Obsah (12)

§ 5§ 230§ 438§ 144§ 162§ 168§ 173§ 174§ 177§ 178§ 175§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-14652 Tsiviila

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja 8 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega. ÄS § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastavalt ÄS § 187 lg 2 juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 4 alusel võib käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.
2. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastustega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista tekitatud kahju hüvitamiseks 24 760.49 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hagejal deliktiõiguslik nõue kostjate vastu VÕS § 1043, § 1045 lg 1 7 2-15-14652 p 7 ja 8 ning § 1050 alusel. Hageja on seisukohal, et kostjad on seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju. Kostjate poolne tegu seisnes selles, et hagejale ei avaldatud lepingueelsetel läbirääkimistel tõepärast infot ööklubi asutamisega seotud finantseeringu kohta. Hageja ei oleks laenu andnud, kui ta oleks teadnud, et ülejäänud finantseering ööklubi asutamiseks puudub. Kostjad hagi ei tunnista. Kostja XXX ei ole hagejaga laenu saamise osas läbirääkimisi pidanud ega talle mistahes lubadusi andnud. XXX ei tea, milles täpselt hagejaga kokku lepiti ja milliseid kinnitusi talle anti. Sellega tegeles otseselt teine juhatuse liige XXX. Kostja XXX rahaasjadega ei tegelenud.
3. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on suulise laenulepingu alusel teinud 07.03.2012 Royal NC Management OÜ-le ülekande summas 12 500.40 eurot selgitusega „laen ettevõttele Royal NC Management OÜ“ ja 09.03.2012 ülekande summas 22 499.60 eurot selgitusega „laenu II osamakse ettevõttele Royal NC Management OÜ“ (I köide, tl 12-13). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et laenatud raha pidi Royal Metal Trade OÜ (endise ärinimega Royal NC Management OÜ) kasutama ööklubi asutamiseks. Vaidlus puudub ka selle üle, et kavandatava ööklubi asutamine ei õnnestunud. 13.01.2015 laenulepingu ülesütlemise teatisega (I köide, tl 28-29) on hageja laenulepingu üles öelnud alates 13.03.
5. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjad kui endised Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikmed on lepingueelsetel läbirääkimistel avaldanud hagejale tõepärast infot ööklubi asutamisega seotud finantseeringute kohta või mitte.
6. Hageja väidete kohaselt kinnitasid kostjad talle, et ööklubi asutamiseks vajaminev investeering summas ca 200 000 eurot on olemas ja ööklubi asutamiseks vajaminevast investeeringust on puudu üksnes 35 000 eurot. Hageja sõnul kinnitasid kostjad talle, et teiste investoritega on laenulepingud juba sõlmitud, kuid lepinguid hagejale ei näidatud põhjendades seda väitega, et lepingud on konfidentsiaalsed. Tegelikkuses ei olnud ühegi teise investoriga lepingueelsete läbirääkimiste ajaks laenulepinguid sõlmitud ja kostjad olid teadlikud, et kui hageja seda teadnuks, ei oleks ta Royal Metal Trade OÜ-ga laenulepingut sõlminud. Kostja XXX ei tundnud vastuväidete kohaselt hagejat ega otsustanud laenu võtmist. Otsuse hagejalt laenu võtta tegi Royal Metal Trade OÜ kolmas juhatuse liige XXX, kes hagejat tundis ja temaga suhtles. XXXe tegevuses ja hageja kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kostja XXX enda sõnul raha küsimustega ei tegelenud. 03.04.2017 toimunud kohtuistungi protokollist (II köide, tl 53) nähtuvalt heidab hageja kostjatele XXXele ja XXXule ette, et nad jätsid avaldama tõese info lepingueelsetel läbirääkimistel ja ööklubi, mille tarbeks hagejalt laenu küsiti, jäi rajamata. 03.04.2017 toimunud kohtuistungil sõlmis hageja kostja XXXga kokkuleppe, millega XXX tunnistas hageja nõuet 1/3 ulatuses ja kohustus
