Obsah (6)

§ 121§ 45§ 249§ 250§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-1695 Määruse kuupäev 30. august 2018 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi D-Tehnika OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ame

§ 121lg 4 ja § 252 lg 7).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) avaldas 22.06.
2. a teate, et 10.09.
3. a kuni 17.09.
4. a saab esitada toetustaotlusi maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse (MAK 2014-2020 meede 6.4) saamiseks (tl 13–14).
5. D-Tehnika OÜ juhatuse liige esitas 05.07.
6. a PRIA-le meili teel kirja, milles palub täpsustada taotlusvooru reegleid ning selgitada PRIA seisukohta soetada plaanitavate seadmete abikõlblikkuse kohta. 18.07.
7. a edastas D-Tehnika OÜ esindaja lisaselgitused päringut puudutavate seadmete kohta (tl 6–7).
8. PRIA vastas 26.07.
9. a e-kirjaga D-Tehnika OÜ küsimustele (tl 8).
10. D-Tehnika OÜ esitas 03.08.
11. a vaide (tl 4–5) PRIA 26.07.
12. a kirja peale. PRIA tagastas vaide 17.08.
13. a vaideotsusega nr 13-30.3/18/374-1 (tl 11–12) haldusmenetluse seaduse § 86 lg 3 ja § 79 lg 1 p 1 alusel. PRIA leidis, et PRIA e-kirjas seisukoht määruse tõlgendamise küsimuses ei saa rikkuda vaide esitaja huve, vaid on informatiivset laadi. Isikul puudub õigus vaide esitamiseks.
14. D-Tehnika OÜ esitas Tartu Halduskohtule 28.08.
15. a kaebuse, milles taotleb PRIA 26.07.
16. a e-kirja õigusvastasuse tuvastamist ning PRIA 17.08.
17. a vaideotsuse nr 1330.3/18/374-1 tühistamist. Kaebaja soovib enne toetustaotluse koostamist selgust, millised kulud on abikõlblikud. Kaebaja leiab, et PRIA 26.07.
18. a vastus on toiming, millega on rikutud kaebaja õigusi.
19. Kaebuses on esitatud esialgset õiguskaitse taotlus, milles kaebaja taotleb PRIA rahataotlusvooru tähtajaga 17.09.
20. a peatamist, kuni on selge PRIA poolne abikõlblikkuse tõlgendus. Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Kohtu seisukoht
21. Kohus leiab, et kaebaja saab oma õigusi kaitsta tõhusalt lõpliku haldusakti vaidlustamisega, esitatud tuvastamiskaebus ei ole lubatav ning kaebaja vaie on tagastatud õiguspäraselt. Kaebus kuulub kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele.
22. Kaebaja leiab, et 05.07.
23. a PRIA-le meili teel kirja saatmisega algas haldusmenetlus, mis lõppes toimingu tegemisega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 mõttes. Kohus selle käsitlusega ei nõustu. Kaebaja 05.07.
24. a kiri on oma sisult selgitustaotlus märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 mõttes. Kaebaja märgib kaebuses, et esitas PRIA-le taotluse selleks, et hinnata, kas taotluse esitamine on mõistlik ja määratleda, mis on seade ja mis on infotehnoloogia seade. Mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt soovib ettevõte enne taotluse täisdokumentatsiooni koostamist selgust, millised kulud on abikõlblikud ja millised mitte. Ettevõtte jaoks on koormav, kui ta peab võtma hinnapakkumised seadmetele, mida PRIA hinnangul ei tohi osta. PRIA selgitas 26.07.
25. a kirjas, et droon ei ole abikõlblik investeering, mistõttu ei ole ka drooni tööks vajalikud seadmed abikõlblikud. PRIA rõhutas kirjas ka seda, et vaatamata antud vastusele objektide abikõlblikkuse osas, on võimalik esitada taotlusperioodil taotlus, mida menetletakse vastavalt kehtivale seadusandlusele.
26. Seega on toimunud haldusmenetlus MSVS-s sätestatud korras ning kaebaja eksib, kui leiab, et PRIA on tema suhtes teinud tema õigusi ja huve puudutava siduva otsuse või toimingu. PRIA 26.07.
27. a kiri ei ole toiming HMS § 106 lg 1 mõttes. Toiming peab olema suunatud mingile faktilise tulemuse saavutamisele. Praegusel juhul see nii ei ole. PRIA on vastanud kaebaja küsimustele, kuid ei ole saanud ette ära otsustada, kas kaebaja toetustaotlus seadmete osas kuulub rahuldamisele või mitte. Olenemata kirjas esitatud vastustest ja seisukohtadest, mis kirjas märgitu kohaselt on kooskõlastatud Maaeluministeeriumiga, ei ole kaebaja jaoks tegemist siduva ega õiguslikke tagajärgi kaasa toova otsusega, mistõttu ei ole PRIA 26.07.
28. a kirja võimalik vaidlustada tuvastamiskaebusega kohtus. Enne toetustaotluse esitamist ei ole PRIA-l võimalik siduvalt vastata, millised kulud on abikõlblikud ja millised mitte, sest PRIA-le ei ole asjakohases materiaalõiguses vastavat õigust antud. Kaebajale siduva otsuse, kas 05.07.
29. a päringus nimetatud seadmed on abikõlblikud või mitte ning kuidas PRIA tõlgendab ja määratleb infotehnoloogia seadmeid, saab anda haldusmenetluses, mis saab alata üksnes kaebaja poolt toetustaotluse esitamisega meetme raames. Teisalt ei tulene ka kaebajale subjektiivset õigust PRIA-lt nn siduva eelotsustuse saamiseks.
30. Kaebaja on kohtu poole pöördunud ennatlikult. Tuvastamiskaebuse esitamine pole lubatav, kuna kaebajal on tõhusad õiguskaitsevahendid tulevikus (

