lg 2 p 2 alusel kriminaalasja süüdistatava osavõtuta, sest alates 05.09.2016 on D.Puuder tagaotsitavaks kuulutatud ning 26.02.2018 laekus kohtule info, et D.Puuderi alaline elukoht on XXX. Kohus peab vajalikuks märkida, et pärast tagaotsitavaks kuulutamist ja tõkendi muutmist, oli 05.09.2016 kohtumäärus D.Puuderi poolt 14.09.2016.a edasikaevatud, juba siis ta esitas XXX väljas antud arstitõendid, ta kasutab jätkuvalt elektroonilist aadressi xxx, (kirjad ei ole tagasi tulnud) kuid ei ole kohtule vastanud, ei ole kohtusse ilmunud, mis annab aluse järeldada, et D.Puuder on teadlik käimasolevast kriminaalmenetlusest ja teadlikult hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale. On tuvastatud, et D.Puuderi viibib väljaspool Eestit, tema asukoha tuvastamiseks Eestis on tehtud mõistlikke pingutusi ja ilma D.Puuderita on kohtulik arutamine võimalik.
p 2 alusel avaldatud kahtlustatavana 16.11.2015 antud ütluste kohaselt D.Puuder ennast süüdi ei tunnistanud ja seletas, et 15.11.2015 koos elukaaslasega (X X) nad otsustasid, et viivad temale kuuluva sõiduauto Peugeot 206 reg.nr.XXXXXX Pärnu maanteelt Männikule kodu juurde, sõidukist oli vaja välja võtta muusika stereosüsteem ja järgmisel päeval sõiduk romulasse viia, et ei tekiks ahvatlust sellega sõitma minna. Auto ostis ta kaks kuud tagasi müügilepingu alusel ja ole oma nimele vormistanud. Sõiduk seisis Põhja prefektuuri vastas kriminaalhoolduse maja juures. Kuna 1 temal ei ole juhtimisõigust, istus rooli tema elukaaslane X X, tema istus kõrvalistuja kohale. Sõidukil oli generaatori rihm katki ja see ise ei liikunud, siis tuli sõidukit pukseerima X X. Nad jõudsid liikuda 5 minutit, kui ta märkas taga vilkuritega politseiautot. Vedav auto pidurdas, elukaaslane üritas pidurdada, kuid ei jõudnud ja auto sõitis pukseerivale sõidukile tagant otsa. Arvab, et politseinikud võisid näha teda roolis sellel hetkel, kui politsei oli sisse lülitanud vilkurid ja ta sai aru, et elukaaslane sõidab ees olevale sõidukile tagant otsa, siis ta kallutas end nii palju rooli poole, et saaks seda keerata ja õnnetust vältida, aga see ei õnnestunud. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt Danel Puuder peeti kinni 15.11.2015 kell 01.00 Tallinnas Pärnu mnt 232/1 juures, sest teda kahtlustatakse KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Vabastati prokuröri abi loal 16.11.2015 kell 11.10. Müügilepingu kohaselt 16.09.2015 Tallinnas X X müüs Danel Puudrile (elukohaks märgitud XXX) sõiduki Peugeot 206 reg.nr XXXXXX ning teise müügilepingu kohaselt oli X X omakorda ostnud nimetatud sõiduki 12.12.2014 X käest. Uurijale on edastatud fotod Pärnu mnt 158/1 paigaldatud kaamerast 15.11.2015 kell 00.59 ja Pärnu mnt 160 paigaldatud kaamerast, millest on näha mootorsõiduki liikumist ning pukseerimist. Liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Danel Puuderil puudub juhtimisõigus ning sõiduk Peugeot 206 reg.nr XXXXXX on ajutiselt registrist kustutatud ja selle registrijärgne omanik on XX (politseiametnik). Karistusregistri õiendi kohaselt süüdistatav on korduvalt toime pannud LS § 201 järgi kvalifitseeritavaid rikkumisi (2012.a ja 04.06.2015 ning 28.07.2015) ning on karistatud ka KarS § 424 ja § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest. Harju