7. aasta jooksul hagejale tasuma 12 380.25 eurot, samuti vähendas hageja nõuet kostjate XXXu ja XXXe vastu summani 24 760.49 eurot.
8. Riigikohus on 24.11.2015 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-129-15 asunud seisukohale, et kui osaühingul on mitu juhatuse liiget, siis tuleb nõude eeldused iga juhatuse liikme kohta eraldi kindaks teha, st tuvastada, milles seisnes tema kohustuste rikkumine ja kas selle rikkumise ja 8 2-15-14652 osaühingule tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Seega vastutab juhatuse liige vaid juhul, kui ta on oma kohustusi rikkunud ja konkreetselt selle rikkumise tagajärjel on tekkinud kahju. Sellest juhindudes hindab kohus järgnevalt, kas kostjad XXX ja XXX on oma kohustusi rikkunud ja kas selle tagajärjel on hagejale kahju tekkinud.
9. Royal Metal Trade OÜ registrikaardilt (I köide, tl 55) nähtub, et XXX ja XXX olid osaühingu juhatuse liikmed ajavahemikul 11.01.2012 - 27.11.2012 ning osanikud 11.01.2012 – 09.11.
10. Royal Metal Trade OÜ kolmandaks juhatuse liikmeks perioodil 11.01.2012 – 27.11.2012 oli XXX. Alates 27.11.2012 oli ainsaks Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikmeks XXX. Seega olid kostjad koos XXXga ajal, mil hageja andis Royal Metal Trade OÜ-le laenu 35 000 eurot, nimetatud osaühingu juhatuse liikmed.
11. Kostjate vastuväidete kohaselt oli juhatuse liikmete vahelise tööjaotuse alusel rahaasjadega tegelemine XXX ülesanne. XXXu ülesandeks oli baari ja teeninduse pool, XXX tegeles muusika, heli ja valgustust puudutavate teemadega. XXXja XXX hagejaga rahast ei rääkinud.
12. Kohus on 03.04.2017 toimunud kohtuistungil tunnistajana üle kuulanud XXX. Nimetatud istungi protokollist (II köide, tl 50-58) nähtuvalt kohtusid hageja ja kostjad tunnistaja XXX ütluste kohaselt hotellis „Olümpia“. Kohtumisel olid hageja, kostjad ja XXX. Tunnistaja ütluste kohaselt selgitasid kostjad ja XXX hagejale, et neil on investorite vahenditest plaanis ehitada ööklubi. Ööklubi käivitamiseks annavad investorid 200 000 eurot. Põhiinvestorite tingimuseks oli see, et eelnevalt oleks sõlmitud rendileping ja tehtud sisekujundus. Kuna kostjatel ja XXXel rendilepingut ja sisekujundusprojekti ei olnud, siis selle jaoks nad hagejalt raha küsisidki. Lepingueelsete läbirääkimise ajal olid XXX ja kostjad veendunud, et nad saavad investoritelt ööklubi käivitamiseks raha. Asjaolu, et suurinvestorid siiski ööklubi jaoks raha ei anna, selgus alles
13. a lõpuks. Hagejalt saadud raha kasutati rendilepingu tagatise maksmiseks sisekujundusprojekti tellimiseks.
14. Hageja on esitanud vastuolulisi andmeid selle kohta, millist infot ööklubi käivitamiseks vajaliku 200 000 euro osas talle on antud. Hagiavalduses ja selle täpsustustes on hageja märkinud, et kostjad väitsid, et ööklubi asutamiseks vajaminev investeering (raha) 200 000 eurot on olemas (II köide, tl 113). 03.04.2017 toimunud kohtuistungil on hageja selgitanud, et hotelli „Olümpia“ lobbybaaris
15. a veebruari lõpus või märtsi alguses toimunud kokkusaamisel selgitati talle, et põhiinvesteering saadakse alles peale seda, kui on sõlmitud rendileping ja tellitud eskiisprojekt, kuid ettevõttel puudus selleks raha ning seda raha oli vaja hagejalt laenata (II köide, tl 52). Seega nähtub hageja kohtuistungil antud ütlustest, et hagejat teavitati asjaolust, et lepingueelsete läbirääkimiste ajal ei olnud põhiinvestoritelt saadavat investeeringut summas 200 000 eurot Royal Metal Trade OÜ-l veel olemas. Põhiinvesteeringu saamise tingimuseks oli rendilepingu sõlmimine ja eskiisprojekti tellimine. Kuivõrd hageja oli teadlik, et temalt sooviti raha saada rendilepingu tagatise tasumiseks ja eskiisprojekti tellimiseks, mis olid põhiinvesteeringute saamise eelduseks, siis ei saanud ta mõistlikult eeldada, et põhiinvesteeringuna saadav summa 200 000 eurot oli Royal Metal Trade OÜ-l eespool nimetatud kokkusaamise ajal juba olemas.
