← Eesti

2-17-18348/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 30. august 2018, Tallinn 2-17-18348 XXX XXX (XXX) avaldus XXX XXX XXXga (XXX) suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, XXX XXX (XXX) vastuavaldus XXX XXX ja XXX XXX ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks XXX XXX XXX suhtes, XXX XXX XXX hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks XXX XXXle ning XXX XXX XXXga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Menetlustoiming osaline läbivaatamata jätmine, kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende Avaldaja / vastuavalduses puudutatud isik II: XXX XXX esindajad (isikukood: xxx, elukoht: xxx, , e-post: XXX@windrox.

  1. fi)Avaldaja / vastuavalduses puudutatud isiku II lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Helen-Lumelille Tomberg (e-post: xxx) Puudutatud isik I: XXX XXX XXX (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isikule I määratud esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson (e-post: xxx) Puudutatud isik II / vastuavalduses avaldaja: XXX XXX (isikukood: xxx, elukoht: xxx, e-post: XXX@webmarketing.
  2. ee)Puudutatud isiku II / vastuavalduses avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ene Ahas (e-post: xxx) Eestkosteasutus I: Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu (e-post: xxx) Eestkosteasutus II: Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu (e-post: xxx) Resolutsioon 1. Jätta XXX XXX vastuavaldus XXX XXX ja XXX XXX ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks XXX XXX XXX suhtes, XXX XXX XXX hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks XXX XXXle ning XXX XXX XXXga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks läbivaatamata hooldusõiguse osalise lõpetamise ja XXX XXXle osalise üleandmise osas. 2. Lõpetada menetlus XXX XXX avalduses XXX XXX XXXga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ja XXX XXX vastuavalduses XXX XXX XXXga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning kinnitada kompromiss järgmiselt: 2.1. Lapse XXX XXX XXX elukoht on tema ema XXX XXX elukoht. 2.2. Vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele ja võimalustele toimuvad lapse ja tema isa XXX XXX vahelised kohtumised enamasti igal nädalavahetusel koos ööbimis(t)ega (kui laps selleks valmis on). Kui nädalavahetus mõnikord ei sobi, kas reisi või sünnipäevade või haiguse tõttu, siis püütakse asendada ärajäänud kohtumine sama pika kohtumisega nädala sees. 2.3. Lapse isal on võimalik lapse ema eelnevalt ette teavitades ka ise laps lasteaiast võtta ja koju tuua, kui lapse isa viibib Eestis ja see osutub ajaliselt võimalikuks. 2.4. Kokkuleppel lapse emaga on isal võimalik kohtuda lapsega ka muudel aegadel. 2.5. Lapse isa on vaba valima kokkulepitud suhtluse ajal, kus ta lapsega aega veedab ning milliseid tegevusi lapsega ette võtab. Lapse ema valmistab lapse kohtumisteks ette. 2.6. Üldjuhul korraldab lapse transpordi lapse isa. 2.7. Lapse kooli minekul viivad vanemad vajadusel sisse muudatused kehtivasse suhtluskorda. 2.8. Laps on selle vanema hoole all, kelle juures laps parasjagu antud suhtluskorra kohaselt on. Lapse isa poolt kolmanda isiku hoole alla andmine eeldab kokkulepet lapse emaga. 2.9. Vanemad suhtlevad eelduslikult üksteisega suhtluskorra täitmise ja muutmise küsimustes kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri või SMS) teavitades teist vanemat aegsasti oma soovidest või takistustest lapsega suhtlemisel. Kiireloomulistes küsimustes suheldakse lisaks vajadusel vahetult (mh telefoni teel). 2.10. Vanem kohustub ette teatama vähemalt üks