Maakohtu 29.09.2015 otsuse nr 1-15-7980 kohaselt karistati D.Puuderit KarS § 4231 järgi 27.09.2015 toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega. Harju Maakohtu 10.09.2012 otsuse nr 1-12-8151 kohaselt on D.Puuder süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 ja 424 järgi, karistuseks mõistetud vangistus 4 aastat 3 kuud alates 09.04.2012.a. Tartu Maakohtu 20.03.2015 määrusega vabastati D.Puuder tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 03.07.2016.a. Vangistusregistri andmete kohaselt vabanes D.Puuder 31.03.2015.a. Tartu Maakohtu 02.06.2014 määruse kohaselt on välja kuulutatud D.Puuderi pankrot. Riigi Tugiteenuste Keskuse 12.02.2016 vastusest päringule nähtub, et D.Puuderile mõistetud rahaline karistus on täielikult tasumata. 09.04.2018 vastusest nähtub, et 12.01.2017 on tasutud 286,05 rahalisest karistusest (tuludeklaratsiooni alusel tagastatud summast tasaarveldus). Karistusregistri õiendist nähtub, et X X ei ole karistusregistrisse kantud ja liiklusregistri andmeil ei oma X X juhtimisõigust. Isikusamasuse tuvastamise kohta on koostatud õiend 15.11.2015, isikusamasus on tuvastatud foto järgi, lisatud fotod. Samuti on esitatud X X foto ja 18.11.2015 koostatud müügileping, mille kohaselt D.Puuder müüs auto X X-le. MTA andmeil kajastus töötamise registris D.Puuderi kehtiv tööleping OÜ XX alates 07.04.2015 kuni 31.12.2015.a., lisatud õiend töötasu kohta. Tunnistajate X X ja X X (politseiametnikud) ütluste kohaselt 15.11.2015 öösel peeti Pärnu mnt kinni sõiduk, mida juhtis D.Puuder: sõidukit Peugeot pukseeriti, politseiametnikud kontrollisid sõidukiit registreerimismärgi järgi, selgus, et see kuulub naissoost politseiametnikule (XX). Patrull sõitis pukseeritava sõidukiga kohakuti, et vaadata, kes juhib sõidukit, seda juhtis meesterahvas. Otsustati sõidukit kontrollida, anti vilkuritega peatamise märguanne, siis pukseeritav Peugeot sõitis viimast pukseerinud autole tagant sisse. Jõudes sõiduki Peugeot juurde nägid nad, et meesterahvas ja naisterahvas olid kohad vahetanud ning juhiistmel istus naisterahvas. Kontrollimisel selgus, et meesterahval puudus juhtimisõigus. Tunnistaja XX kinnitas, et 15.11.2015 öösel pukseeris oma autoga Toyota Rav4 D.Puuderi autot Peugeot Pärnu maanteelt, oli vaja sõita Männikule. Ta ei näinud, kes istus autorooli, kas Puuder või naisterahvas, kes kaasas oli. Vahepeal sõitis politsei järgi ja pukseeritav auto sõitis temale autole tagant sisse, vigastusi ei olnud. Riigikohus on märkinud otsuses nr 3-1-1-22-10, et kriminaalasjas kogutud tõendite ja ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine või refereerimine kohtuotsuses ei ole vajalik. Kohtuotsuse põhjendused 2
kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-19-05 ja 3-1-1-77-05 on väljendatud seisukoht, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Tõendite hindamisel lähtub kohus põhimõttest, et ütluste tõele vastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest, st eelkõige tuleks lähtuda sellistest tõenditest, mis kajastavad sündmustikku reaalselt ja on salvestanud juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või eksitavast hinnangust. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus.
lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et D.Puuderi süü talle KarS § 4231 järgi inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud ja tema teole on antud õige õiguslik hinnang. Süüdistatava poolt toimepandud kuritegude objektiivne ja subjektiivne külg on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega nende kogumis. Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kohtulikul uurimisel kogutud tõendid lubatavad. KarS § 4231 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega KarS § 4231 inkrimineerimiseks tuleb tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning käitumise süstemaatilisus. Kirjalike tõenditega on ümberlükkamatult kinnitatud, et 04.06.2015 ja 29.07.2015 ning 27.09.2015 D.Puuder juhtis sõidukit juhtimisõiguseta. Kahtlustatavana ülekuulamisel 15.11.2015 eitas D.Puuder sõiduki juhtimist, kuid paljasõnaline eitamine on ümber lükatud tunnistajate ütlustega: politseinikud nägid juhiistmel sõiduki liikumise ajal just nimelt D.Puuderit. Et pärast kinnipidamist istus juhiistmel naisterahvas XX, kinnitab vaid seda, et Puuder teadis väga hästi, et mootorsõidukit ta juhtida ei tohi. Et vahetult enne peatumist pukseeritav auto sõitis tagant sisse XX autole (kes pukseeris), kinnitab veelkord seda, et Puuder ja elukaaslane võisid tegeleda kohtade vahetamisega, mida politseinike ütluste kohaselt juhtub tihti. Samas Puuder ise kinnitas, et „ta kallutas end nii palju rooli poole, et saaks seda keerata ja õnnetust vältida”. Seega sisuliselt võttis ta omaks sõiduki juhtimise, sest ka kõrvalistuja koha pealt on võimalik sõidukit juhtida, kui rooli keerata. Samas Puuderi ütlus selle kohta ei ole eluliselt usutav, vaevalt rooli keeramisega on võimalik vältida otsasõitu, kui auto on pukseeritav köiega (X ütluste kohaselt nööriga): pukseeritav auto esiteks ise ei liigu ja teiseks manöövri ulatust piirab köie pikkus. Kohtul puudub alus kahelda politseiametnike ütlustes, kes rääkisid sündmusest üksikasjalikult. Mõne detaili kohta politseinike ütlused on erinevad, mis arvestades sündmusest möödunud ajavahemikku, on arusaadav. Näiteks ütlused selle kohta, millises reas Pärnu maanteel sõitis autorong (pukseeriv Toyota Rav4+Peugeot): tulles Pärnu maanteelt, kus on kaks sõidurida ja suundudes Männiku poole, igal juhul pidi sõitma autorong vasakult teises reas ning peatus esimeses sõidureas sellel teelõigul, kus on juba neli sõidurida. Sellega on seletatav, miks XX ütleb, et auto sõitis kolmandas reas ja X ütleb, et auto sõitis esimese reas, nad räägivad sõidu erinevate lõikude kohta. Põhjus, miks politsei tundis huvi selle sõiduki vastu, oli sõiduki kuulumine naispolitseiametnikule, mis liiklusregistri õiendis on selgelt märgitud (XX), sel põhjusel oligi politseinikele meelde jäänud, et autot juhtis meesterahvas ning hiljem osutus juhi kohal naisterahvas. Sõiduk kuulus D.Puuderile, tema elukaaslasel XX puudus juhtimisõigus. Eluliselt usutavam on variant, et öisel ajal istub meesterahvas endale kuuluva, rikkis, pukseeritava sõiduki rooli, mitte naisterahvas, kel puuduvad auto juhiload ja auto juhtimise oskused. Puuderi poolt süü eitamine jääb 3 paljasõnaliseks ja ennastõigustavaks, sest nimetatud uue kuriteo 15.11.2015 pani Puuder järjekordselt toime katseajal, olles poolteist kuud varem pääsenud karistuse (vangistus 1 aasta 3 kuud) täitmisele pööramisest, kui kohtuotsusega karistati teda rahalise karistusega, mis siiani tasumata on. Puuder ise ka seletas, et soovis auto romulasse viia, et ei tekiks ahvatlust sellega sõitma minna, kinnitades sellega enda soovi/ahvatlust autoga sõita. Ilmselgelt ei soovinud Puuder olla tabatud politsei poolt. Tunnistaja XX, kes pukseeris D.Puuderi palvel autot, süüdistust ei kinnita ega lükka ümber. Kohus asub seisukohale, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ja