KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 11.09.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-2773 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Hermann Marovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu HERMANN MAROV, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 39906070246, Karistuse kandmise algus 07.03.2016 ja lõpp 12.09.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 23.08.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta HERMANN MAROV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Hermann Marovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Hermann Marovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 27.04.2017 otsusega tunnistati Hermann Marov süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 07.03.
- 1 Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Hermann Marovi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Selgitab, et sattus vanglasse, kuna rikkus kontrollnõudeid katseajal. Oli noor ja ei mõelnud oma tegude üle, kahetseb. Tema sõnul on iseloomustuses viga, kuna kolme aasta jooksul, mis ta on vanglas olnud, ei ole ta kordagi midagi süüdanud. Kakluses, mis vanglas oli, ta kaitses ennast, kuid see oli mitu aastat tagasi ja tal ei ole enam ühtegi rikkumist. On ennast korralikult üleval pidanud, tal on kambris isegi televiisor. Ta tegeleb spordiga ja ei suhtu hästi alkoholi ega narkootikumidesse. Kinnipeetav jättis vanglas ka suitsetamise maha. Ta loodab, et kohus annab talle võimaluse, ta tahab koju pere juurde. Tal on jäänud 1 aasta karistust kanda ning ta lubab, et täidab kõiki nõudeid, mis talle vabanemisel määratakse. Kohtumääruse põhjendused KarS § 761 lg 1 p kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Hermann Marov ära kandnud üle 2 aasta 6 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 761 lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 4 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. Seega ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude muster on jäänud samaks, käesolev kuritegu on kehaline väärkohtlemine ning varem on samuti pannud toime isiku-, aga ka varavastaseid kuritegusid. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on impulsiivne käitumine, suhtlusringkonna mõju ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust ning viimase kuriteo pani ta samuti toime vanglas, millest järeldub, et isik ei suuda vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest 2 vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et peale eelmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise läbivaatamist
- aasta alguses, on kinnipeetav lisaks varasematele täitmiskavas ettenähtud tegevustele vestelnud kontaktisikuga konfliktilahendamise oskuse arendamise teemal, omandanud abikoka eriala, vestelnud psühholoogiga enesehinnangust ja enesesüüstamisest ning suhetest perega, samuti läbinud analüüsiva vestluse kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjust käitumisele ja seosest kuritegevusega ning kinnistanud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening õpitut. Kinnipeetaval on kindel alaline elukoht oma perega koos korteris, kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava ema, kasuisa, õde ja vend. Kinnipeetaval on ka garanteeritud töökoht, mis tagab talle igakuise kindla sissetuleku, kuid tema majanduslikku toimetulekut mõjutavad negatiivselt tasumata kohustused, mida on üle 5900 euro. Kinnipeetav on varem toime pannud varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, mis võib jätkuvalt olla uue kuriteo toimepanemise riskiks olukorras, kus ta ei tule majanduslikult toime. Samuti on kinnipeetav pannud kuritegusid toime kriminaalse suhtlusringkonna mõjul, mis näitab, et isik on teiste poolt mõjutatav. Lähtudes eeltoodust ning asjaolust, et kinnipeetav on ka varem üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud nõudeid ja jätnud üldkasuliku töö tunnid sooritamata, samuti pannud toime uusi kuritegusid, ei ole kohus käesoleval ajal veendunud, et kinnipeetav tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral on võimeline katseaja edukalt läbima. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vangistusest vabanemist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Hermann Marovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro 3