← Eesti

2-18-26/15

Obsah (6)§ 444§ 174§ 175§ 163§ 177§ 178

2-18-26 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 9. august 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-26 Tsiviilasi DIDO V

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Julianus Inkasso OÜ ja OÜ FURGOTEC sõlmisid 12.12.2016 võla tasumise kokkuleppe nr 2155055. Kokkuleppe p 1 alusel loovutas DIDO Vennad OÜ (hageja) VÕS §-de 164 ja 167 alusel hageja ja OÜ FURGOTEC vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos õigustega nõuda kõrvalnõudeid Julianus Inkasso OÜ-le. Varalise nõude aluseks on tasumata arved nr MA 160434 (08.06.2016), MA160295 (29.04.2016), MA160225 (31.03.2016) ja MA160224 (31.03.2016), mis on koostatud hageja poolt osutatud teenuse ja kauba eest. Kokkulepe p 2 alusel on OÜ FURGOTEC võlgnevus Julianus Inkasso OÜ ees 06.12.2016 seisuga 13 586,69 eurot, mis koosneb võlgnevusest 11 164,86 eurost, viivisest 412,16 eurot ja kahjuhüvitisest 2009,67 eurot. Julianus Inkasso OÜ ja XXX XXX (kostja) sõlmisid 12.12.2016 käenduslepingu. Käenduslepingu p 1 järgi kostja käendab OÜ FURGOTEC ja Julianus Inkasso OÜ vahel 12.12.2016 võla tasumise kokkuleppest nr 2155055 tulenevate OÜ FURGOTEC kohustuste täielikku nõuetekohast täitmist. Vastavalt käenduslepingu p-le 2 vastutab kostja samasuguses ulatuses kui põhivõlgnik, kuid mitte suuremas summas kui 14 000 eurot. Käenduslepingu p 3 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. OÜ FURGOTEC ei täitnud poolte vahel sõlmitud kokkulepet, mistõttu saatis hageja 19.01.2017 OÜ-le FURGOTEC teatise kogu kokkuleppe p-s 2 toodud nõude summas 13 586,69 eurot viivitamatuks tasumiseks. OÜ FURGOTEC nõuet ei täitnud ja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu Julianus Inkasso OÜ tuginedes käenduslepingu p-le 3 esitas kostjale kui käendajale 08.02.2017 teate käenduskohustuse 2 2-18-26 täitmiseks, andes kostjale täiendava tähtaja 15.02.2017 võlgnevuse summas 13 586,69 eurot ja täiendava viivise summas 848,35 eurot tasumiseks nii käendaja e-postile, kui kirjana kostja käenduslepingus toodud aadressile. OÜ FURGOTEC ja kostja ei teinud ühtegi makset vastavalt võla tasumise kokkuleppele. Kohtu selgitused

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja menetluskulu tõendava dokumendi, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 900 eurot ja õigusabikulud 400 eurot (käibemaksuta).

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 400 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 142,50 eurot (s.o 1,5 tundi x tunnihind 95 eurot), mis tuleb lähtuvalt alltoodud menetluskulude jaotusest kostjalt välja mõista. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 86% ulatuses, peab kohus

§ 163

lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 86% ulatuses kostja ja 14% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 896,55 eurot (s.o 1042,50 eurost 86%). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.