(1)kuu enda elukoha vahetusest ja koheselt enda ja lapse kontaktandmete muutusest. 2.
  1. Lapse isa võib koos lapsega külastada üksinda ilma lapse emata spaasid, veekeskusi, hotelle vms lapse jaoks sobilikke kohtasid ning Tallinnast väljaspool asuvaid kohtasid külastada, teatades sellest eelnevalt lapse ema ette. Edaspidi lapse suuremaks saades on lapse isal õigus koos lapsega reisida Soome Vabariiki ning ka soovi korral minna mujale välisreisile, leppides eelnevalt lapse emaga kokku täpse reisi aja. 2.
  2. Mõlemad vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ja ei halvusta lapse juuresolekul teist vanemat. Kumbki vanem ei mõjuta last tegema valikuid vanemate vahel, vaid julgustavad last teise vanemaga kohtuma ja aega veetma vähemalt antud suhtluskorras ettenähtud mahus. Vanemad kohustuvad tegema kõik endast oleneva, et lapse vajadused (mh erivajadused) ei saaks kannatada ning ka vanema sugulased ja hõimlased järgiksid käesolevas punktis eelnimetatud ja tervikuna käesolevas kompromissilepingus sätestatud kohustuste täitmist. 2.
  3. Lapsest tingitud või lapse isa või lapse ema poolt eelnevalt teavitatud välisreisi (mh välislähetuse) tõttu ärajäänud kohtumist, ei loeta suhtlemiskorra rikkumiseks. 2.
  4. Lapse haigestumise korral peab vanem, kelle juures laps parasjagu on, sellest informeerima viivitamatult teist vanemat ning võimaldama teisel vanemal soovi korral külastada last kodus. Lapse raviga tegeleb lapse ema. Kui laps haigestub isa juures, siis on lapse emal õigus tegelda lapse ravimisega isa juures kuni lapse seisund võimaldab transporti koju ema juurde. 2.
  5. Isal on õigus kohtuda ja veeta aega lapsega isadepäeval ja emal on õigus veeta lapsega emadepäev. Muude tähtpäevade osas lepitakse lapsega suhtlemise korras eraldi kokku. 2.
  6. Mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda telefoni vms vahendite teel mis tahes ajal (v.a lapse uneaeg) ning teine vanem kohustub mitte tegema takistusi selleks. 2.
  7. Kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja või SMSi teel või kasutades muud kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. 2.
  8. Erimeelsuste tekkimisel kohustuvad vanemad esimesel võimalusel pöörduma erialaspetsialisti poole, kes tegeleb perega/vanemate nõustamisega ning võtma arvesse erialaspetsialisti poolt antud juhiseid vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks. Vaidluse korral lapse tervise või haridusega vms lapsega seonduvates küsimustes loetakse kehtivaks lapse ema kui last paremini tundva vanema seisukoht kuni lõpliku erimeelsuste lahendamiseni vanemate vahel kas omavahel või erialaspetsialisti vahendusel.
  9. Avaldaja / vastuavalduses puudutatud isiku II ja puudutatud isiku II / vastuavalduses avaldaja menetluskulud jäävad osapoolte endi kanda. Puudutatud isiku I esindaja tasu ja kulu jääb Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50.00 eurot. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on XXX XXX avaldus XXX XXX XXXga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, XXX XXX vastuavaldus XXX XXX ja XXX XXX ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks XXX XXX XXX suhtes, XXX XXX XXX hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks XXX XXXle ning XXX XXX XXXga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. 15.08.2018 esitasid lapsevanemad kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, milles sisaldus ka XXX XXX avaldus jätta vastuavaldus läbivaatamata hooldusõiguse osalise lõpetamise ja osalise üleandmise osas. Lapsevanemad paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. 28.08.2018 teatasid eestkosteasutused ja puudutatud isikule I määratud esindaja, et kompromiss vastab üldjoontes lapse huvidele. Kohtumääruse põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 6, § 423 lg 1 p-le 2 jätab kohus vastuavalduse osaliselt läbivaatamata, kuna XXX XXX on võtnud tagasi XXX XXX vastuavalduse XXX XXX ja XXX XXX ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks XXX XXX XXX suhtes, XXX XXX XXX hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks XXX XXXle ning XXX XXX XXXga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks hooldusõiguse osalise lõpetamise ja XXX XXXle osalise üleandmise osas. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse avalduse läbivaatamata jätmise korral, et avaldus ei ole kohtu menetluses olnud ja avaldaja võib pöörduda sama avaldusega kohtusse. II Tuginedes TsMS § 477 lg-le 1, § 477 lg 6
  10. lausele, § 561 lg-le 1 ning § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommete või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita ning see kuulub rahuldamisele TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 alusel. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. III TsMS § 168 lg 2, § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus avalduse osalise läbivaatamata jätmise osas puudutatud isikule I määratud esindaja tasu ja kulu Eesti Vabariigi kanda, ülejäänud menetlusosaliste kulud menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 168 lg 3 ning § 172 lg 3 koosmõjus jäävad kompromissi kinnitamise osas avaldaja / vastuavalduses puudutatud isiku II ja puudutatud isiku II / vastuavalduses avaldaja menetluskulud nende endi kanda ning puudutatud isiku I esindaja tasu ja kulu Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.