TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-1577 Määruse kuupäev 24. august 2018 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Sven Kõllametsa kaebus Tartu Linnavalitsuse poolt spordiklubidele ja jõusaalidel

§ 121lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Sven Kõllamets (kaebaja) esitas
2. augustil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Linnavalitsuse poolt spordiklubidele ja jõusaalidele väljastatud kasutus- ja ehituslubade õigusvastasuse kindlakstegemist ja tühistamist juhtudel, kus ei ole järgitud ehitistele kehtestatud nõudeid ning Tartu Linnavalitsuse kohustamist kõrvaldada õigusvastased tagajärjed. Kaebaja toob välja 13 Tartu linnas asuvat spordiklubi. Kaebaja märgib, et uute ehitiste ja asutuste avamise juures ei ole arvestatud ehitistele esitatavaid nõudeid ja puudega inimeste erivajadusi. Ligipääsunõuded pole tagatud ka enamikes varem avatud spordiklubides, nt My Fitness Tartu klubid, Fitlife Tartu Eedeni spordiklubi, mitmed Tartu Sport jõusaalid jm. Eelmainitud spordiklubide puhul puuduvad üldjuhul ligipääsetavad hügieeniruumid, (wc, duširuumid) ning sageli on ligipääsmatud ka spordisaalid ja terve hoone (tulenevalt mitmetest treppidest ning astmetest). Vastaval ajahetkel kehtinud ehitusseadus ja kehtiv ehitusseadustik sätestab, et kui ehitise kasutamise otstarve seda eeldab, peavad ehitis ja selle üldkasutatavad osad ning ruumid või alad olema ligipääsetavad ja kasutatavad liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. Kaebaja märgib, et tema eesmärk on muuhulgas suunata 3-18-1577 vastustajat eelnevat ja ka edasist tegevust selliselt, et arvestataks tema kui erivajadusega inimese õigust reaalselt teistega võrdväärselt ühiskonnas osaleda. Kuivõrd kaebaja on de facto kasutanud ja soovib kasutada mitmeid hooneid, kus spordiklubid tegutsevad ja kavatseb kasutada ka tulevikus avatavaid jõusaale avalikes ehitistes (sh My Fitness Tartu Annelinn), siis on kaebaja otsestes huvides kohaseid meetmeid kasutades tagada, et ligipääsunõuded ei ole tema suhtes rakendatud näiliselt, luues õigusvastase olukorra õigusvastaselt välja antud õigusaktide või õigusvastaste toimingute tulemusel. KOHTU SEISUKOHT
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kohus mõistab, et kaebaja vaidlustab kaebuses välja toodud 13 Tartu linna spordiklubile väljastatud ehitus- ja kasutusload, kuna nende ehitiste puhul ei ole järgitud ehitistele kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid ligipääsunõudeid. Kaebaja taotleb vastavate ehitusja kasutuslubade õigusvastasuse kindlakstegemist ja tühistamist ning vastustaja kohustamist kõrvaldada õigusvastased tagajärjed.
2. Esmalt märgib kohus, et vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi
3. novembri
4. a otsusele asjas nr 3-3-1-63-10 ammendub ehitusloa õiguslik toime ehitisele kasutusloa väljastamisega. Ehitisele antud ehitusluba kehtib kuni ehitisele kasutusloa andmiseni, pärast kasutusloa andmist kaotab ehitusluba kehtivuse. Pärast ehitisele kasutusloa andmist ei ole võimalik ehitise nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa peale tühistamiskaebuse esitamise teel. Ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise taotlemine on võimalik vastava põhjendatud huvi olemasolu korral.
5. Kohus leiab, et kaebajal puudub praegusel juhul kaebeõigus Tartu linnas asuvatele spordiklubidele väljastatud ehitus- ja kasutuslubade vaidlustamiseks.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et kaebeõigus on üldjuhul vaid isikutel, kelle õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming puudutab. Teisisõnu peab isikul olema riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusakti või toiminguga, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Seejuures peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte üksnes mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil. Seega üksnes kaebaja väide, et Tartu linnas asuvate spordiklubide puhul ei ole järgitud ehitistele kehtestatud nõudeid, ei saa olla kaebuse esitamise aluseks. Ehitus- ja kasutusloa vaidlustamisel saab kaebaja tugineda enda subjektiivsete õiguste rikkumisele.

