← Eesti

1-18-471/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-18-471 Määruse tegemise aeg ja koht 10.septembril 2018 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Olga Nõmmemees Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ingrit Soesoo 06.08.2018 erakorraline ettekanne Anton Guljajevi Viru Maakohtu 05.02.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Anton Guljajev, isikukood 38608162216 , elukoht xxx, töötu, viibib arestimajas arestide järjestikul ärakandmisel Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Ingrit Soesoo esitas 06.08.2018 Viru Maakohtule taotluse, milles palub pöörata Anton Guljajevile mõistetud karistus täitmisele, kuna antud isik ei täida talle määratud kohustust ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Anton Guljajev tunnistati süüdi Viru Maakohtu 05.02.2018 otsusega KarS § 209 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses ja karistati 6 kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti mõistetud karistus, 6 kuud vangistust, Anton Guljajevi suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Anton Guljajev ei pane katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 74 lg 3 alusel määrata katseajaks 15 kuud. Kohtuotsus jõustus 21.02.

  1. 21.05.2018 Viru Maakohtu määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne millega pikendati Anton Guljajevi katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 05.08.
  2. Määrus jõustus 07.06.
  3. Kriminaalhoolduse algus 21.02.2018, kriminaalhoolduse lõpp 05.08.
  4. 1 Erakorraline ettekanne on koostatud, kuna Anton Guljajev on rikkunud kontrollnõuet KarS § 75 lg 1 p 2- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Viimati käis A. Guljajev registreerimisel 18.06.
  5. 25.
  6. hooldusalune ei ilmunud registreerimisele. Ametnik võttis isikuga ühendust 26.
  7. A.Guljajev väitis, et proovis helistada ametnikule, kuid keegi ei vastanud kõnele. Samas telefonilogist isiku nr ei tuvastatud. Määratud uus aeg 26.
  8. 26.
  9. hooldusalune ei ilmunud vastuvõtule. Saadetud kutse. Uus aeg 05.07, kuid ka antud päeval isik ei ilmunud esindusse. 10.
  10. helistatud hooldusalusele, kõnele keegi ei vastanud. Helistatud isiku elukaaslasele, millele vastas hooldusalune ise. A.Guljajev väitis, et on haigeks jäänud, mistõttu ei saa tulla. Selgitatud, et peab esitama arstitõendi. Määratud uus aeg 11.
  11. 11.07 helistas hooldusalune ning andis teada, et enesetunne jätkuvalt halb. Väidetavalt käis arsti juures. Määratud uus aeg 16.
  12. 16.
  13. tuli hooldusalune registreerimisele. Arstitõendit ei saanud, väidetavalt saab selle alles reedel, 20.
  14. Küsitud selgitust, miks isik ei ole läinud kandma aresti (väärteoasjade raames määrati isikule arstipäevad, mida pidi minema kandma hiljemalt 09.07.). Teavitatud, et ametnik võtab ühendust politseiga. Peale seda ütles Anton Guljajev, et läheb ütleb koridoris ootavale elukaaslasele, et ta tooks talle asjad arestimajja. Ametnik järgnes hooldusalusele, kuna tekkis kahtlus, et isik võib lahkuda, mida A. Guljajev ka tegi. Lubas tagasi tulla, kuid ta seda ei teinud. Ametnik selgitas, et kui ta ei tule tagasi esindusse, võetakse seda kui registreerimiskohustuse rikkumist. Hiljem vesteldud A.Guljajeviga telefoni teel, kes lubas tulla vastuvõtule hoopis 17.07, mitte 16.
  15. 17.07 isik ei ilmunud registreerimisele. Vesteldud telefoni teel, põhjenduseks tõi, et hammas valutab. Läheb hambaarsti juurde, peale mida tuleb esindusse. Isik seda ei teinud. 18.07 telefoni teel vesteldud hooldusalusega. Väitis, et peab minema Tartu hambaarsti juurde. Lubas peale seda minna kohe kandma aresti, kuid seisuga 06.08 ei ole ta läinud kandma aresti. Helistatud 23.-24.07 korduvalt hooldusalusele, kuid keegi ei vastanud kõnele. Saadetud kutse, uus aeg 31.07, kuid antud päeval isik ei ilmunud. Helistatud uuesti A.Guljajevile, kuid keegi ei vasta kõnele. Helistatud isiku elukaaslasele, kelle sõnul A.Guljajev ei ela umbes nädal aega juba kodus ning ta ei tea, kus ta viibib. Palutud võimalusel edastada hooldusalusele info, et isik võtaks oma ametnikuga ühendust või ilmuks registreerimisele. Saadetud uus kutse, määrates uueks ajaks 08.
