lg.1 punktile 8 ei saa sissenõuet pöörata abivahenditele, mida võlgnik või tema perekonnaliige kasutab seoses XXX. Kalju Tullusele on antud õigus teostada Tartu linnas taksovedu. Taksona on registreeritud seesama Renault Traffic väikebuss. Hoolimata sellest, et tervislikel põhjustel Kalju Tullus käesoleval ajal sõidukit majandustegevuses ei kasuta, on seesugune võimalus tervise paranemisel täiesti aktsepteeritav.
keelab ka sissenõude pööramise esemetele, millised on võlgnikule ja tema perele vajalikud majandustegevuseks.
lg 2 keelab vara arestimise juhul, kui arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks. Käesoleval juhul ei kata mootorsõiduki Renault Traffic väärtus ilmselgelt kohtutäituri poolt otsusega fikseeritud täitekulusid.
lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Toimiku materjalidest nähtub, et 25.11.2016 otsusega täiteasjades nr 084/2010/383 ja nr 084/2010/384 on kohtutäitur arestinud auto ja paneb selle müüki võlgnevuse rahuldamiseks. Võlgnikud on kohtule esitanud mitmeid põhjendusi, miks ei tohiks autot täitemenetluses müüa. Mh on võlgnikud väitnud, et sõiduk on kasutusel Karin Tulluse ema transpordiks viimase XXX tõttu.
lg 1 p 8 kohaselt ei saa arestida ega täitemenetluses müüa mh XXX, prille ja muud kehapuude tõttu vajalikke abivahendeid, mida võlgnik või tema perekonnaliige kasutab. Kohus leiab, et nimetud säte ei keela sõiduki, mida kasutatakse võlgniku liikumisraskustega ema 2 transpordiks, arestimist. Reeglina ei ole sõiduk kehapuude tõttu samavõrra vältimatult vajalik abivahend kui ratastool, kunstjäsemed või prillid. Kohtule ei ole tõendatud, et Karin Tulluse emal oleks XXX sellisel määral, et see eeldaks eriliselt kohandatud sõiduki kasutamist. Vajadust transporditeenuse järele saab katta ka takso või invatakso teenuseid kasutades. Üksnes kohtuistungil avaldatud põhjus, et ema ei soovi, et teised isikud teda sõidutaksid, ei ole sissenõudjate huve ja võlgnik Kalju Tulluse kohustuste suurust arvestades piisav sõiduki arestimata jätmiseks.
8. Täitementluses nr 084/2010/384 on pööratud sissenõue Kalju Tulluse varale. Penisoni arestimisega seonduv on vaadatud läbi tsiviilasja nr 2-17-11263 raames. Menetlus on toimub Eesti Haigekassa avalduse alusel enammakstud hüvitise tagasisaamiseks. Elektroonilise täitemenetluse registri kohaselt kuulub täitmisele nõude jääk 33 319.70 eurot, kohtutäituri tasu 3 598.53 eurot ning täitemenetluse alustamise tasu 19.17 eurot. 3 Kumbki pool pole esitanud kohtule täpseid andmeid vaidlusaluse sõiduauto väärtuse kohta. Kohtumenetluse vältel on pooles hinnanud nimetatud auto väärtust umbkaudu 2000-5000 euroni. Arvestades auto vanust, on selline hinnang eluliselt usutav ning kohus loeb selle auto väärtuseks. Täpsem hind sõltub auto seisukorrast ning selgub enampakkumise tulemusena. Arvestades eelnevas punktis toodud kohtu järeldusi, mille kohaselt on Karin Tullusel õigus saada oma ühisvaraosale vastav hüvitis sõiduki müügihinnast, kujuneks Kalju Tullusele võimalikuks hüvitiseks sellisel juhul 1000-2500 eurot. Üksnes kohtutäituri tasu ja täitemenetluse algatamise tasu on aga suuremad, s.o summas 3617,52 eurot.
lg 2 kohaselt vara ei arestita, kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks. § 37 lg 1 kohaselt on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Seega ei kataks praegusel juhul arestitud auto müügist saadav raha isegi mitte täitekulusid täies ulatuses. Eelnev ei anna alust auto arestist vabastada. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 5 kohaselt on kohtutäituril juhul, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-69-11 p 14 järeldub, et kuna kohtutäitur võib nõude osalisel rahuldamisel nõuda ka tasu proportsionaalselt vähem, ei ole nõudesummast väiksema väärtusega esemete müügi korral ilmtingimata tegemist
Auto müügist saadud raha Kalju Tullusele langesvast osast läheb KTS § 23 lg 2 alusel enamus nõude põhisumma katteks ning põhisummaga võrdeline osa ka kohtutäituri tasu katteks. Seega vähenevad proportsionaalselt nii põhivõlg kui ka kohtutäituri tasu ning TsMS § 53 lg 2 kohaldamiseks puudub alus. 9. Eelnevast nähtub, et võlgnike kaebus kohtutäituri otsuse peale tuleb jätta rahuldamata. Kuna nende avaldus/kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel Kalju ja Karin Tulluse kanda. Kuna kohtutäituril hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud ei ole, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Sama paragrahvi lg 10 kohaselt jääb võlgnike kanda ka avalduselt tasutud riigilõiv 15 eurot. Menetluses varasemalt määruskaebustelt tasutud riigilõivud kogusummas 65 eurot tagastab kohus määruskaebuste rahuldamise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.