Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Kaupmehe Järelmaks OÜ ja kostja 11.03.2015 järelmaksulepingu nr 1507484/96AL, millega andis Kaupmehe Järelmaks OÜ kostjale krediiti 6500 eurot, mis kanti lepingu kohaselt Miglior OÜ arveldusarvele. Lepingu lõpptähtajaks lepiti kokku 06.08.2018, so viimase osamakse tasumise tähtaeg, millal tuli tagastada saadud krediit koos intressidega 29,7946% aastas. Kostja ei asunud lepingut täitma. Bigbank AS (Järelmaksu emaettevõtja) loovutas 17.05.2017 nõude AS-le Lindorff Eesti, koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus 6500 eurot; võla sissenõudmiskulu 63,90 eurot; intressid 647,29 eurot; seisuga 26.10.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 4 283,59 eurot ning alates 27.10.2017 tagastamata laenusumma 6 500 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni 0,08 % päevas. 2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kättetoimetatud 03.02.2018. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule 2
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel lahendab kohus
3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi
lg 6 alusel rahuldamata.
lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist. Võlausaldaja on tegutsenud kostjaga teenust osutades oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Kohus märgib, et tulenevalt
lg 7 ja
lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb sõlmitud leping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses, sest need on hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüptingimustes kasutatavad tingimused, mille sisu ei kostja ei saanud lepingut sõlmides mõjutada. Samuti on viidatud lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016 lahendites nr 3-2-1-118-16 p 17; 10.05.2016 p asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist 3
alusel hageja kasuks tasumata põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 6 500 euro tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 1 153,06 eurot ei tohi ületada põhinõude 6500 euro suurust. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 63,90 eurot. Esitatud hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid ega kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hageja on märgitud suuruses kulusid kandnud. Hageja ei ole esitatud hagis ka õiguslikult põhjendanud, mille alusel hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmist kostjalt. Samuti ei ole Kaupmehe Järelmaksu OÜ lepingu üldtingimustes selgelt määratletud sissenõudmiskulude arvestamise tingimused. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus sissenõudmiskulu 63,90 eurot välja mõistmata. Seega rahuldab kohus VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 alusel hageja nõude osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 6500 eurot; intress 647, 29 eurot ning seisuga 26.10.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 1153, 06 eurot. Samuti tuleb hageja nõudel
alusel välja mõista kostjalt alates 27.10.2017 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 1153, 06 eurot ei tohi ületada põhinõude 6500 euro suurust. Sissenõudmiskulu 63, 90 euro; seisuga 26.10.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 3130, 53 euro ja alates 27.10.2017 lisanduva viivise määras 0,08% päevas väljamõistmise nõudes jätab kohus hagi rahuldamata. 4.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 5.
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.