  16. Esmakohtumise A.Guljajeviga pidi toimuma 01.03.2018 (kutse saadeti välja 22.02.18), kuid isik ei ilmunud kohale. Ametnik saatis korduvkutse, määrates registreerimisajaks 08.03.
  17. Hooldusalune ilmus vastuvõtule 06.03.
  18. Põhjendas mitte ilmumist sellega, et sai kutse kätte alles 05.03.
  19. Esmakohtumise käigus selgitati A.Guljajevile kohtuotsuse sisu ning võimalikke tagajärgi kohtuotsuse mittetäitmise korral, selgitatud kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi. Hooldusalune kinnitas oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Kriminaalhooldusalased kohtumised A.Guljajeviga toimuvad kaks kord kuus. Hooldusalusel on olnud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega: * 19.03.2018 koostatud kirjalik hoiatus, kuna isik ei ilmunud 15.03.18 registreerimisele. Teavitas, et on palavikus, aga arstitõendit selle kohta esitada ei olnud. * 16.05.2018 koostatud erakorraline ettekanne, kuna isik rikkus korduvalt registreerimise kohtustust. 21.05.2018 Viru Maakohtu määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ning pikendati katseaega 3 kuu võrra, s. o 05.08.
  20. Määrus jõustus 07.06.
  21. 2 * 19.06.2018 koostatud kirjalik hoiatus, kuna isik ei ilmunud 11.06.2018 registreerimisele ega teavitanud mitte ilmumisest. Hoiatus hooldusaluse poolt allkirjastamata, kuna hoiatus koostatud 19.06, kuid hooldusalune käis viimati registreerimisel 18.06.
  22. Veel märgib kriminaalhooldusametnik, et karistusregistri andmetel on Anton Guljajev katseajal toime pannud ühe väärteo –22.05.18 koostatud seoses väärteoga otsus NPALS § 15

(1)lg 1 (Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses) alusel. Väärtegu on sooritatud 22.04.
  1. Karistuseks määrati 11 päeva aresti. Otsus jõustus 30.05.
  2. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et Anton Guljajevile on korduvalt antud võimalusi edaspidi täita kriminaalhoolduse kontrollnõudeid, kuid isik jätkab samalaadsete rikkumistega ning seega ei ole isik teinud vajalikke järeldusi ega ole motiveeritud täitma kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Anton Guljajev on rikkunud talle määratud kontrollnõuet KarS § 75 lg 1 p 2- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kriminaalhooldusametnik taotleb KarS § 74 lg 4 ja KrHS § 31 lg 1 alusel pöörata Anton Guljajevile mõistetud karistus täitmisele. Anton Guljajev selgitas kohtuistungil, et ta tal tekkisid probleemis registreerimisega ja ühtlasi ei ole ta vastu, et oleks täitmisele pööratud. Maakohtu määruse põhjendused KarS § 74 lg 4 kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 871 lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Tutvunud toimikuga ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. kohtunik, et Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et 01.03.2018 toimunud esmakohtumise ajal selgitati Anton Guljajevile kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning isik on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Seega oli Anton Guljajev teadlik kriminaalhoolduse kohustustest ja tagajärgedest, kui ta talle määratud kohustusi rikub. Kohus tuvastas, et kohustuste täitmata jätmise kohta ei ole süüdimõistetul esitanud ühtegi mõjuvat põhjust või asjaolu, mille alusel oleks rikkumisi võimalik lugeda vabandatavaks. Kui isik teab talle pandud kohustustest, siis ta peabki tegema endast kõikvõimaliku, et neid mitte 3 rikkuda. Kohtu hinnangul on registreerimis kohustuse täitmine elementaarne hoolsuskohustus, mida hooldusalusel tuleb täita. Käesolev erakorraline ettekande näol on tegemist teise erakorralise ettekandega. Isik viibib kriminaalhoolduse all alates 21.02.2018 ning kriminaalhooldus lõppeb 05.08.
