) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja seaduslik esindaja on hageja vajadused ühes kuus nimetanud alljärgnevalt: eluasemekulu 215 eurot toidukulu 150 eurot riiete ja jalanõude kulu 30 eurot tervishoiu- ja hügieenikulu 30 eurot mähkmekulu 32 eurot mänguasjade kulu 20 eurot lasteaiakulu 110 eurot ürituste kulu 30 eurot kütusekulu 35 eurot kokku lapse kulud ühes kuus 652 eurot. Hageja seaduslik esindaja on tõendanud eluasemekulude suurust. Lasteaiakulu kohta ei ole hageja seaduslik esindaja tõendeid esitanud. Hageja seaduslik esindaja on märkinud lapse toidukuludeks 150 eurot kuus. Tavapäraselt on hageja vanuses lapse toidukulude suurus ühes kuus ligikaudu 100 eurot. Muude lapse kulude kohta (riiete ja jalanõude kulu 30 eurot, tervishoiu- ja hügieenikulu 30 eurot, mähkmekulu 32 eurot, mänguasjade kulu 20 eurot, ürituste kulu 30 eurot, kütusekulu 35 eurot) 2 2-18-4849 ei ole vaja tõendeid esitada, kuna on enesestmõistetav, et hagejal on sellised kulud. Nimetatud kulud on mõistlikud. Eeltoodust tulenevalt on hageja kulud ühes kuus 492 eurot, millest kostja peaks kandma poole. Kostja palus arvestada elatise väljamõistmisel ja arvestada tasutavast elatisest maha kostja osa perehüvitisest 93,36 eurot Perehüvitiste seaduse 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot. Kostja arvates tuleb perehüvitisena arvesse võtta ka Perehüvitiste seaduse § 18 lõikes 1 punktis 1 ettenähtud 38.36 eurot. Nimetatud säte näeb ette, et lapsehooldustasu 38,36 saamise õigus on ühel vanematest, kes kasvatab kuni kolmeaastast last iga kuni kolmeaastase lapse kohta. Kuna tekst näeb otseselt ette, et tegemist on tasuga lapse hooldamise eest ning see on ettenähtud ühele vanematest, siis ei arvesta kohus nimetatud summat perehüvitise hulka, mida tuleb arvestada elatise väljamõistmisel. Seega on hageja perehüvitis 50 eurot ning kostja osa selles ½ ehk 25 eurot. Eeltoodust tulenevalt on tuleb hageja elatise nõue rahuldada osaliselt s.o välja mõista alammääras elatis, millest arvata maha ½ osa lapsetoetuse määra. Käesoleval aastal on alammääras elatis 250 eurot, lapsetoetus on 50 eurot, ½ lapsetoetus on 25 eurot ning elatis tuleb tasuda summas 225 eurot.
kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab tagasiulatuvat elatist perioodi 01.10.2017.a kuni 28.03.2018.a eest summas 1430,8 eurot. Kostja väidab, et andis hagejale ülalpidamist selliselt, et kandis tema eluasemekulusid. Hageja seadusliku esindaja ja kostja seletustest ilmneb, et peale nende lahku kolimist, jäi hageja koos emaga elama kostja vanematele kuuluvasse korterisse. Hageja seaduslik esindaja ei tasunud kostja vanematele üüri ning ei tasunud kommunaalkulude eest. Hageja seaduslik esindaja on esitanud kirjaliku tõendina kirjavahetuse (lk 55), milles on avaldanud kostja vanematele, et soovib tasuda korteri kulusid ja on saanud vastuse, et kostja vanemad tasuvad arved ise. Kostja ei ole esitanud tõendeid selles, et pooltel oleks olnud kokkulepe, et hageja eluasemekulusid arvestatakse kostja poolt hagejale ülalpidamise andmisena. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud kostja väide, et ta andis hagejale ülalpidamist, kandes tema eluasemekulusid. Kostja esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et hageja seaduslik esindaja on tagasiulatuva elatise nõude perioodil kirjutanud talle, millist toitu lapsele osta (lk 16). Samuti on kostja hageja seaduslikult esindajalt küsinud, milliseid riideid lapsele on vaja (lk 40) ning mida üleüldiselt lapsele on vaja osta (lk 56). Eeltooduga on tõendatud, et tagasiulatuva elatise perioodil ei olnud pooltel konkreetset kokkulepet hagejale ülalpidamise andmise määra ja viisi kohta. Samuti ei ole hageja seaduslik esindaja tõendanud, et ta oleks tagasiulatuva elatise perioodil kostjalt elatist küsinud. Hageja seaduslik esindaja on küll kostjale teada andnud, et eelistab asjade ostmisele ülalpidamise andmist rahas (lk 56), kuid konkreetset nõuet esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 kohaselt jätta poolte endi kanda. 3 2-18-4849 /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.