16. 03.04.2017 toimunud kohtuistungil on hageja muuhulgas märkinud, et eelnevatel läbirääkimistel ütles XXX, et investor on olemas ja raha antakse, kui rendileping ja projekteerimisleping on olemas (II köide, tl 57). Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et toimus mitu läbirääkimist, samuti ei vaidle pooled selle üle, et kõik Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikmed ei osalenud kõigil kokkusaamistel. Kuivõrd hageja ei ole välja toonud, kas kostjad osalesid samuti läbirääkimisel, kus XXX hagejale ütles, et investor on olemas ja raha antakse peale rendilepingu ja projekteerimislepingu sõlmimist, siis ei saa nimetatud väitega lugeda 9 2-15-14652 tõendatuks, et kostjad kui teised Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikmed olid XXXe väitest teadlikud ja nõustusid sellise seisukohaga. Kohtu hinnangul ei kinnita seda ka hageja 03.04.2017 kohtuistungil esitatud seisukoht, et XXXe poolt eelnevalt antud info sai kinnitust „Olümpia“ hotellis teiste juhatuse liikmete kohalolekul, kus keegi ei vastanud eitavalt hageja küsimusele, kas investoril on kindlalt raha olemas. Hageja ei küsinud kostjatelt kinnitust selle kohta, kas investor on raha Royal Metal Trade OÜ-le üle kandnud või millal ta seda teeb ning seda pole kostjad ka kinnitanud. Asjaolu, kas investoril endal on investeeringuks vajalik rahasumma olemas, ei ole automaatselt võrdsustatav raha ülekandmisega Royal Metal Trade OÜ-le. Seega ei saanud hageja ka nimetatud asjaolust mõistlikult eeldada, et osaühingul on põhiinvesteering juba olemas.
17. Hageja väidete kohaselt soovis ta näha põhiinvestoritega sõlmitud laenulepinguid, kuid kostjad keeldusid neid talle näitamast, põhjendades, et lepingud on konfidentsiaalsed. Tunnistaja XXX on 03.04.2017 toimunud istungil selgitanud, et ei mäleta laenulepingute küsimist, küll aga esitas hageja küsimusi teise investorite isikute kohta. Tunnistaja ütluste kohaselt rääkisid nad hagejale, kes on võimalikud põhiinvestorid (II köide, tl 54 pöördel). Kostja XXX on samal 03.04.2017 toimunud kohtuistungil selgitanud, et investoritega ei olnud kirjalikke lepinguid sõlmitud, olid üksnes suusõnalised kokkulepped (II köide, tl 57).
18. Hageja on esitanud vastuolulisi seisukohti ka selles osas, millise Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikmega ta laenulepingu tingimustest rääkis. Hagiavalduse ja hageja poolt täiendavalt esitatud seisukohtade andmetel olid kõik juhatuse liikmed laenulepingu sõlmimisest ja kõigist sellega seotud asjaoludest teadlikud. Hageja 15.12.2016 seisukohas on hageja märkinud, et hageja, kostjad ja XXX sõlmisid hotellis „Olümpia“ suuliselt laenulepingu (II köide, tl 3). Samas möönab hageja 03.04.2017 kohtuistungil, et XXXega ja XXXuga hageja laenulepingu tingimustest ei rääkinud (II köide, tl 56 pöördel ja tl 57). Asjaolu, et läbirääkimisi laenu saamiseks pidas hageja üksnes XXXga, on hageja kinnitanud ka 08.03.2016 toimunud kohtuistungil (I köide, tl 216). Kostjate vastuväidete kohaselt nemad hagejaga laenulepingust ega selle tingimustest ei rääkinud, vaid tutvustasid ööklubi äriprojekti üldist laadi kontseptsiooni.
19. Eeltoodust tuleneb, et tõesed ei ole hageja väited selle kohta, et kostjad on hagejale kinnitanud ööklubi asutamiseks vajalike finantseeringute/raha olemasolu lepingueelsete läbirääkimise ajal, s.o seisuga
