KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 03.08.2018, Tallinn Haldusasja number 3-17-1807 H

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 15.11.2013 vastutusotsusega nr 13-7/402-7 XX tasuma AKKO Invest OÜ maksuvõlga 272 509,25 eurot. Vastutusotsuse resolutiivosa avaldati maksukorralduse seaduse (MKS) § 55 alusel 18.11.2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded (I kd, tl 51).
2. XX esitas 31.08.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 15.11.2013 vastutusotsuse nr 13-7/402-7 tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus kohaldas 27.10.2017 määrusega esialgse õiguskaitset, keelates MTA-l 15.11.2013 vastutusotsuse nr 13-7/402-7 täitmisel rahalisele õigusele sissenõude pööramise ja kohustades MTA-d esitama täiteasjas nr 014/2017/1169 täiturile viivitamatult täitemenetluse peatamise avalduse. 3-17-1807
3. Tallinna Halduskohus jättis 14.12.2017 määrusega XX kaebuse käiguta ning andis tähtaja selle puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuselt täiendava riigilõivu 700 euro tasumiseks (riigilõiv 50 eurot oli tasutud) ja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.
4. XX esitas 23.01.2018 halduskohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse ning menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
5. Tallinna Halduskohus jättis 14.02.2018 määrusega XX menetlusabi taotluse käiguta ning andis menetlusabi taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Kaebajal tuli puuduste kõrvaldamise korras täpsustada menetlusabi taotlusest nähtuvat vastuolu tema ja tema perekonnaliikmete igakuiste kulude (kokku 2870 eurot) ning sissetulekute (0 eurot) vahel. Kaebaja kinnitas määruse kättesaamist avaliku e-toimiku (AET) vahendusel 26.03.
7. Tallinna Halduskohus jättis 06.04.2018 määrusega XX menetlusabi taotluse

§ 55

lg 2 alusel läbi vaatamata ning kaebuse käiguta, andes XX-le 700 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva arvates määruse jõustumisest menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmise osas. Kohus hoiatas, et kohtu määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus läbivaatamatult.

1. XX esitas 10.04.2018 halduskohtule 14.02.2018 määruses palutud täpsustused. Vastuse kohaselt sai kaebaja halduskohtu määruse kätte 09.03.2018 ning tal läks tõlkimiseks rohkem kui 10 päeva, mistõttu palus ta lubada selgitused siiski esitada.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 10.05.2018 määrusega kaebuse ning tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2017 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse.

§ 28

lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamatult teatama oma aadressi ja sidevahendite andmete muutumisest. Kuna halduskohtu 06.04.2018 määruse kättetoimetamine kaebajale on nii elektronposti aadressil kui ka kaebuses märgitud ja kaebaja registrijärgsel elukoha aadressil korduvalt ebaõnnestunud, kaebaja ei ole teatanud kohtule oma aadressi muutumisest ning dokumendi kätte toimetamata jätmine takistab asja lahendamist, tuleb kaebus

§ 121lg 2 p 3 alusel kaebajale tagastada.

1. Tallinna Halduskohus otsustas 07.06.2018 määrusega toimetada halduskohtu 10.05.2018 määruse kaebajale kätte avalikult väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõte halduskohtu 10.05.2018 määrusest avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.06.
2. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3. XX palub 09.07.2018 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.05.2018 määrus ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks, sh kaebajale Tallinna Halduskohtu 06.04.2018 määruse kättetoimetamiseks. Kaebajale on olnud võimalik menetlusdokumente kätte toimetada vähemalt e-posti aadressil. Halduskohus ei ole 06.04.2018 ega 10.05.2018 määrust kaebajale e-posti aadressil saatnud.

§ 121

lg 2 p 3 kohaldamine eeldab, et kohtudokumenti ei saa vaatamata korduvatele proovimistele kätte toimetada kaebuses märgitud aadressil, e-posti aadressil ning registrijärgsel aadressil. Kuna 06.04.2018 määrust ei ole e-posti aadressile saadetud, puudus alus kaebuse tagastamiseks

§ 121lg 2 p 3 alusel.

Samuti ei ole kohus üritanud määrust postiaadressidel kätte toimetada korduvalt. Kaebaja ei ole 06.04.2018 määrust kätte saanud ega teadnud sellest midagi. Kaebaja kõrvaldas menetlusabi taotluse puudused 10.04.2018. Selleks ajaks ei olnud kohus 06.04.2018 määrust veel välja saatnudki ning kaebaja ei teadnud, et menetlusabi taotlust ei menetleta ja tal tuleb tasuda riigilõiv. Kohus ei ole kuni määruskaebuse esitamiseni 06.04.2018 määrust kaebajale kätte toimetanud, ka avalikult mitte. Seetõttu ei 2

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204lg 1; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 317 lg 5) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Kuna XX määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 15 eurot, tuleb see tagastada. Kohus peab võimalikuks tagastada riigilõiv arveldusarvele, millelt see on tasutud, s.o WWW-Corp OÜ arveldusarvele EE927700771001560014 AS-s LHV Pank (

§ 104lg 8).

