MS § 4261, 432 lg 3, 32, 4 RESOLUTSIOON Jätta JEVGENI VARLAŠIN’i suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Jevgeni Varlašinile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavale Jevgeni Varlašinile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Viru Maakohtu 02.10.2013 otsusega tunnistati Jevgeni Varlašin süüdi
MS § 238 lg 2 ja
lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 2 aastat 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 3-aastase 1 katseajaga ning katseajaks allutati Jevgeni Varlašin kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
Tartu Ringkonnakohus tühistas 24.01.2014 otsusega maakohtu otsuse osaliselt, Jevgeni Varlašinile mõistetud karistuse ning edasiselt selle
sätete alusel tingimuslikult täitmisele pööramata jätmise osas ning tegi nimetatud osas uue otsuse, millega mõistis Jevgeni Varlašinile
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra kestuseni 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kestusega 6 kuud ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Jevgeni Varlašinile 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.03.2015. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et tal ei ole elukohta, kuna plaanib sõita Rootsi tööle. Tal on keevitaja eriala ning seal on keevitajaid vaja. Algul elab tuttavate juures ja siis vaatab edasi. Enne vanglat on töötanud kalurina ja ehitusel. 20.09.2018 on pooleliolevas kriminaalasjas kokkuleppe sõlmimine kohtus ning karistuseks saab tingimisi rahalise karistuse. Selgitab, et läks isaga riidu, mistõttu ei taha isa teda enda juurde elama. Isa aadress on märgitud, et ta saaks kirju ja postisaadetisi kuskilt kätte. Ta on endisest abikaasast lahutatud, korter on maha müüdud. Tal on räägitud Rootsis elava tuttavaga, kes lubas kindlustada talle elu- ja töökoha. Prokuröri hinnangul on kinnipeetava osas olemas kõik eeldused karistusjärgne käitumiskontrolli kohaldamiseks. Teda on süüdi mõistetud röövimise eest, mis ei eelda eelnevat karistust. Materjalidest nähtub, et tal on kehtivad distsiplinaarkaristused. Kriminaalhooldaja iseloomustab, et isikul puudub Eestis kehtiv elukoht ja isa juurde ta keeldub minemast, väites, et on isaga riius. Enda jutu järgi plaanib ta elama minna Rootsi ja asub seal ka tööle. Kuna isikul puudub Eestis elukoht, siis puudub ka alus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, sest elukoht on selle kohaldamise üheks tingimuseks. Eeltoodust tulenevalt palub prokurör jätta vangla taotlus rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus
§-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.
lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt
§-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab. et kui isikut on karistatud
Jevgeni Varlašin tunnistati süüdi
lg 2 p-des 4,5,7,8 sätestatud tahtliku vägivaldse süüteo toimepanemise eest ning karistuseks mõisteti talle 3 aastat 6 kuud vangistust. Ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 30.09.2018, seega kannab kinnipeetav mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Samas ei ole täidetud käitumiskontrolli kohaldamise eeldus, mis seisneb kindla elukoha olemasolus. Materjalidest nähtub, et isik elas enne vangistust koos abikaasaga xxxx, kuid nüüd on kinnipeetava isa nõus vajadusel pakkuma oma pojale elukohta enda elukohas aadressil xxxx. Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et ei ole nõus isa juurde elama minema, kuna nende suhted ei ole viimasel ajal head. Seega puudub isikul alaline elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-45-16 märkinud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb kohtumäärusesse märkida koht, kus süüdimõistetu elama peab. Kui isikul elukoht puudub, siis ei ole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Eeltoodust tulenevalt, kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, jätab kohus Jevgeni Varlašini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.