) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapse vanemad vaidlevad elatise suuruse üle. Ema, kes igapäevaselt last ülal peab, leiab, et lapse vajadused ühes kuus on 1272,21 eurot (tl 1 pöördel – 2 pöördel), millest isa peaks tasuma 600 eurot. Vanemate kooselu korral oli lapse elatustase just selline ning ta ei soovi et see langeks. Eelkõige peaks arvestama, et tütar peab elama üürikorteris, käib huviringides, kinos, kord aastas reisil ja samuti kasutab ema endiselt ka lapsehoidja teenust. Kostja ei nõustu lapse kulutabeliga, sest lapse isa elas lapsega igapäevaselt koos kuni märtsini 2017.a, mistõttu on ta teadlik, millised on lapse igakuised tegelikud vajadused. Arvestades, et lapse puhul on tegemist 5-aastase väikelapsega, keda mõlemad vanemad on kohustatud ülal pidama, siis on mõistlik ja põhjendatud summa lapse elatiseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Kostja ei leia põhjendust elatise maksmiseks suuremas summas ning lapse ema on lapse vajadusi kujutanud põhjendamatult suurena. Peale selle veedab laps iga kuu 1/3 ajast isaga ja on sel ajal isa ülalpidamisel. Lisaks leiab kostja, et lapse igakuiste kulutuste tasumisel ei ole hagis arvesse võetud ka kehtivate õigusaktide kohaselt makstavat lapsetoetust, mis laekub lapse ema arvelduskontole. Kostja väidab, et peale hagi esitamist on maksnud miinimumi. Kohus leiab, et hageja on kulutusi tõesti üle paisutanud. Antud juhul on 5-aastane hageja oma vanemate ainsaks ülalpeetavaks. Seadusandja on arvestanud, et minimaalne elatise suurus katab ära lapse minimaalsed vajadused alates sünnist kuni täisealisuseni. Antud juhul on tegemist eelkooliealise lapsega. Samas tuleb muidugi arvestada, et laps ei pea elus toime tulema minimaalsega, kui tema vanematel on võimalus pakkuda lapsele paremat elustandardit. Hageja ema töötab XXX-s maaklerina ning XXX kinnisvara eksperdina ja nõustajana, tema igakuine sissetulek on umbes 2000 eurot kuus. Lapse isa varanduslikku seisundit iseloomustab asjaolu, et kostjale kuulub ühisomandina korteriomand Rakke alevikus ja Tartus. Samuti kuuluvad kostjale XXX(registrikood 11199507), XXX (registrikood 11476208) ja XXX(registrikood 14254537). XXX-le kuuluvad kaks kinnisasja: korteriomand Jõgevamaal ja kinnistu Harjumaal. Kohtule on kostja väitnud, et tema sissetulekuks on üksnes juhatuse liikme tasu 388,80 eurot (neto). Lapse igakuiseid kulusid on kostja tasunud säästude arvelt, nimelt 2014.a müüsid lapse vanemad maha kaasomandis oleva korteri, isa sai tehingust ca 20 000eurot. Seega kui kostja tõesti peab toime tulema umbes 390-eurose sissetulekuga nagu ta ise väidab, on tal enda ja tütre ülalpidamist võimalik parandada kinnisvara arvel. 4
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavalduses taotleb hageja tagasiulatuva elatise väljamõistmist kostjalt summas 1410 eurot alates 01.03.2017.a kuni 26.07.2017.a (6 x 235.-). Kostja väitel ei pidanud ta vastavalt poolte vahelistele kokkuleppetele lapsele elatist tasuma lapse ema arvelduskontole, vaid pidi kandma lapse lasteaiakulud, 2-l korral eluasemekulud, vastavalt lapse vajadustele ostma talle riideid, võtma vastavalt võimalustele last enda juurde ja tasuma kõik lapse igapäevased kulud ajal, mil laps viibib isa juures, vastavalt vajadusele toetama ema rahaliselt ning tasuma ema korteri Telia Eesti AS-i koduste teenuste arved. Ema sellisel kujul kokkuleppe olemasolu ei kinnita. Seega kokkuleppe olemasolu elatise maksmise viisi osas tõendatud ei ole. Kostja on tõendanud (tl 56) ja hageja on omaks võtnud, et kostja on lapse vanemate kooselu lõppemisest tasunud lasteaiamaksu. Kostja väitel oli laps iga kuu 10 päeva tema juures, mida kostja tõendada ei suuda. Kostja palub tagasiulatuvalt elatist mitte välja mõista. Istungil vähendas hageja tagasiulatuva elatise nõuet kostja poolt tasutud lastaiamaksude võrra, kokku summas 660 eurot. Kohus märgib, et ema korteriga seotud kulude kandmist ei saa lugeda lapsele ülalpidamise andmiseks. Kohus kordab oma eelpool väljendatud seisukohta osas, et ei loe tõenditeks kostja konto väljavõtet poes tehtud kulutuste kohta (tl 59-64), sest neilt ei nähtu, kes nimetatud kaupa tarbinud on. Kostja on 07.08.2017.a tasunud hageja seadusliku esindaja arvele 250 eurot, selgitusega „Amely“. Ema avaldas istungil, et märgitud summa oli pool lapse sünnipäeva kulust. Isa nõustus sellega. Tuginedes eelöeldule, leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et on tasunud nõuetekohaselt elatist perioodil 01.03.2017.a kuni 26.07.2017.a. Seega on õigustatud kostjalt välja mõista elatise võlgnevus eelmärgitud perioodi eest (s.o 5 kuu ja 26 päeva eest) summas 712 eurot (1372 eurot – 660 eurot (kostja poolt makstud lastaia tasu) = 712 eurot). Kostja oma vastuses hagiavaldusele on leidnud, et tuleb arvestada ka riiklike peretoetustega. Kohtu hinnangul on võimalik vähendada väljamõistetavat elatist tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt oli perioodil, mil hageja tagasiulatuvat elatist nõuab, lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse perioodil 01.03.2017.a kuni 26.07.2017.a summas 562 (712 – 6 x 25) eurot. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.