Maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, see tähendab, et XXX on pannud toime kuritegusid, millega on kaasnenud rahalised kohustused, mida ei ole XXX võimeline täitma. Vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalused ajutisele haldurile teadaoleva info põhjal puuduvad. XXX on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. Käesoleval ajal puuduvad ajutisel halduril andmed selle kohta, mis välistaksid füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
Samas puudub ajutise halduri hinnangul kohustustest vabastamise menetluse läbiviimisel eesmärk, kuna enamus kohustustest (nagu elatis- ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded) XXXei vabane (
Ajutise halduri hinnangul moodustavad pankrotimenetluse esialgsed kulud ligikaudu 1 500 eurot. Nimetatud kulud sisaldavad ajutise halduri tasu koos käibemaksuga summas 648 eurot; pankrotihalduri tasu (töö maht on samaväärne ajutise halduri töötundidega) 648 eurot, sh käibemaks; halduri tegevuskulusid seonduvalt seadusest tulenevate kohustuste täitmisest (dokumentide arhiveerimine, bürookulud jms) summas 200 eurot. Kohus määras 8.06.2018 määrusega pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 1500 eurot. Deposiiti ei tasutud. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur tegi tööd 6 töötunni ulatuses tasuga 90 eurot/h, seega 540 eurot (6 x 90 eurot), millele lisandub käibemaks summas 90 eurot (kokku 648 eurot koos käibemaksuga). Pankrotivara puudumise tõttu palub ajutine haldur mõista enda tasu välja riigivahenditest summas 397 eurot (millele lisandub käibemaks) ja maksta see välja OÜ Haldur (registrikood 12390130, KMKR EE101596374) arvelduskontole nr EE452200221056487870, Swedbank AS. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 3 lg 1 tulenevalt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. 3 2-18-6457
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 tulenevalt, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. XXX on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. Käesoleval ajal puuduvad andmed selle kohta, mis välistaksid füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
Samas puudub kohustustest vabastamise menetluse läbiviimisel eesmärk, kuna ca 90% kohustustest (nagu elatis- ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded) XXX ei vabane (
4 2-18-6457 Kohtu hinnangul pole otstarbekas ega mõistlik läbi viia pankrotimenetlust ainult nende nõuete osas, mis on võlgnikul lisaks kohustustele, millest pole võimalik vabastada (elatis- ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded). Seetõttu tuleb menetlusökonoomika põhimõttest lähtuvalt pankrotimenetlus lõpetada seoses raugemisega. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud.
lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb - OÜ Haldur, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude täies mahus katmiseks, mistõttu kuulub
lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks mis lisandub eelnimetatud summale) ja
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.