§ 45lg 2).

Käesoleval juhul ei suuna kohus kaebajat ka keelamiskaebust esitama.

§ 45

lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Viimast

§ 45

lg-st 1 tulenevat kriteeriumit on Riigikohtu halduskolleegium selgitanud järgmiselt: õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline 2 (RKHK 24.11.2017 määrus kohtuasjas nr 3-17-1398 viitega haldusasja nr 3-3-1-84-11, ple 22).

1. Kaebajal on võimalik hiljem oma õigusi kaitsta. Kaebajal on võimalik vaidlustada PRIA otsust, millega lahendatakse kaebaja toetustaotlus maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse (MAK 2014-2020 meede 6.4) saamiseks, tühistamiskaebusega. Halduskohus ei sekku haldusorgani tegevusse ega teosta täitevvõimu asutuse tegevuse suhtes reeglina eelkontrolli. See tähendab, et üldjuhul ei suuna kohus täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust oma eelotsustega, vaid kohus hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust pärast seda, kui haldusakt või toiming on isiku suhtes juba antud või tehtud (RKHK 25.10.2017 määruse kohtuasjas nr 3-17-749 p 11). Kaebaja õiguste rikkumine on seega kõrvaldatav tavapärase järelkontrolli vormis. Selleks tuleb eelnevalt läbida ka vaidemenetlus tulenevalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §st
2. Seadusandja poolt kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse sätestamine objektiivses õiguses toetab viimati viidatud kohtupraktika seisukohtade asjakohasust.
3. Kuna PRIA on õiguspäraselt 17.08.
4. a vaide tagastanud, siis ei ole kaebaja õigusi rikutud ka vaidemenetluses ning vaideotsuse nr 13-30.3/18/374-1 tühistamise nõue ei ole lubatav

§ 45lg-st 4 tulenevalt.

13. Vastavalt

§ 121

lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eeltoodud põhjendustel puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

14. Kohus jätab läbi vaatamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, kuna taotlus ei ole ilma kaebuseta menetletav

§ 249

lg-st 5 tulenevalt ning kohus ei pea asjaoludest lähtuvalt vajalikuks taotlust sisuliselt läbi vaadata. Kaebajal on võimalus esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlus juba vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 5).

Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (

§ 250

lg 1) ning esialgse õiguskaitse abinõu peab lähtuma vaidluse esemest, st taotlus ei saa väljuda kaebuse piiridest. Kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega (

§ 43lg 2).

Kaebuselt tasutud riigilõivu ei kuulu tagastamisele tulenevalt

§ 104

lg 5 p-st 2, kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) 3