12. Halduskohus tagastas 10.05.2018 määrusega kaebuse

§ 121lg 2 p 3 alusel.

Nimetatud sätte järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuses märgitud aadressil, elektronposti aadressil ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtudokumente ka korduval katsel kätte toimetada, kaebaja ei ole teatanud kohtule oma aadressi muutumisest ning dokumendi kättetoimetamata jätmine takistab asja lahendamist.

§ 121

lg 2 p 3 näol on tegemist diskretsioonilise tagastamise alusega, mille puhul on kohtu otsustada, kas puudused on sedavõrd olulised, et kaebuse tagastamine on põhjendatud. Nimetatud tagastamise aluse eesmärgiks on tagada kohtumenetluse efektiivne toimetamine, mistõttu on see ette nähtud juhtudeks, kus menetlusosaline kasutab pahatahtlikult oma õigust olla oma kohtuasja arutamise juures kaebuse lahendamise takistamiseks ja venitamiseks. Kohtul on õigus tagastada kaebus

§ 121

lg 2 p 3 alusel põhjusel, et menetlusosaline ei ole kohtule mõistlike jõupingutustega kättesaadav ning menetlusdokumentide kättetoimetamine on sedavõrd raskendatud, et kohtuasja lahendamine on oluliselt takistatud. Tegemist on erandliku tagastamise alusega ning selle kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kaebaja ei ole kättesaadav kaebuses märgitud ega registrijärgselt aadressilt ega ka elektrooniliselt; 2) kohtul ei ole korduvalt õnnestunud kohtudokumente kaebajale kätte toimetada; 3) kaebaja ei ole aadressi muutumisest kohut teavitanud; 4) dokumendi kättetoimetamata jätmine takistab asja menetlemist (I. Pilving, K. Merusk (toim.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 435‒436). Seega kehtestab

§ 121

lg 2 p 3 põhimõtte, et kaebajale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks ei pea kohus peale dokumendi korduvalt kaebaja näidatud aadressil saatmise tegema veel kõikvõimalikke täiendavaid jõupingutusi (nt kohtutäituri abil kättetoimetamine, avalik kättetoimetamine jne), vaid kaebaja peab ise hoolitsema selle eest, et ta oleks kohtule kättesaadav (Tallinna Ringkonnakohtu 02.04.2015 määrus nr 3-14-53175, p 5).

1. Vaidlustatud halduskohtu määruse kohaselt ei olnud kaebajale võimalik kätte toimetada halduskohtu 06.04.2018 määrust. Kohtute infosüsteemist ja haldusasja toimikust nähtub, et nimetatud määrust on üritatud kaebajale kätte toimetada korduvalt, kuid see pole õnnestunud. Määrus tehti kaebajale e-toimiku süsteemis nähtavaks selle tegemisega samal päeval. 10.04.2018 (kell 13:30) saadeti kaebajale meeldetuletus määruse e-toimiku süsteemis avalikustamise kohta e-posti aadressidel xxx, xxx ja xxx. Pärast seda saadeti määrus 17.04.2018 kaebajale kaebuses märgitud aadressil xxx, Tallinn ja kaebaja rahvastikuregistrijärgsel aadressil yyy, Tallinn. Kui mõlemale aadressile saadetud ümbrikud koos väljastusteatega 27.04.2018 kohtule tagastati (II kd, tl 41‒42), saatis kohus määruse 27.04.2018 veel kord samadel aadressidel. Saadetud ümbrikud tagastati koos väljastusteatega kohtule 09.05.2018 (II kd, tl 43‒ 44). Kõikidel juhtudel oli väljastusteatele märgitud, et saaja ei viibinud kohal.
2. Ehkki

§ 121lg 2 p-s 3 on kasutatud väljendit „elektronposti aadressil kätte toimetama“, tuleb seda sätet tõlgendada koosmõjus teiste menetlust, iseäranis 3

§ 72lg 4 järgi kohaldatakse kättetoimetamisele Ts

MS §-e 306‒315, 317 ja 319‒327. Menetlusdokumentide elektroonilisele kättetoimetamisele ja elektrooniliselt kättesaadavaks tegemisele kohaldatakse TsMS §-s 3111 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 22 lg-s 1 sätestatut (