20. a veebruari lõpp, märtsi algus. VÕS § 14 lg 1 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Vastavalt VÕS § 14 lg 2 lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kostjate ja tunnistaja XXXe ütlustest nähtuvalt ei olnud Royal Metal Trade OÜ-l endal ööklubi asutamiseks raha ja seda loodeti saada investoritelt. Hagejale räägiti lepingueelsetel läbirääkimistel üksnes investorite olemasolust. Asjaolus, et hageja kujutles Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikmetelt saadud informatsiooni alusel, et põhiinvesteering on osaühingul juba olemas, ei ole süüdi kostjad. Toimikumaterjalidest ei nähtu, et kostjad oleksid selliste kujutluste tekkimisele kuidagi kaasa aidanud. Samuti on hageja 08.03.2016 ja 03.04.2017 kohtuistungitel väitnud, et laenulepingu tingimuste osas pidas ta läbirääkimisi üksnes XXXga, mitte kostjatega. Hageja väidete kohaselt ei oleks ta 10 2-15-14652 Royal Metal Trade OÜ-le laenu andnud, kui ta oleks teadnud, et põhiinvestoritega ei ole laenulepinguid sõlmitud. Kuivõrd hageja pidas laenulepingu tingimuste osas läbirääkimisi ainult XXXga, siis ei saa toimikumaterjalide põhjal tuvastada põhjuslikku seost kostjate XXXja XXX tegevuse ja hageja poolse laenulepingu sõlmimise vahel. Asjaolu, et põhiinvestoritelt ööklubi asutamiseks raha siiski ei saa, selgus tunnistaja XXXe ütluste kohaselt alles
21. a lõpuks. Seega ei saanud nimetatud asjaolu
22. a veebruaris/märtsis ühelegi Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikmele teada olla.
23. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostjad olid või pidid ööklubi finantseerimisega seotud asjaoludest teadlikud olema, kuna neil oli juurdepääs Royal Metal Trade OÜ internetipangale. Kohtu hinnangul ei ole internetipanga juurdepääsu omamine automaatselt võrdsustatav teabe omamisega konkreetsetest lepingutingimustest.
24. Hageja on väitnud, et kostjad ei kasutanud temalt laenuks saadud raha sihtotstarbeliselt, s.o ööklubi rajamiseks. Kohtule esitatud Royal Metal Trade OÜ pangakonto väljavõttest (II köide, tl 33) nähtub, et 09.03.2012 on Royal Metal Trade OÜ kandnud 21 000 eurot OÜ-le Focus Kinnisvara selgitusega „Royal NC Management rendilepingu deposiit“. Asjaolu, et OÜ Focus Kinnisvara oli Royal Metal Trade OÜ-le (endise ärinimega Royal NC Management OÜ) Tallinnas Viru väljak 2 asuvate ruumide rendileandjaks, on tõendatud rendilepinguga (I köide, tl 189 – 205). Kostja XXX on 03.03.2016 vastuses (I köide, tl 183-185) selgitanud, et kavandatava ööklubi sisekujunduse projekteerimisega tegeles DM3 OÜ, kelle poolt esitati arve nr 127 summas 12 500.40 eurot (I köide, tl 187). Nimetatud arvel märgitud selgitusest nähtuvalt on arve esitatud klubi aadressil Viru väljak 2 sisekujunduse projekteerimise eest. 07.03.2012 maksekorraldusest (I köide, tl 188) nähtuvalt on Royal NC Management OÜ tasunud DM3 OÜle 12 500.40 eurot. Eeltoodust tuleneb, et hagejalt saadud 35 000 eurot kasutas Royal NC Management OÜ selleks otstarbeks, milleks laenu saamisel hageja enda kinnitusel kokku lepiti, s.o rendilepingu sõlmimiseks ja sisekujunduse projekteerimiseks.
25. Asjaolu, et Royal Metal Trade OÜ-l jäi kavandatava ööklubi asutamiseks vajalik põhiinvesteering investoritelt saamata, ei olnud seotud sellega, et põhiinvesteeringute saamiseks vajalikud eeltingimused (rendilepingu olemasolu ja sisekujunduse projekt) ei olnud täidetud. Kostja XXX on 03.04.2017 toimunud kohtuistungil selgitanud, et temale teadaolevalt ei andnud XXX ööklubisse investeerimiseks raha seoses vajadusega paigutada raha oma teise äriprojekti. Teine potentsiaalne investor lahkus Eestist seoses äriprojektidega LõunaAmeerikas (II köide, tl 57). Seega ei nähtu toimikumaterjalidest põhjuslikku seost kostjate tegevuse või tegevusetuse ja põhiinvesteeringu saamata jäämise vahel.
