Obsah (15)

§ 153§ 175§ 173§ 162§ 146§ 11§ 158§ 163§ 165§ 65§ 171§ 23§ 22§ 150§ 172

2-17-9026 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2018, Jõhvi Tsiviilasja number 2-17-9026 Tsiviilasi M. H.a (H.) pankrotiavaldus Menetlustoimi

§ 153

lg 1 p 2) Võlausaldaja AS Telia Eesti Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet AS SEB Pank AS Lindorff Eesti AS ERA Liisingu Inkassoteenused AS Koduliising AS Bigbank Tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (EUR) 312,50 89,01 144,96 879,55 1 911,64 2 018,20 656,18 1 778,14 III järk – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 3) Võlausaldaja 3.

Tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (EUR) Kohtutäitur Urmas Tärno 144,29 Võlgnik M. H. (pankrotis) võlausaldaja nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. 1/7 2-17-9026

6. Vabastada Mihkel Gaver pankrotihalduri kohustustest M. H.a (pankrotis) pankrotimenetluses. Pankrotihalduri tasu jätta võlgniku M. H.a (pankrotis) kanda. Määrata M. H.a (pankrotis) pankrotihaldur Mihkel Gaveri tasuks 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105, 60 eurot, s.o kokku 633, 60 eurot. Hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79, 40 eurot, kokku 476, 40 eurot. Väljamakse teostada Advokaadibüroo GAVER arvelduskontole nr EE212200221069159315 Swedbank AS-is. Määrus saata resolutsiooni punkti nr 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Algatada võlgniku M. H.a (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt

§-le 172. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Usaldusisik peab võlgnikule jätma 25 % võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust.
2. Usaldusisik peab kohtule esitama üks kord aastas, 30-ndaks septembriks aruande. Esimene aruanne tuleb Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleisse esitada 30.09.
4. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): 12.1 Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 12.

1. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 12.
2. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, 2/7 2-17-9026 välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. 12.
3. Poole (1/2) pärimise teel saadud pärandvara väärtusest on võlgnik kohustatud usaldusisikule üle andma väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele.
4. Määrus saata menetlusosalistele ning avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada pankrotimenetluse kulude kohta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Viru Maakohtu 15.06.2017 määrusega kuulutati välja M. H.a pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Mihkel Gaver.
6. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 03.10.
7. Võlgniku M. H.a (pankrotis) pankrotihaldur esitas 23.07.2018 kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku. Jaotusettepaneku kinnitas kohus 06.08.2018 määrusega.
8. 07.08.2018 esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused: 1) lõpetada M. H.a (pankrotis) pankrotimenetlus pankrotiseaduse (

) § 158 lg 4 alusel; 2) määrata kindlaks halduri tasu suurus vastavalt esitatud aruandele; 3) otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. 4. 22.08.2018 avaldas kohus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus tasuda 700 eurot kohtu deposiiti hiljemalt 11.09.2018 M. H.a (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Kolmas isik ega võlausaldaja ei ole esitanud kohtule maksekorraldust kohtu deposiiti määratud summa tasumise kontrollimiseks. ARUANNE Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 5.

Pankrotivara puudub käesolevas menetluses täielikult. Pankrotivara ei ole seetõttu ka müüdid, kuivõrd pankrotipesas ei olegi vara olnud. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta, kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 2) 6.

Kuivõrd pankrotivara hulgas ei ole ega ole olnud vara, ei ole teostatud ühtegi väljamakset, sh ka mitte

§ 146kohaseid.

Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 7.

M. H.a (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole teostatud väljamakseid jaotiste alusel. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) 3/7 2-17-9026 8.

M. H.a (pankrotis) pankrotimenetluses puudus pandiese. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 9.

Käesolevas pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara. Puudub ka teistelt isikutelt saadaolev vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162lg 2 p 6) 10.

Haldur kinnitab, et kuivõrd pankrotimenetluses puudub vara, siis ei ole olnud ka midagi, mida valitseda. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 11.

Esimeses rahuldamisjärgus nõudeid ei olnud.

1. Teises rahuldamisjärgus jäi tunnustatud nõuetega võlausaldajatel raha saamata järgmiselt: Võlausaldaja AS Telia Eesti Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet AS SEB Pank AS Lindorff Eesti AS ERA Liisingu Inkassoteenused AS Koduliising AS Bigbank Tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (EUR) 312,50 89,01 144,96 879,55 1 911,64 2 018,20 656,18 1 778,14
2. Kolmandas rahuldamisjärgus jäi tunnustatud nõuetega võlausaldajatel raha saamata järgmiselt: Võlausaldaja Kohtutäitur Urmas Tärno Tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (EUR) 144,29 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 14.

