lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav Vladimir Aleskerov, isikukood 36608130219; elukoht: xxxx; kodakondsus määratlemata; haridus: keskeriharidus, emakeel: vene keel; töökoht:xxxx; korduvalt kriminaalkorras karistatud neist viimati: 15.02.18 Harju Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 7, 9 – 25 lg2 järgi 4-kuulise vangistusega (kandmata 3 kuud ja 10 päeva vangistust),
Kahtlustatavana kinnipidamine alates 21.04.18 kell 17.40 Kaitsja Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Vladimir Aleskerov
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Vladimir Aleskerovile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Vladimir Aleskerovile 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Vladimir Aleskerovile Harju Maakohtu 15.02.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 100 tundi üldkasulikku tööd, s.o 3 kuud ja 10 päeva vangistust – võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 10(kümme) päeva vangistust. KrMS § 130 lg 41 alusel valida Vladimir Aleskerovi suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, võtta Vladimir Aleskerov vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 21.04.2018.a. Menetluskulud Vladimir Aleskerovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel: • sundraha 375 eurot Vladimir Aleskerovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel • määratud kaitsjale makstud tasu 150 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud menetluskulud summas 525 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 43.75 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates, Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule vanglasse. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Süüdistuse sisu Vladimir Aleskerovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
lg 2 p 7,9 - § 25 lg 2 alusel 15.02.2018 varguse eest (teod on toime pandud 28.10.17, 16.12.2017, 06.01.2018), uuesti 21.04.2018 kella 16.52 paiku xxxx asuvas M.E OÜ-ile kuuluvas M kaupluses, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis kolm tahvlit piimašokolaadi Extracocao Pergale maksumusega 0,99€/tk, kogumaksumusega 2,97€, peitis võetud kauba jope taskusse, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. 2 Oma tahtliku tegevusega Vladimir Aleskerov pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
Kohtuistungil süüdistatav Vladimir Aleskerov selgitas, et süüdistusakti koopia on kätte saanud. On esitanud taotluse lühimenetluses asja arutamiseks ja jääb selle juurde. Süüdistus on arusaadav. Tunnistab ennast süüdi. On ütlused kohtueelses menetluses andnud ning jääb nende juurde. Kohus avaldab toimikust 21.04.2018 M.E OÜ avalduse (tl 1); tunnistaja X1 ütlused (tl. 2); isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 13); Vladimir Aleskerovi kahtlustatavana antud ütlused (tl 15); 15.02.18 Harju Maakohtu otsuse 1-17-11353 (tl 20-22, 26-29); taotluse lühimenetluse kohaldamiseks (tl 24). Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes, kaitsja ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Süüdistatava Vladimir Aleskerovi süü 21.04.2018.a. varguse katse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vladimir Aleskerov tunnistas, et 21.04.2018.a. kella 16.30 paiku läks M kauplusesse, mis asub xxxx, selleks, et osta alkoholivaba siidrit. Raha oli tal kaasas umbes 70 eurot. Kaupluse müügisaalis otsustas varastada šokolaadi. Müügisaalis võttis riiulilt kolm tahvlit šokolaadi Pergale ning pani tahvlid enda jope taskusse. Kassas ta maksis siidri eest, kuid peidetud šokolaadide eest ei tasunud. Läbis turvaväravad kauba eest tasumata. Enne kauplusest väljumist pidas turvatöötaja ta kinni.Kaup tagastati kauplusele rikkumata. Püüdis varastada endale tarbimiseks. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Tatjana Kovaljova ütlused, kelle sõnade kohaselt töötades kaupluses M , märkas kaamerate järgi, et meesterahvas musta värvi nahktagis, musta värvi pükstes, katmata peaga tumedate juustega võttis osakonnast šokolaadid ja pani need endale jope vasakusse sisetaskusse. Kassas tasus ainult alkoholi eest. Tasumata jättis piimašokolaadi Extra Cocoa Pergale eest ,3 tükki, hinnaga 0,99 eurot , kogusummas 2,97 eurot. Kauplusest väljumisel peeti turvatöötaja poolt kinni. Turvaruumis võttis tunnistaja palvel meesterahvas jope sisetaskust tasumata jäänud kauba. Kaup oli vigastamata, tagastatud kauplusele müügiks. Turvakaameratel on fikseeritud kogu kinnipeetud isiku tegevus. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi kinnitab ka M avaldus. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, M.E OÜ avaldusega tõendamist leidnud Vladimir Aleskerovi poolt võõra vallasasja äravõtmise katse. Vladimir Aleskerovi objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – läks kauplusesse ja kaupluse müügisaalis otsustas varastada šokolaadi, võttis riiulilt kolm tahvlit šokolaadi Pergale ning pani tahvlid enda jope taskusse ning lahkus kauba eest tasumata - nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Kohtueelses menetluses on süüdistatava Vladimir Aleskerovi käitumine kvalifitseeritud
