← Eesti

2-17-10915/21

Obsah (13)§ 456§ 651§ 442§ 652§ 633§ 647§ 634§ 654§ 232§ 171§ 174§ 175§ 178

Tsiviilasi nr: 2-17-10915 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-17-10915 Otsuse tegemise aeg ja koht 23.08.2018, Tallinn Kohtukoosseis

) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. 7. Kolleegium märgib, et maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata hagi tagasiulatuva elatise võlgnevuse nõudes ajavahemiku 17.07.2016 – 16.07.2017 eest. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456

lg 4 teise lause alusel jõustunud ning nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli (

§ 651lg 1).

Maakohtu otsus on apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, millega kohus hagi rahuldas. 8.

§ 442lg 5 järgi lahendab kolleegium lõpplahendis seni lahendamata taotlused.

Kostja esitas apellatsioonkaebuse lisana kolm täiendavat dokumentaalset tõendit: Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnale 07.03.2018 esitatud taotluse isaduse vaidlustamiseks; Siseministeeriumi 03.04.2018 kirja selgituste küsimiseks ja kostja 05.04.2018 selgitused. Lisaks esitas kostja koos 06.08.2018 menetlusdokumendiga ringkonnakohtule oma palgatõendi. Ringkonnakohus leiab, et tõendite vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses alust ei ole. 8.1. Kolleegium märgib, et

§ 652

lg-test 3 ja 4 tulenevalt saab apellatsioonimenetluses esitada uusi asjaolusid ja tõendeid üksnes seaduses sätestatud juhtudel ning

§ 633lg-st 5 järeldub, et üldjuhul tuleb apellatsiooniastmes tõendid esitada koos 4

(8)Tsiviilasi nr: 2-17-10915 apellatsioonkaebusega (vt nt Riigikohtu 29.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-07, p-d 18, 19). Ringkonnakohus saab

§ 652

lg-st 3 lähtuvalt tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ning vastu võtta ja hinnata maakohtu otsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui menetlusosaline ei saanud esitada neid tõendeid maakohtule mõjuval põhjusel, sh maakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, või siis, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. 8.

  1. Praeguses asjas ei ole kostja põhistanud, et esines mõjuv põhjus, mille tõttu ei oleks kostja saanud taotlusega Siseministeeriumi poole pöörduda varem, sh maakohtu menetluse ajal, nimetatud tõendid, mis on seotud kostja isaduse vaidlustamisega, ei ole ka asjas määrava tähendusega ning hageja ei ole kostja esitatud tõendite vastuvõtmisega nõustunud. Samuti ei ole kostja selgitanud põhjust, mille tõttu ei olnud tal võimalik esitada oma palgatõendit maakohtu menetluse ajal. Eelmärgitut arvestades keeldub ringkonnakohus apellatsioonimenetluses esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmisest. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus nende tagastamiseks.
  2. Ringkonnakohus teatas menetlusosalistele 12.07.2018 kirjaga asjas kohtuotsuse kuulutamise aja (

§ 647

lg 1 järgi) ning andis tähtaja 06.08.2018 menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Ringkonnakohus selgitas seejuures, et apellandil oli apellatsioonkaebuse muutmise ja täiendamise õigus üksnes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõppemiseni ning muid avaldusi ja seisukohti saab kohus arvesse võtta üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel (

§ 634lg 2).

06.08.2018 esitatud lõplikes seisukohtades tugineb kostja mh asjaolule, et temalt elatise välja mõistmine hageja kasuks paneb kostja ja tema perekonna keerulisse majanduslikku olukorda. Kuna ei maakohtu menetluses ega apellatsioonkaebuses pole kostja tuginenud asjaolule, et oma materiaalse olukorra tõttu ei ole tal võimalik hagejale nõutud ulatuses elatist tasuda, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist uue asjaoluga. Taolise asjaolu maakohtu ette toomata jätmist ning praeguses menetlusetapis esitamise lubatavust ei ole kostja põhjendanud ning seetõttu jätab ringkonnakohus kostja väited tema majandusliku olukorra kohta tähelepanuta. 10. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses ning

§ 654lg 6 alusel ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.

Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või olulist menetlusnormide rikkumist. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 10.1. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning on hinnanud esitatud tõendeid

§ 232lg-te 1 ja 2 kohaselt.

