1-14-535/126

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuli 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-14-535 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kalle Rääku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu KALLE RÄÄK, isikukood 38406105237, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 18.08.2013 ja lõpp 18.11.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.06.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta KALLE RÄÄK vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista Kalle Rääkult menetluskuluna riigituludesse 106,80 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Robert Sprengki poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „Kalle Rääk, 1-14-535, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Barrister kasuks 106,80 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Robert Sprengki poolt süüdimõistetu Kalle Rääku kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Kalle Rääkule ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalle Rääku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Maakohtu 02.10.2014 otsusega tunnistati Kalle Rääk süüdi KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõistis kohus 7 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liitis kohus mõistetud karistusele Viru Maakohtu 26.07.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 215 lg 2 p 1 ja § 121 järgi mõistetud, ärakandmata karistuse 1 aasta 9 kuud vangistust, mõistes Kalle Rääkule lõplikuks karistuseks 9 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ja luges karistusaja alguseks 18.08.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral (kolm neist on kehtivad). Käesolevalt on isik toime pannud tapmise, kuid varasemalt on isikut kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise, varguse, asja omavolilise kasutamise, röövimise, vara omandamise ning narkootiliste ainete käitlemise eest. Vägivaldsuse aste on suurenenud - vägivalla kasutamisele järgnes kannatanu surm (varasemalt on tekitatud vaid füüsilisi/psüühilisi kannatusi). Kuriteod on valdavalt ettekavatsetud ning soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine, puudulikud probleemilahendusoskused ning grupi mõju. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Kalle Rääk taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et elama hakkab xxxx ja kasvatama last, tahab hakata täitma kõiki määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Avaldas, et vihajuhtimise programmi katkestas sellepärast, et selle läbiviija lahkus töölt, mitte motivatsiooni puudumise pärast. Garaneeritud töökohta ei ole. Ei oska öelda, kas kohus peaks teda usaldama või mitte ning ei oska öelda, kas kohus peaks teda ennetähtaega vangistusest vabastama, kuid kinnitas, et kuritegu ei olnud ette planeeritud. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kaitsja märkis, et Kalle Rääk on vanglas viibinud juba 5 aastat ja see on piisavalt pikk aeg, et aru saada oma teo põhjustest, aga samuti ka selleks, et tal tekiks motivatsioon edaspidi elada seadusekuulekat elu. Ennetähtaegse vabastamise tingimused on talle teada, samuti teab ta ka 2 tagajärgi, kui ta neid tingimusi ei täida. Kaitsja leidis, et Kalle Rääk on väärt ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7-l korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Kalle Rääku käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus (korraldusele mitteallumine). Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama vanemate juurde. Tegemist on kinnipeetava isale kuuluva korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks, vanemad on selleks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad vanemad, õde ja vend, elukaaslasega on ühine laps. Suhted lähedastega on head ning toetavad. Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kriminaalkorras on karistatud ka kinnipeetava vend ja ühe kuriteo on toime pannud koos vennaga. Kuna osad kuriteod on toime pandud grupis, siis viitab see kohtu hinnangul siiski asjaolule, et Kalle Rääk võib olla teiste isikute poolt mõjutatav, kuigi ta enda sõnul seda pole. Kalle Rääkul puudub vabanemise korral töökoht. Isikul on ka vähene haridus (8 klassi) ja puudub eriala, aga samuti on tal vähene töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Edasisest hariduse omandamisest isik huvitatud pole, küll aga sooviks ta õppida keevitajaks kui seda saaks õppida eesti keeles. Kuna kinnipeetav on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis töökoha puudumisel ei ole isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses uuesti tõenäoline, mis võib suurendada uute varavastate kurtegude toiempanemise riski ja seda olukorras, kus isikul on maksmata nõudeid 4584,73 eurot ja vabanemisfondis on üksnes 830,57 eurot. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole kinnipeetaval diagnoositud narko- ega ka alkosõltuvust, mida saab pidada positiivseks. Samas valdav osa kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes. 3 Kalle Rääk ise alkoholi tarvitamise harjumustes probleemi ei näe. Kohtu hinnangul tuleb isiku alkoholi tarbimise harjumustes siiski näha ohutegurit. Positiivseks loeb kohus seda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud erinevatel kohtadel ning on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Läbiviija hinnangu kohaselt olid arutelud asjalikud, isik andis oma tegudele ja valikutele, mis vangistuseni viisid, enesekriitilise hinnangu. Arvab, et nüüd on nii palju vanem ja küpsem, et suudab oma elu ja valikuid paremini kontrollida. Alustas ka sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“, kuid kuid katkestas kriminaalhooldaja hinnangul vähese motivatsiooni tõttu. Vangla hinnangul on isikul oma vanusele, kultuuritaustale ja elutingimustele vastavad sotsiaalsed oskused. Tema käitumine võib alkoholi tarvitades olla aga impulsiivne ja vägivaldne, kuigi isik ise end vägivaldseks üljuhul ei pea. Käesolevas kuriteos tunnistab oma süüd ning kahetseb, saab aru, et tegu oli vale ning tunnistab, et ei arvestanud teo toimepanemise hetkel võimalike tagajärgedega. Ametnike suhtes on kasutanud ebaviisakaid väljendeid ja kriminaalhooldusel olles on sooritanud uue kuriteo. Enda sõnul mõistab, et ühiskonnaliikmeks olemine sisaldab endas nii õigusi kui ka vastutust, kuid on korduvalt toime pannud nii vara- kui ka isikuvastaseid kuritegusid. Kinnipeetava sõnade kohaselt ei pane ta enam uusi õigusrikkumisi toime, kuid võttes arvesse isiku käitumist vangistuse vältel ning seda, et isik ei näe vajadust osaleda rehabilitatsiooniprogrammides, siis on isiku motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest küsitav. Vangla hinnangul on Kalle Rääk avalikkusele kõrgohtlik. Oht seisneb selles, et isik võib kasutada nii füüsilist kui vaimset vägivalda, samuti võib ta sõidukit joobes juhtida. Oht võib ilmneda sellisel juhul, kui isik on ärritunud või kui teda mõjutatakse, samuti konflikti tekkimisel. Ka on oht kuriteo toime panemiseks siis, kui kinnipeetaval on majanduslikud raskused. Riski võib suurendada ka alkoholi tarvitamine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Süüdimõistetu osalemine sotsiaalprogrammis ning tööhõives on küll kiiduväärt, kuid sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. Kalle Rääk peab jätkama karistuse kandmist vanglas ja oma käitumisega näitama, et tema normikuulekus on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Ka märgib kohus, et ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Kalle Rääku ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 4 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4 Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
5. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
6. juuli 2018 määrus, millega Kalle Rääk jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
7. Määruskaebus jätta rahuldamata. 12.07.2018 kohtumäärus 1-14-535 jõustus
8. septembril
9. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 5