  3. Siiani on Anton Guljajevi katseaeg möödunud rahuldavalt, esinenud on registreerimiskohustuse mitte täitmisi. Kriminaalhooldusalune on väitnud, et ta on haige kuid haigestumise kohta ei ole arstitõendit esitatud. Samuti ei ole kriminaalhooldusalune teavitanud kriminaalhooldusametniku eelnevalt, et tal ei ole võimalik registreerimisele ilmuda. Seega on Anton Guljajev oma sellise käitumisega näidanud oma ükskõikset suhtumist talle määratud kriminaalhooldusesse ja oma karistusest tingimuslikult vabastamisse. Erakorralise ettekande materjalidest nähtub, et Anton Guljajevile on 19.03.2018 koostatud kirjalik hoiatus, kuna isik ei ilmunud 15.03.2018 registreerimisele. Arvestades, et esmakohtumine kriminaalhooldusalusega toimus 01.03.2018 on antud isik näidanud juba kriminaalhoolduse algusest peale oma vastutustundetud käitumist ja ükskõikset suhtumist talle määratud kriminaalhooldusesse. Järgnevalt esitas kriminaalhooldusametnik kohtule 16.05.2018 erakorralise ettekande, kuna isik rikkus korduvalt registreerimiskohustust. Kohus rahuldas kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ning 21.05.2018 Viru Maakohtu määrusega pikendati isiku katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 05.08.
  4. Kriminaalhooldusametnik koostas 19.06.2018 Anton Guljajevile kirjalike hoiatuse, mis on kriminaalhooldusaluse poolt allkirjastamata, kuna ta pole kriminaalhooldaja juures registreerimisel käinud. Seega on kõik kriminaalhooldusaluse poolt toimepandud rikkumised olnud registreerimiskohustuse mittetäitmised. Kohtule esitatud ettekandest ja materjalidest nähtub, et Anton Guljajevon korduvalt rikkunud katseaja tingimusi, mis näitab süüdimõistetu suutmatust alluda kriminaalhooldusele. Arvestades Anton Guljajevi käitumist katseajal, puudub kohtul veendumus, et ta suudab edaspidi täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Maakohus on seisukohal, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, kuna Anton Guljajevile on antud korduvalt võimalusi oma käitumise muutmiseks, kuid hooldusalune on käitunud taas kriminaalhooldust takistavalt. Seda enam, et kohus juba on isiku katseaega pikendanud ja andnud võimaluse oma käitumise muutmiseks. Kahetsusväärselt ei ole ta aga suutnud oma lubadustest kinni pidada. Kohtu veendumust, et isik ei suuda kohtupoolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täita kinnistab asjaolu, et isik ei ilmunud 15.08.2018 oma erakorralise ettekande arutamisele, mille kohtuistungist oli isik teadlik ning isik oli kohtule lubanud, et ta ilmub kohtuistungile. Selline käitumine näitab lugupidamatust kohtu suhtes ning hoolimatust suhtumist oma karistusest tingimisi vabastamisse. Anton Guljajevi rikkumised on oma iseloomult olnud kogu kriminaalhoolduse vältel samad -registreerimiskohustuse rikkumised. Kohtu hinnangul omab tähendust, et tegemist on juba teise erakorralise ettekandega, kriminaalhooldaja on isikule väljastanud varasemalt kirjaliku hoiatuse ja isikule on teada, millised on tagajärjed kui ta ei täida kriminaalhoolduse nõudeid. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. 4 Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, mitte aga täiendava kohustuse määramist. Rikkumised on tõendatud toimikus olevate materjalidega, millele kohus on viidanud ülalpool. Kohus leiab, et kriminaalhooldus Anton Guljajevi suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kohustusi. Süüdimõistetu on korduvalt rikkunud kohustust ilmuda ettenähtud aegadel registreerimisele. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma järjepideva käitumisega näidanud, et isik ei suuda talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. Samuti arvestab kohus, et registreerimise kohustuse rikkumised on korduvad ja eelnev erakorraline ettekanne ega kirjalik hoiatus ei muutnud isiku käitumist. Arvestades seda, leiab kohus, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427, kohus M ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ingrit Soesoo 06.08.2018 erakorraline ettekanne Anton Guljajevi karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata Viru Maakohtu 05.02.2018 kohtuotsusega nr 1-18-471 mõistetud 6 kuu vangistust täitmisele ning Anton Guljajevil kuulub kokku ärakandmisele 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda alates kohtuasjas 4-18-3420 määratud aresti ärakandmise kuupäevast, vajadusel kohaldada isiku suhtes vahistamist 23.08.2018 kohtumääruse alusel käesolevas kriminaalasjas. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.