26. Põhjuslikku seost kostjate käitumise ja hagejale kahju tekkimise vahel ei tulene ka 31.05.2017 kohtuistungil kostja XXXe poolt hagejale tehtud kompromissettepanekust, mille kohaselt kostja XXX nõustus tasuma hagejale 540 eurot, juhul kui hageja on nõus menetluse kohese lõpetamisega (II köide, tl 121 pöördel). Hageja on 05.06.2017 seisukohas (II köide, tl 125 – 126) kohtule teatanud, et ei vähenda oma nõuet kostjate suhtes, kuid on nõus kostjatega sõlmima kompromissi tingimusel, et kostjad kohustuvad hagejale tasuma solidaarselt 12 380.25 eurot ja hüvitama hageja menetluskulud 8 644.80 eurot. XXX16.06.2017 vastuses (II köide, tl 141 – 142) esitatud selgituste kohaselt tegi XXX kompromissettepaneku üksnes eesmärgiga 11 2-15-14652 lõpetada kohtumenetlus võimalikult kiiresti, säästmaks menetlusosalisi täiendavast menetlusja ajakulust. Samas vastuses on XXX märkinud, et jääb kõigi varasemalt esitatud vastuväidete juurde. Seega ei ole tegemist hagi osalise õigeksvõtuga, vaid üksnes kostja XXX kompromissettepanekuga. Kuivõrd pooled kompromissi ei saavutanud, siis tuleb lähtuda XXXe poolt eelnevalt esitatud vastuväidetest.
27. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjuslikku seost kostjate käitumise ja hagejale kahju tekkimise vahel ei ole toimikumaterjalide alusel võimalik tuvastada.
28. Kumbki kostjatest ei ole alates 27.11.2012 Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikmeks ega alates 09.11.2012 nimetatud osaühingu osanikuks. Alates 27.11.2012 olid nimetatud osaühingu juhatuse liikmeteks XXX ja XXX.
29. Royal Metal Trade OÜ
30. a majandusaasta aruande kohaselt (I köide, tl 109-122) oli osaühingu müügitulu
31. aastal 846 464 eurot. Seega oli hagejal võimalus oma nõude rahuldamisele, kui ta oleks oma nõude varem nimetatud osaühingu vastu esitanud. Tunnistaja XXXe ütlustest nähtuvalt selgus asjaolu, et põhiinvesteeringut tagasi ei saa, juba
32. a lõpus. Hageja on 03.04.2017 toimunud kohtuistungil möönnud, et oli
33. a sügisel teadlik, et kavandatava ööklubi asutamine ei õnnestu ja ööklubi projektiga osaühing enam ei tegele. Hageja ei ole välja toonud ühtki põhjendust, miks ta kahju hüvitamise nõuet Royal Metal Trade OÜ vastu varem ei esitanud. Royal Metal Trade OÜ ajutise pankrotihalduri Kalev Mägi aruandest (I köide, tl 256 – 262) nähtub, et osaühingu kassa jäägi suuruseks oli seisuga 30.01.2013 4 637.57 eurot. Pangakontodelt on perioodil 31.03.2013 – 05.11.2014 sularahas välja võetud ca 27 000 eurot. Võlgniku juhatuse liige XXX ei esitanud ajutisele pankrotihaldurile ühtegi kuludokumenti sularaha kasutamise kohta ega tea väidetavalt kassa jääki ega kassa asukohta. 03.04.2017 toimunud kohtuistungil on hageja selgitanud, et ei pidanud nõude esitamist Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikme XXXe vastu perspektiivikaks, kuna ta polnud kunagi ööklubi rajamisega seotud. Seetõttu ei pidanud ta vajalikuks Royal Metal Trade OÜ pankrotimenetluses raugemise vältimiseks kohtu deposiiti raha tasuda ega pankrotimenetluses nõuet esitada (II köide, tl 52 pöördel). Kohtu hinnangul ei anna asjaolu, et hageja ei pidanud vajalikuks oma nõuet esitada varem Royal Metal Trade OÜ vastu ega ka Royal Metal Trade OÜ pankrotimenetluses, hagejale alust väita, et tema nõuet ei olnud võimalik Royal Metal Trade OÜ-lt sisse nõuda ja sellest tulenevalt esineb alus nõude esitamiseks endiste Royal Metal Trade OÜ juhatuse liikmete vastu tulenevalt asjaolust, et Royal Metal Trade OÜ endised juhatuse liikmed on rikkunud temaga laenulepingu sõlmimisel lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevat kohustust.
34. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

