← Eesti

2-18-7664/15

Obsah (7)§ 429§ 432§ 173§ 168§ 162§ 428§ 150

2-18-7664 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht 07. september 2018, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-18-7664 Kohtuasi Hooneühistu Severnõi-7 hagi Xxx

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus 2

(3)2-18-7664

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus oma 28.09.2011 kohtumääruse 3-2-1-63-11 punktis 14 on märkinud, et

§ 162

lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (

§ 428lg 1 p 3, § 429 lg 1).

Kolleegium märgib, et

§ 162

lg 4 kohaldamiseks peab olema menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (vt ka Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Kohus leiab, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul oli pooltel võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet. Hageja ei lükanud ümber kostja väiteid, et hageja ei teatanud kostjale võlgnevusest. Kostja aga peale kohtudokumentide ja hagejalt vastavate dokumentide saamist võlgnevuse koheselt ära tasunud. Seega ebaõiglaseks oleks jätta kõik menetluskulud kostja kanda

§ 168

lg 4 alusel.

§ 162lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Riigilõivu tagastamine Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud. Hageja tasus hagimenetluses riigilõivu summas 100 eurot. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab hagejale tasutud riigilõivust pool ehk 500 eurot. Riigilõivu tagastab kohus samale hageja kontole, kust riigilõiv oli tasutud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.