M. H.a (pankrotis) pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ja pankrotihalduril ei ole kavas esitada hagisid. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) 15.

Menetluskulud (§ 150 lg 1 p 1) – pankrotiavalduse menetlemise kulud puuduvad.

1. Ajutise halduri tasu (§ 150 lg 1 p 2) – ajutist pankrotihaldurit ei määratud, mistõttu ajutise pankrotihalduri tasu näol kulu ei tekkinud.
2. Halduri tasu (§ 150 lg 1 p 3) – pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus pärast pankroti välja kuulutamist käesolevaks hetkeks teinud tööd vähemalt 5h 30m. Haldurile ei ole määratud 4/7 2-17-9026 tasu ajutise haldurina. Pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega määrata pankrotihalduri tasuks analoogia alusel ajutise halduri tasu regulatsiooniga 528 eurot (so 96€*4,5h), millele lisandub käibemaks 105, 60 eurot, so kokku 633, 60 eurot. Osaliselt, so summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79, 40 eurot, s.o kokku 476, 40 eurot, palub pankrotihaldur anda pankrotihalduri tasu osas riigiabi.
3. Pankrotitoimkonna liikmete tasu (§ 150 lg 1 p 4) – käesolevas pankrotimenetluses ei moodustatud pankrotitoimkonda, mistõttu ei ole tekkinud ka kulu pankrotitoimkonna liikmete tasu näol.
4. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks (§ 150 lg 1 p 5) – sellised kulud puuduvad. 20.

§ 11

või § 30 alusel deposiidina makstud summa (§ 150 lg 1 p 6) – deposiiti ei ole teadaolevalt käesolevas pankrotimenetluses tasutud. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162lg 3) 21.

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majanduslik seisukord ei ole värskelt halvenenud, vaid on olnud selline juba majanduskriisi aegadest. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tema töökaotus ning uue töö mitteleidmine. Halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Halduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks

§ 162lg 3 mõttes „muu asjaolu“.

Eelnevast tulenevalt ei ole pankrotihaldur esitanud avaldust kriminaalmenetluse algatamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 22.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Mihkel Gaveriga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning M. H.a (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 23.

§ 158

lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus avaldas 22.08.2018 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus hiljemalt 11.09.2018 menetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiiti 700 eurot. Kohtu deposiiti ei ole nõutud summat tasutud. Seega leiab kohus, et M. H.a (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti välja kuulutamist. 24. Kohtu hinnangul on M. H.a (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

25. Kooskõlas

§-iga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. M. H. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud. 26.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Mihkel Gaveri võlgniku M. H.a (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. 5/7 2-17-9026 27. Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lgte 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

§ 22lõikes 5 nimetatud aruandega.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105, 60 eurot, kokku 633, 60 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Mihkel Gaveri töötasuks 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105, 60 eurot, kokku 633, 60 eurot. 28.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku M. H.a (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel menetlusabi.

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Pankrotihaldur on taotlenud riigi õigusabi summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79, 40 eurot, kokku 476, 40 eurot. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79, 40 eurot, kokku 476, 40 eurot. Võlgadest vabastamise menetlus 29.

§ 171

lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. M. H. (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse enda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele.

§ 171

lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku M. H.a (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. 30.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pank

S § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest nõustub kohus halduri ettepanekuga, et võlgnikku ennast tuleb 6/7 2-17-9026 kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid, mis on ära toodud käesoleva kohtumenetluse resolutiivosas. 31. Kohus selgitab veelkord, et võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. Kuna võlgnik võtab ka usaldusisiku kohustused, tuleb kohustused täita nõuetekohaselt ning hoida lahus võlgniku enda kasutada jääv sissetule usaldusisikule üle antavast sissetulekust. Kohus selgitab, et mõistlik viis selleks on teha kaks eraldi pangakontot, millest ühel hoiab võlgnik usaldusisikule üle antavat osa sissetulekutest ning teostab väljamakseid võlausaldajatele kord aastas. Varade lahus hoidmine hõlbustab ka tulude saamise kajastamist ning võimaldab hõlpsalt esitada teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. 32. Kohus hoiatab, et võlgniku poolse kohustuste (sh. usaldusisikute kohustuste) rikkumise korral võib kohus määrusega võlgadest vabastamise menetluse lõpetada. 32.

§ 175

lg 1 ja 1¹ kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku võib kohus asjaolusid arvestades vabastada ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Varasema vabastamise asjaoludeks loeb kohus eelkõige võlgniku kohustuste nõuetekohast täitmist ja võlausaldajate nõuete rahuldamist arvestatavas ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Leanika Tamm Kohtunik 7/7