud õigeusu kirikus ja nad on andnud vande Jumala ees ning läbi on tehtud kõik eelnevad riitused ja usuprotseduurid. Kostja selgitas, et on hageja käitumises väga pettunud, kuna kohe peale abiellumist teatas hageja, et ta pole siiski kostjaga valmis abielus olema. Kostja pettus sellest sedavõrd, et soovis endalt elu võtta. Kostja andis eelnevalt korduvalt hagejale võimalust mõelda, kas ta soovib abielluda kostjaga ja pakkus võimalust kahtluse korral sellest plaanist loobuda. Kostja selgitas, et on mehelik sportliku olemisega meesterahvas ja leiaks probleemideta endale uue naise kellega abielluda. Vaatamata kõigele jäi hageja oma soovile kindlaks ja soovis kostjaga abielluda. Ettevalmistused pulmadeks kestsid pikka aega ca 1 aasta, pulmas olid kõik kostja sugulased, vanemad, vanavanemad jne. Kostjal on nüüd väga piinlik oma vanavanemate eest lahutuse pärast. Samuti lepiti kokku, et kostja ja hageja elavad tööpäevadel eraldi, nädalavahetustel aga koos, kuna hageja käib veel koolis. Mõne aja möödudes mõistis aga kostja, et soovib igal hommikul siiski ärgata oma naise kõrval ning nõudis kokku kolimist, millest tekkisid suured tülid. Kostja pole hageja suhtes vägivalda kasutanud, kõik on arusaamatu. Jah, käimas on lähenemiskeelu taotluse läbivaatamine, otsustamine. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. 08.05.2018 toimunud ärakuulamisel jäi hageja abielulahutamise juurde. Seega on tõendatud hageja tahe abielu lõpetada ja see ei ole tingitud hetkeajendist. Hageja põhjenduste kohaselt tekkisid tülid sellest, et kostja on ebastabiilne ja vägivaldne, eeltoodud väidet ei ole kostja ümberlükanud. Kostja kinnitas ärakuulamisel, et jah, käimas on lähenemiskeelu taotluse läbivaatamine, otsustamine, mistõttu loeb kohus loeb hageja väite õigeks. 2 08.05.2018 toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et leppimisaega ta ei soovi ja jäi kindlale veendumusele, et ta ei soovi abielu jätkata. Sellest võib järeldada, et hageja ei näe praegu ega tulevikus soovi abielu jätkamiseks. Kohus selgitas kostjale (vt 08.05.2018 menetlustoimingu protokoll), et kohus küsis korduvalt istungi, kas hageja jääb oma soovi juurde abielu lahutada ja selgitas, et abielu on vabatahtlik liit ning kedagi sundida selleks ei saa. Kostja mõistis kohtu seisukohta. Kohus selgitas
põhimõtet et kohus võiks anda leppimise aega, kuna eeldused on täidetud, kuid kuna poolte suhted on sedavõrd halvad, et käib lähenemiskeelu menetlus ja hageja on kindlal seisukohal, et soovib lahutust ja ei soovi, et kohus rakendaks lepitusaega, siis võib kohus mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt pooled siiski lahutada ja ilma leppimise aega rakendamata. Kostja jättis selle kohtu lahendada, kuid leidis, et Jumala ees antud vannet murda ei saa. Hageja on seisukohal, et ta soovib abielu lahutada ja on seda soovi korduvalt kinnitanud kohtule. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Hageja otsus abielu lõpetamiseks on olnud läbimõeldud. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama (ja ka kannatama) kui puudub üksteise suhtes ühtehoidmise liit. Kui seda pole, siis pole ka abielu ja selle jätkamine ainult vormiliselt ei ole vähemalt ühe poole huvides. Tulenevalt eeltoodust kuulub hageja nõue rahuldamisele, sõltumata teise abikaasa seisukohast ja võimalikest vastuväidetest. Asja menetledes on kohus jõudnud veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ja abielu on faktiliselt lõppenud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.