lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 25). Seega välistab põhimõtteliselt ka elatise kohta tehtud kohtuotsus samas asjas kohtusse pöördumise. Üksnes
§-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel
lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17). 2 2-18-51 Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hagejad tuginenud mingitele uutele asjaoludele, mis oleksid aset leidnud peale tsiviilasjas nr 2-17-112442 otsuse tegemist. Hagejad ise on kohtule istungil kinnitanud, et hagejad said kostjalt elatist jaanuaris 2018 450 eurot, detsembris 2017 150 eurot. Seejuures on kostja tõendanud, et on andnud elatist kokku perioodil jaanuar 2018 – mai 2018 1681.96 eurot. Eeltoodust tulenevalt on jätkunud sama olukord mis tsiviilasja nr 217-112442 menetluse ajal, milliste asjaolude alusel otsustati ka nimetatud tsiviilasjas hagejate nõue rahuldamata jätta. Antud hagi oleks põhjendatud menetleda üksnes juhul kui kostja oleks lõpetanud elatise maksmise või asunud seda tegema märkimisväärselt väiksemas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud asja menetlus tuleb lõpetada
lg 1 p 2 alusel, kuivõrd hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas 02.01.2018 hagiavaldust esitades tuginenud mingitele uutele asjaoludele mis oleks ilmnenud peale eelnevat tsiviilasja 2-17112442, kus menetleti sama hagieset samade poolte vahel ja kus hagi rahuldamata jäeti 01.12.2017 otsusega. Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole põhjust menetluskulude suurust kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.