selle pani toime süüdistatav. LS § 2 p 41 kohaselt mootorsõiduki juhtimine on isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust, p 57 kohaselt pukseerimine on mootorsõidukiga teise mootorsõiduki või autorongi järelvedamine. Nõuded isikule, kes juhib pukseeritavat sõidukit on samad, mis tavalisele sõidukile, eelkõige peab isik omama juhtimisõigust. Ka rikkis sõiduk kujutab endast kõrgema ohu allikat, ka rikkis sõidukit on võimalik liikuma panna ning igasugune tegevus (näiteks ainult rooli keeramine) moodustab mootorsõiduki juhtimise. Olles lühikese aja jooksul kolm korda juba juhtinud sõidukit (04.06.2015, 28.07.2015 ja 27.09.2015) juhtimisõiguseta, olles ka hiljuti karistatud KarS § 423 1 järgi, juhtis 15.11.2015 D.Puuder taas mootorsõidukit juhtimisõiguseta, kõik juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimised on toime pandud vähem kui aasta jooksul. Sellega D.Puuder pani toime sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. D.Puuderile inkrimineeritavate süütegude subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kohtu hinnangul on D.Puuder käitumises tuvastatud otsene tahtlus süstemaatilise juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise osas, sest (süstemaatiliselt) juhtides mootorsõidukit, teadis D.Puuder kindlasti, et ta ei ole omandanud selle juhtimiseks nõutavat juhtimisõigust ning vaatamata sellele järjekordselt juhtis mootorsõidukit. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja ta tegutses tahtlikult. Karistuse mõistmine KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. D.Puuderit on katseajal toimepandud kuriteo eest juba karistatud rahalise karistusega, mis on tasumata ja ei mõjutanud teda rikkumistest hoiduma. Peale selle on välja kuulutatud D.Puuderi pankrot. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süü suurust, süüdistatavate isikut, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et D.Puuderit tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmäära suuruses. Kuivõrd D.Puuder uue kuriteo pani toime katseajal, tuleb suurendada mõistetavat karistust eelmise otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra. Puuder vabanes tingimisi enne tähtaega 1 aasta 3 kuud 3 päeva, mille võrra tulebki mõistetavat karistust suurendada. D.Puuderi suhtes tõkendiks valitud vahistamise jätab kohus muutmata, Puuder on endiselt tagaotsitav ja karistuse kandmise algust tuleb arvestada kinnipidamise päevast. Menetluskulud 4
lg 1 p 4,9; 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 750 eurot ja määratud kaitsja tasu kokku summas (72+582=) 654 eurot.
lg 1 p 7, 417, 423 ja 424 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Juhindudes
§-dest 175, 179, 180, 309 lg 3, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Danel Puuder KarS § 4231 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.11.201516.11.2015, so kaks päeva, kandmisele jääb vangistus 5 kuud 28 päeva. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.09.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - vangistuse 1 aastat 3 kuud ja 3 päeva– võrra, mõistes liitkaristuseks Danel Puuderile vangistus 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 1 (üks) päev. Tõkend - vahistamine - jätta muutmata ja karistusaja alguseks lugeda kinnipidamise päev. KarS § 64 lg 2 alusel Harju Maakohtu 29.09.2015 otsusega mõistetud rahaline karistus kuulub täitmisele iseseisvalt.
lg 1 p 4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Danel Puuderilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: kaitsjatasu 654 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Pank.
lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 16.04.2018. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 16.05.2018.a. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.