12 2-15-14652

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174

lg 2).

§ 177

lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 28. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel jätta hageja kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. 29. Kostja Leho Valmas nõuab

§ 144

p 1 alusel lepingulise esindaja kulude 2 998 euro hüvitamist (sh käibemaks), mis menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub esindajatasust määraga 120 eurot tunnis 20,75 töötunni eest.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 175

lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks

§ 175

lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (vt määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Järgnevalt hindab ja analüüsib kohus kostja XXXe menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust õigusabikulude spetsifikatsiooni alusel. Kohus on kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas kajastuvaid kostja lepingulise esindaja toiminguid perioodil 03.22.2015 kuni 10.04.2017 ja neile kulunud aega hinnates jõudnud seisukohale, et kõik kostja menetluskulude 13 2-15-14652 nimekirjas välja toodud kostja esindaja poolt välja toodud toimingud ja neile kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Kostja esindaja tasumäär 120 eurot tunnis (millele lisandub käibemaks) on põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu koos käibemaksuga 147.49 eurot (vt 9.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). Käesolevas asjas vastab kostja esindaja tasumäär asja sisule ja keerukusele. Kostja XXX kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ja nõuab kulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summat koos käibemaksuga. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja XXX on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu arvestab hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summaga koos käibemaksuga. Hageja ei ole kostja XXX menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kostja XXX ei ole kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab

§ 163lg 1 alusel hagejalt välja kostja XXXe menetluskulud 2 998 eurot.

Tulenevalt

§ 162

lg 1 ja 2 jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 14