lg 3 järgi võib hagi tagamiseks vajaduse korral hagi tagamise abinõu rakendada ka kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada mõnda muusse Eesti või välisriigi kohtusse või vahekohtusse. Vastavalt hageja poolt esitatud väidetele ja lisatud tõenditele on hagejal LAÕS § 78¹ p 7 kohane merinõue kostja vastu ning laev mille arestimist selle nõude tagamiseks soovitakse, kuulub kostjale. Kuigi Prahilepingule kohaldub Inglise õigus ning kõik lepingust tulenevad vaidlused vaadatakse läbi Londonis vahekohtus, saab Eesti kohus laeva arestida
Genfi konventsiooni art 1 lg 2 kohaselt on arestimine kohtu otsuse alusel laeva liikumise keelamine või kinnipidamine merinõude tagamiseks, mitte täitemenetluse läbiviimiseks või kohtuotsuse või muu täitedokumendi rahuldamiseks. Seega on Genfi konventsiooni ja LAÕS järgi juba puhtalt merinõude olemasolu laeva arestimiseks piisav. Samas lisaks eeltoodule leiab kohus, et käesoleval ajal laeva arestimine on põhjendatud arvestades asjaolu, et kostja ei ole oma võlgnevust hagejale tasunud ja konkreetne laev on juba arestitud teiste võlausaldajate merinõuete tagamiseks, mis näitab tasumisest pahatahtlikult kõrvalehoidmist eelduslike võimalike rahaliste raskuste tõttu, mistõttu on hageja ainsaks võimaluseks oma nõuete rahuldamiseks laeva sundmüügi arvelt, milleks on vajalik laeva arestimine merinõude alusel. Laeva arestimine on võimalik ainult selle sadamas viibimise ajal. Laeva lahkumisel Eesti sadamast oleks hagejal võimatu oma merinõudest tulenevaid eriõigusi kasutada kuni laeva järgmise saabumiseni sadamasse, kuid selleks peaks hageja teadma, millises sadamas laev asub. Selline „tagaajamine“ on ebamõistlikult kulukas. Seetõttu on mõistlik aresti kohaldada just käesoleval hetkel, kui laev asub käesoleva kohtu jurisdiktsiooni sadamas (laeva asukoht on teada ja arest võimalik). Eeltoodust tulenevalt on laeva arestimine merinõudele tagatise saamiseks põhjendatud ja Harju Maakohtul on õigus laeva arestida. Seega kuulub hageja taotlus laeva „PETERSBURG” (IMO nr xxx) arestimiseks rahuldamisele. Laeva aresti asendamise võimalus LAÕS § 782 lg-le 4 , LAÕS §-le 783 ning
kohaselt on laeva alati võimalik aresti alt vabastada, kui vastustaja annab avaldajale mõne muu rahuldavas vormis tagatise (näiteks tasub kohtu deposiiti avaldaja nõudeid katva tagatissumma või esitab samas summas panga garantii). Piisavaks tagatiseks loeb hageja summat 100 000 eurot, mis tagab hageja nõudesummasid ja kantud ning eeldatavaid menetluskulusid. 3 Tsiviilasi nr 2-18-12708 Kohus märgib, et Riigikohus on 10. jaanuari 2011. aasta lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10 leidnud, et rahalise nõudega hagi tagamisel kui ka tagamisabinõu asendamisel tuleb hinnata, kas see on ikka tõenäoliselt vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks (
lg 1), kas arvestatakse hagi hinda (
lg 4 teine lause) ja kas kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei kahjustata (
Seejuures kehtib hagi tagamise asendamisel põhimõte, et asendamisega ei tohi vähemalt üldjuhul hageja positsiooni oluliselt halvendada (st tagatist oluliselt vähendada), kui varem ei olnud tegemist just nn ületagamise juhtumiga. Seega hagi hinnaga arvestamine
lg 4 mõttes ei tähenda, et hagi tagamise asendamisel ei võiks antav tagatis ületada hagi hinda, vaid seda, et hageja peaks olema mitte halvemas olukorras, kui ta saaks kõik enda nõuded, sh menetluskulude nõuded rahuldatud laeva sundenampakkumise tulemi arvel.
Kohus leiab, et laeva arestist vabastav asendustagatis peab hõlmama lisaks haginõuetele ka muid hageja kulusid seoses konkreetse võlgnevuse sissenõudmisega, täitemenetlusega ja kohtumenetlusega, sest vastasel korral, kui laev lahkub riigist, võib kulude (näiteks menetluskulude) väljanõudmine olla raskendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt nimetatud summa põhjendatud ja kostjal, või kolmandatel isikutel tema eest, tuleb tasuda laeva vabastamiseks arestist Harju Maakohtu tagatiste kontole 100 000 eurot või anda samas summas pangagarantii, mille järel kohus vabastab laeva arestist. Kohtu korraldused hagejale
lg 11 sätestab, et kohus tagab rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses.
Kui tagatist määratud tähtpäevaks ei anta, jätab kohus hagi tagamata või tühistab hagi tagamise. Kohus võimaldab hagejal tasuda nõutava tagatise hiljemalt tähtpäevaks 05.09.2018. Vastavalt
Kohus leiab, et kuivõrd laeva kinnipidamine on kostjale märkimisväärselt kallim, kui mõne muu vara arest, kuna sellega kaasnevad nii sadamatasude kui palgakuludega seotud minetused, siis tuleb tagatiseks määrata 15% summalt, mida hageja ise arvab end olevat õigustatud lõppkokkuvõttes kostjalt nõudma ehk ülalviidatud 100 000 eurolt, milleks on 15 000 eurot. Tagatise tasumata jätmisel kohus tühistab hagi tagamise ja vabastab laeva arestist. Kohus märgib, et
lg 2 sätestab, et kohus ei edasta ise määrust kohtutäiturile, mistõttu kohustub hageja korraldama käesoleva kohtumääruse täitmise. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.