1. Kaebaja leiab kaebuses, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-de 10, 12 ja 28 lg 4 koostoimest tuleneb PS §-de 13, 14 ja 19 kaudu avalikule võimule kohustus astuda samme, et tagada puuetega inimestele võimalus kasutada põhiõigusi ja –vabadusi ning sarnase kohustuse panevad avalikule võimule ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ning mitmed teised Eestile siduvad rahvusvahelised lepingud. Kaebaja sõnul on tema puhul tegemist aktiivse ratastoolikasutajaga, kelle huvideks on spordiga tegelemine ja eeskätt jõusaalitreeningud. Ta on kasutanud aktiivselt mitmeid erinevaid jõusaale Tallinnas ja samuti mõningaid Tartus ning kuna ta on töökohustuste täitmiseks sunnitud viibima olulise osa ajast Tartus, on tema jaoks oluline saada võimalus tegeleda spordiga temale kõige paremini sobivas asutuses ning asukohas. Kaebaja arvates on parima võimaliku valiku tagamiseks oluline, et teda ei diskrimineeritaks puudest tulenevalt ja tagatud oleks näiteks võimalus kasutada ööpäevaringset teenust, mis Tartus eksisteerib. 2 3-18-1577
2. Kohus leiab, et üksnes asjaolu, et kaebaja kui liikumispuudega isik soovib väidetavalt tulevikus kasutada mitmeid erinevaid ja just talle kõige meelepärasemaid spordiklubisid, ei ole piisav selleks, et jaatada kaebajal subjektiivse õiguse olemasolu nõuda kohtulikku kontrolli kaebuses välja toodud Tartu linnas asuvatele spordiklubidele väljastatud ehitus- ja kasutuslubade õiguspärasuse üle. Kohtu hinnangul on nende ehitiste mõju kaebajale kaebuses välja toodud asjaoludel liiga kaudne, et jaatada kaebeõigust subjektiivsete õiguste riive alusel.
3. Kaebaja on liikumispuudega inimeste Tartu linna spordiklubidele ja jõusaalidele juurdepääsu küsimuses pöördunud selgitustaotlusega ka Tartu Linnavalitsuse poole, kes kaebaja pöördumises esitatud väiteid analüüsis ning täiendava info saamiseks ka sporditeenuste pakkujate poole pöördus. Tartu Linnavalitsus märkis
4. juuli
5. a vastuses nr 7-13.2/08800, et Tartu linnas on ratastoolis liikuvate inimeste jaoks sportimise võimalused mitmekesised, sisaldades vee-, spordisaali ja jõusaalide kasutamise võimalusi. Tartu Linnavalitsus tõi vastuses välja 8 erinevat spordiklubi, kus on ratastooliga liikuvatele inimestele juurdepääs tagatud. Lisaks selgitas Tartu Linnavalitsus vastuses Võru tn 79, Näituse tn 33 ja Narva mnt 27a kinnistutele rajatud uute spordihoonetega seonduvat. Muuhulgas eelnevalt väljatoodud asjaolusid arvestades ei nähtu kohtule antud juhul kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust ning seetõttu leiab kohus, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
6. Kohus peab vajalikuks veel märkida, et enamus kaebuses märgitud ehitus-ja kasutuslube on antud enne aastat 2018, mistõttu oleks nende lubade puhul ka kaebuse tähtaegsus väga küsitav.
7. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p-i 1 alusel.

Vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3