Riigikohus on lahendi 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud 3 isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Karistusregistrist nähtuvalt on Vladimir Aleskerovit korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest s.h , Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
lg 2 p 7,9 - § 25 lg 2 alusel 15.02.2018 varguse eest (teod on toime pandud 28.10.17, 16.12.2017, 06.01.2018). Nähtuvalt antud kriminaalasja materjalidest pani Vladimir Aleskerov toime ühe varguse katse ning seda peale 15.veebruari 2018.a. kohtuotsust lühikese ajavahemiku jooksul, s.o juba kahe kuu möödudes . Süüdistatava käitumine viitab sellele, et varguste toimepanemine on tema jaoks põhiliseks sissetulekuallikaks ja väljakujunenud elustiiliks. Kuivõrd turvatöötajad pidasid süüdistatava kinni ja temalt võeti kaup ära, jäi süütegu katsestaadiumi. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et süüdistatava käitumine kohtueelses menetluses on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
lg 2 p 9- § 25 lg.2 ettenähtud kuriteona.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav Vladimir Aleskerov on täisealine ja kuriteo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava 4 isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Asja kohtuliku uurimisega on leidnud tõendamist Vladimir Aleskerovi süü varavastase kuriteo toimepanemises. Karistuse mõistmisel Vladimir Aleskerovile peab arvestama ka kohaldatava karistuse üld- kui ka eripreventiivset mõju. Süüdistatavale inkrimineeritud
lg 2 p 9 – § 25 lg.2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,mis jäi katse staadiumisse ja mis on toime pandud süstemaatiliselt, näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava suhtes, kes ei tööta ning vargustega üritab hankida endale rahalisi vahendeid, on rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatav ei ole varasematest karistustest teinud enda jaoks ühtegi järeldust ning jätkab kuritegude toimepanemist. Vladimir Aleskerovi käitumises väljendub ilmselge ja teadlik vastandumine õiguskorrale. Kohtu hinnangul võib karistusregistri andmetest järeldada, et Vladimir Aleskerovi näol on tegemist isikuga, kellele ei lähe korda järjekordse lehekülje lisandumine karistusregistrile ning Vladimir Aleskerovi suhtumist õiguskorda ei ole võimalik muuta muu karistusega kui ainult reaalse vangistusega. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises
§-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on kahetsenud toimepandud vargust, mis tähendab, et tema käitumises esineb
Kuritegu jäi katse staadiumisse ja varastatud šokolaadid tagastati kauplusele ning varalist kahju ei tekitatud. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Sellest põhimõttest lähtuvalt on Vladimir Aleskerovile mõistetavaks karistuseks 3 kuud vangistust. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada Vladimir Aleskerovile mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.02.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 100 tundi üldkasulikku tööd, s.o 3 kuud ja 10 päeva vangistust – võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust. Toimikus on kriminaalhooldusametniku teatis 23.04.2018.a. selle kohta, et Vladimir Aleskerov ei ole 23.04.2018.a. seisuga ühtegi üldkasuliku töö tundi sooritanud. Isik ei ole kriminaalhooldusesse esmakohtumisele ilmunud. Talle on saadetud kolm kutset. Eeltoodu näitab, et Vladimir Aleskerov suhtub vastutustundetult 15.veebruari 2018.a. kohtuotsuse täitmisesse ja kohaldades
kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa sama §-i lg.6-s sätestatud vahekorras. Liitkaristus tuleb mõista vastavalt
MS § 2561 kohaselt ning kohus teeb lahendi KrMS § 2565 lg 1 p 2 järgi ning kohtueelses menetluses ei ole tema suhtes tõkendit kohaldatud, peab kohus vajalikuks KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada isiku suhtes tõkendit vahistamine ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg. 5 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Vladimir Aleskerovil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Vladimir Aleskerov on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega on Vladimir Aleskerovi käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet Vladimir Aleskerovi resotsialiseerumis väljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha, mida KrMS § 2565 lg 2 tulenevalt kohus vähendab poole võrra. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leili Raedla 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.