1-09-21656/69

1-09-21656 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Ene Uljanova (kirjalik seisukoht) Kriminaalasja number 1-09-21656 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Toivo Paasi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav Toivo Paas, isikukood: 36107170053; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: puudub. Karistuse kandmise algus ja lõpp: 17.07.2009 17.07.
2. Kaitsja Ei soovi Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 04.09.2018 RESOLUTSIOON Jätta Toivo Paas temale Tartu Maakohtu 28.04.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-0921656 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Toivo Paas tunnistati Tartu Maakohtu 28.04.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-21656 süüdi karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 p-de 1 ja 6, § 142 lg 2 p-de 1 ja 2, § 145 ja § 146 järgi ning teda karistati liitkaristusega 15 aastat vangistust (KarS 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat), mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks jäi seega 10 aastat vangistust. Karistuse kandmise aega arvestati alates Toivo Paasi kinnipidamisest, s.o 17.07.
3. 29.05.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Toivo Paasi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav väheohtlik avalikkusele ja kõrgohtlik lastele (risk ühiskonnas). Oht seisneb seksuaalses ründes. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul tekib võimalus eraldatud kohas lastega omavahele jääda. Ohtlikkus suureneb stressiolukorras ja alkoholijoobes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 15%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5a jooksul 41 - 62%. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile ei toeta Tartu Vangla Toivo Paasi vabastamist tingimisi enne tähtaega allutamisega käitumiskontrollile. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav märkis, et algul ei soovinud vabaneda, kuid nüüd on alates 16.03.2018 avavanglas. On vangistuses olnud 9 aastat, läbinud programme ning hakanud teistmoodi mõtlema. Ei soovi vangis enam oma elu veeta. Käed on küljes ja tahab tööd teha. Praegu oskab ümber käia ka rahadega. Vabanedes oleks antud momendil üle 2 nädala aega, et üürikorter endale leida, üle 2000 euro on vabanemisfondis. Kuressaarde naasta ei soovi, on väike kohta ja kõik teavad kõike. Kuritegude ajal jõi tihti alkoholi, kuid on läbinud programmi, ega soovi seda enam. Ei taha raha raisata alkoholi peale, kui saab teha tervisesporti. Alaealistest peab eemale hoidma. Psühhiaatrilist nõustamist oleks vaja nii kuritegude ennetamiseks kui ka elus hakkama saamiseks. Kriminaalhooldusel ei ole varem olnud kuid teab tingimusi ja on valmis neid täitma. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Toivo Paasi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Toivo Paasi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt. Positiivne on, et isik osaleb tööhõives ja alates 14.03.2018.a on isik paigutatud ümber avavanglasse. Isik on osalenud vangistuse jooksul erinevates programmides. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Isikut on ka varasemalt korduvalt karistatud alaealiste vastu toimepandud seksuaalkuritegude eest ning vaatamata isiku korduvatele karistustele, pole ta muutnud enda käitumist ja ta on jätkanud samalaadsete kuritegude sooritamist. Samuti puudub isikul vabanemise korral elu- ja töökoht ning lähedased kes teda toetaksid. Isik ise ei soovi vabaneda ennetähtaegselt ja seega puudub tal endal igasugune motivatsioon katseaega edukalt läbida. Tartu Vangla ei toeta isiku vabastamist ja vangla hinnangu kohaselt on isik kõrgohtlik lastele ja väheohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Uue seksuaal- ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva viie aasta jooksul on 41-62%. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Toivo Paasi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Toivo Paasi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Toivo Paasi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Toivo Paas kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Toivo Paas temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 9 aasta 1 kuud, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtuvalt puudub kinnipeetaval vabanemise puhul kindel elukoht. Vangla iseloomustusest nähtuvalt puudus enne viimast vangistust püsiv elukoht ning isik elas juhuslikes kohtades, peamiselt seal, kus tööd leidis. Juhul, kui Toivo Paas naaseb vanglast vabanedes Saaremaale, on tal võimalus kasutada Kuressaares asuva varjupaiga teenust ning taotleda sotsiaalkorterit. Isik ise selgitas elukoha kohta, et varasemalt ei soovinud vabaneda, mistõttu ei mõelnud ka elukoha peale. Nüüd sooviks vabaneda ning elukohana näeb Tartus üürikorterit. Üürilepingut ühegi elukohana käsitletava korteri kohta esitatud ei ole, sotsiaalkorterit isikule määratud samuti ei ole ning varjupaigateenuse kasutamise võimalus ei ole samastatav kindla elukohaga. Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval puudub käesoleval hetkel kindel kontrollitud elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Toivo Paas tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 28.04.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-21656 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik