lg 1 järgi kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt tuleb lapse ärakuulamisel teda menetluse esemest ja võimalikust tulemusest teavitada ulatuses, milles laps on eeldatavasti võimeline seda mõistma, ja kui sellega ei kaasne eeldatavasti kahjulikke tagajärgi lapse arengule või kasvatusele. Lapse ärakuulamisest võib loobuda üksnes mõjuval põhjusel (
Xxxei olnud arengutasemest tulenevalt veel võimeline seisukohta esitama. Kohus ei kuulanud ära 9-aastast Xxx, kuna leiab, et selles vanuses laps ei ole eeldatavasti võimeline 4 2-18-1936 andma teadlikku nõusolekut käesolevas küsimuses. Kohus kuulas ära Xxxe, kes oli avalduse rahuldamisega nõus. Kohus selgitas Xxxele, et tal on kohtumäärusele iseseisev kaebeõigus. Kohus nõustub avaldajaga, et parim lahendus on müüa avaldaja ja alaealiste laste ühisvarasse kuuluvad kinnisasjad Xxxja Xxx, hooneühistute Delfiino ja Uus-Põhja liikmesused. Kinniasja Xxxavaldaja ja lapsed hetkel ise ei kasuta. Selle võõrandamine ning selle asemel uue ostmine annab avaldajale võimaluse kaaluda, millist korteriomandit on mõistlikum laste huvides omada, arvestades konkreetse korteriomandiga seotud igakuiseid kulutusi ning kinnisvara hinna muutumise perspektiivi. Ka on avaldaja veenvalt põhjendanud suvila müügi vajadust selle halva asukohaga ning vajadusega soetada enda ja laste nimel uus, parem asukohaga suvila. Hooneühistu liikmesused olid vajalikud pärandajale, kuid mitte enam lastele. Samas on nende omamisega seotud igakuised kulutused. Saadav raha on vajalik puhver ootamatute põhjendatud väljaminekute jaoks, arvestades, et lastel on nüüd vaid üks vanem, kes neid ülal peab. Kohus leiab, et avaldus on esitatud alaealiste huvides ning kinnisasjade ja hooneühistu liikmesuse ülalpidamisest tekkivate täiendavate kulutuste vältimiseks on vajalik vara müüa. Kohus leiab, et avaldaja peab soetama vara võõrandamisel saadud raha eest uued samaväärsed kinnistud avaldaja ning alaealistele ühiselt. Xxxtuleb anda nõusolek ka 6.07.2017 surnud Xxxpärandvara hulka kuulunud pensionikonto nr xxx osakute tagasivõtmiseks ning saadud raha jagamiseks alaealiste vahel vastavalt pärimistunnistuses märgitud osadele. Ka tuleb anda nõusolek Xxxarvelduskontol olevate rahaliste vahendite käsutamiseks. Vastavalt ärakuulamisel kokku lepitule tuleb kanda Xxxarvelduskontol olev raha esmalt Xxxkontole. Saadud rahast tuleb kustutada pärandaja kohustused ja ülejääv raha kanda pärijate kontodele vastavalt nende pärandiosale. Tehingutest saadav ja üle jääv raha tuleb paigutada alaealiste pangakontole nende seadusliku esindaja varast eraldi ning seda raha võib vajadusel kasutada ainult nende huvides, sh nimetatud tehingute tegemiseks vajalike toimingutega seotud kulutuste katteks, notari tasude ning riigilõivude tasumiseks. PKS § 130 järgi paigutavad vanemad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides PKS §-s 186 sätestatut. KPS § 31 lg 1 alusel peab osakute kandmiseks oma pensionikontole või nende tagasivõtmiseks esitama pärija registripidajale kontohalduri vahendusel avalduse. Kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema PKS § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek (KPS § 31 lg 11).
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja enda kanda ja esindaja kulud riigi kanda.
lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest.
lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses.
lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, 5 2-18-1936 kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.