Erinevalt kostja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates tuvastanud vaidluse aluseks olnud asjaolud ja hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohuga võrreldes erinevale seisukohale. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna veel alust kohtuotsuse tühistamiseks. 5

(8)Tsiviilasi nr: 2-17-10915 10.
  1. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et praeguses asjas on kõige olulisem asjaolu, et DNA-testi tulemuste järgi ei ole kostja hageja bioloogiline isa. Kostja, teades hiljemalt aastast 2014, et rahvastikuregistris on lapse isa kohta ebaõige kanne, ei ole astunud vajalikke samme selle kande tühistamiseks. Kostja oli hagi menetlemise ajal maakohtus ja on ka ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal kantud lapse isana rahvastikuregistrisse. Seega on kostjal lapse vanemana kõik seadusest tulenevad kohustused lapse ees. 10.
  2. PKS § 82 järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 p-st 2 tulenevalt loetakse lapse isaks ka meest, kes on isaduse omaks võtnud. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi on kostjal lapse vanemana kohustus anda alaealisele lapsele ülalpidamist ning praegusel juhul ei oma tähtsust asjaolu, kas kostjal on seaduse järgi veel võimalik ebaõiget vanema kannet vaidlustada. Ringkonnakohus märgib, et isegi juhul, kui hageja sünniaktist eemaldatakse kanne kostja kui hageja isa kohta, ei muuda see kannet tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 07.03.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-07). Kohtupraktika järgi peab lapse vanemana sünniakti kantud isik andma lapsele ülalpidamist ka aja jooksul, millal menetletakse tema hagi vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks. Kolleegium märgib, et alates 01.07.2010 ei koostata küll enam perekonnaseisuakte, sh sünniakte, kuid varasem kohtupraktika on asjakohane ka kehtiva perekonnaseisutoimingute tegemise korra osas. Perekonnaseisuandmed enne 01.07.
  3. koostatud perekonnaseisuaktidelt on kantud rahvastikuregistrisse perekonnaseisutoimingute seaduse § 541 alusel. Järelikult saab nõuda elatist lapsele kohtu kaudu ka aja eest, millal menetletakse vanema kande ebaõigeks tunnistamise hagi. Vanema kande ebaõigeks tunnistamise korral lõppeb küll kostja kohustus maksta lapsele elatist, kuid tal ei ole õigust tagasi nõuda makstud elatist (vt Riigikohtu 19.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-08, p 13). Seega ei välista ebaõige vanema kanne elatise maksmise kohustust. 10.
  4. Kostja leiab apellatsioonkaebuses ekslikult, et maakohus tugines elatise välja mõistmisel asjaolule, et asjas ei ole piisavalt tõendamist leidnud kostja ning hageja ema vahel sõlmitud kokkuleppe sisu. Maakohus üksnes osundas, et nimetatud kokkuleppe olemasolu ei muuda tõsiasja, et kostja on tänaseni kantud rahvastikuregistrisse hageja isana, millest tulenevalt on tal kohustus osaleda hageja ülalpidamises lapse vanemana. Millised kokkulepped võisid kostjal olla hageja emaga, ei puuduta praegusel juhul hageja elatise väljamõistmise nõuet. Kuna hageja ei ole olnud vanemate mistahes kokkuleppe pooleks, ei vajanud hageja vanemate vahelised kokkulepped maakohtus lisatõendamist. Ringkonnakohus osundab mh, et PKS § 109 järgi on tühine kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult. Seega ei saanud maakohtu otsuse põhjendused, et kostjal lapse isana on kohustus anda lapsele ülalpidamist, tulla kostjale üllatuslikult ning taoline kohustus ei saa olla kuidagi vastuolus hea usu põhimõttega ka juhul, kui elatise tasumiseks kohustatud isik ei ole lapse bioloogiline vanem. Kostja, olles nõustunud enda sisse kandmisega lapse sünniakti tema vanemana, võttis endale kõik kohustused lapse ees, mille täitmine on igale lapsevanemale seaduse kohaselt pandud. 6
(8)Tsiviilasi nr: 2-17-10915
  1. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, jätab ringkonnakohus muutmata maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb jätta

§ 171lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.

13.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 13.1. Hageja esitas 06.08.2018 esindaja vahendusel ringkonnakohtule taotluse, milles palus kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 450 eurot (sh käibemaks). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kuludeks lepingulise esindaja tasu 24.01.2018 maakohtu istungiks ettevalmistamise, kohtuistungil osalemise ja kliendi esindamise eest 210 eurot ning apellatsioonkaebusega tutvumise ja vastuse koostamise eest 240 eurot (ajakulu 2 tundi). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohuslane ja kulud on kantud käesoleva tsiviilasja menetluses (

§ 174lg 10 ja § 176 lg 5).

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja ühe töötunni maksumus 120 eurot. 13.

  1. Kostja ei ole hageja apellatsioonimenetluses ringkonnakohtule seisukohta esitanud. kantud menetluskulude osas 13.
  2. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada osas, mis puudutab menetlust teises kohtuastmes, kuna maakohtu menetluses kantud kulud jättis maakohus menetlusosaliste enda kanda. Hageja esindaja kulu, mis on seotud apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamisega, on olnud kogu ulatuses vajalik ja põhjendatud kulu. Need toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et hageja esindaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kolleegiumi hinnangul on ka hageja esindaja ühe tööühiku hind (tunnitasu)

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

See ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 13.4. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud esindaja kulu 240 euro (2*120) (sh käibemaks). 14.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 7

(8)Tsiviilasi nr: 2-17-10915 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.