§ 73). Ts

MS § 3111 reguleerib menetlusdokumentide kättetoimetamist elektrooniliselt kättetoimetamiseks loodud infosüsteemi (avaliku e-toimiku) kaudu. Selle sätte lg 1 järgi võib kohus toimetada menetlusdokumendi füüsilisele isikule kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse kohtule avaldatud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril (p 1), adressaadi ja tema seadusliku esindaja rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril (p 3), muus riigi andmekogus, mille andmebaasist on kohtul võimalik ise elektroonilise päringu tegemisega andmeid kontrollida, oleval adressaadi ja tema seadusliku esindaja elektronpostiaadressil ja telefoninumbril (p 4) või Eesti isikukoodi olemasolu korral adressaadi ja tema seadusliku esindaja elektronpostiaadressil isikukood@eesti.ee (p 5). TsMS § 3111 lg 2 kohaselt võib kohus edastada teavituse dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta ka avalikust arvutivõrgust leitud telefoninumbril, elektronpostiaadressil, virtuaalse sotsiaalvõrgustiku oletataval kasutajakonto lehel või muu virtuaalse suhtluskeskkonna lehel, mida avalikus arvutivõrgus avaldatud teabe kohaselt võib adressaat eeldatavasti kasutada või millel edastatud teave võib eeldatavasti jõuda adressaadini. TsMS § 3111 annab kohtule piiratud võimaluse toimetada dokumente elektrooniliselt kätte e-toimikust n-ö väljaspool. TsMS § 3111 lg 4 järgi võib kohus toimetada dokumendi menetlusosalisele kätte väljaspool e-toimikut üksnes juhtudel, kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik e-toimikut kasutada või e-toimiku kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik. 15. Halduskohus on eeltoodud sätteid järginud. Menetlusdokumendid on kaebajale avalikustatud avaliku e-toimiku vahendusel ning kaebaja elektronpostiaadressile on saadetud vastav teade dokumendi avalikustamise kohta. Lisaks on kohus korduvalt saatnud kaebajale erinevatel elektronpostiaadressidel meeldetuletusi dokumentide e-toimikus avalikustamise kohta. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on 18.09.2017 e-kirjas teavitanud kohut sellest, et ta ei oma hetkel võimalust e-toimiku kaudu dokumentide kättesaamiseks, ning palunud saata talle dokumendid e-posti teel. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on asunud tutvuma menetlusdokumentidega avaliku e-toimiku vahendusel vähemalt alates 26.10.2017, mil talle on e-toimiku vahendusel kätte toimetatud Tallinna Halduskohtu 13.09.2017 määrus tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta. Pärast seda ei ole kaebaja kohut e-toimiku kasutamise võimatusest teavitanud. Samuti ei ole kohtule teada muid asjaolusid, millest saaks järeldada kaebaja võimatust kasutada menetlusdokumentide kättesaamiseks e-toimikut. Seega on kohus põhjendatult edastanud kaebajale menetlusdokumente, sh 06.04.2018 määruse, e-toimiku vahendusel koos selle kohta teavituse saatmisega kaebaja elektronposti aadressile ning sellist elektroonilist kättetoimetamist tuleb lugeda piisavaks, et oleks täidetud

§ 121lg 2 p-s 3 sätestatud eeldus elektronpostil saatmise kohta.

16. Halduskohus jättis 06.04.2018 määrusega läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse, sest kaebaja ei olnud tähtaegselt kõrvaldanud selle puuduseid, ning andis kaebajale tähtaja puuduoleva 700 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Tegemist oli seega määrusega, millega kohustati kaebajat kõrvaldama kaebuse menetlusse võtmist takistavat puudust, s.o tasuma riigilõivu. Riigilõivu tasumiseta ei olnud kohtul võimalik kaebust menetlusse võtta ja sisuliselt menetleda. Kuigi riigilõivu tasumine ei olnud tingimata vajalik kaebaja 23.01.2018 kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks (alates 01.01.2018 kehtiv

§ 152

lg 3 koosmõjus § 152 lg 1 p-ga 2), ei rikkunud kohus menetlusnorme, kui pidas vajalikuks nõuda kaebuse menetlemiseks, sh kaebuse tähtaegsuse edasiseks kontrollimiseks, selle menetlusse võtmist takistavate puuduste kõrvaldamist. Kaebuse sisuline lahendamine oleks hoolimata 4

§ 55

lg 2 alusel läbi vaatamata ning kohustas teda tasuma kaebuse läbivaatamiseks nõuetekohases suuruses riigilõivu (

§ 104lg 1, riigilõivuseaduse § 60 lg 4).

19. Eeltoodust tulenevalt on selge, et kaebaja ei ole menetluse kestel kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt. Kaebajale menetlusdokumentide kättetoimetamise raskendatus on menetlust venitanud ning takistanud oluliselt selle efektiivset läbiviimist, samal ajal kui kohus tegi kaebajale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks omalt poolt kõik nõutava. Seetõttu on halduskohus XX kaebuse 10.05.2018 määrusega

§ 121lg 2 p 3 alusel õiguspäraselt tagastanud ning määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5