1-06-12187/200

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-12187 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2018 määrus Märt Ringmaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Märt Ringmaa (ik 33805310300) ja tema kaitsja advokaat Raiko Paas, määruskaebused RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2018 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 23.03.2009 otsusega tunnistati Märt Ringmaa süüdi KrK § 15 lg 2 – § 144 lg 1, § 2074, KarS § 114 p 2, 3, 7 – § 25 lg 2, § 203 – § 25 lg 2, § 405 lg 2 – § 25 lg 2, § 415 lg 1, KrK § 186 ja KarS § 209 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.11.2005 ja lõpeb 11.11.
6. Viru Vangla esitas 19.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Ringmaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 07.06.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. Süüdimõistetu omab ühte kehtivat kriminaalkaristust, mille eest kannab reaalset vanglakaristust. M. Ringmaa kannab muuhulgas karistust lõhkeaine või – seadeldise kasutamisega plahvatuse tekitamise katse eest, mis on üldohtlik süütegu ning lõhkeaine või – seadeldise kasutamisega kahe või enama inimese suhtes toime pandud tapmise katse eest, mis on raske eluvastane süütegu.
9. Positiivsena saab välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal on vabanemise korral olemas kindel elukoht endisele abikaasale kuuluvas korteris, kuhu plaanib vabanemise korral koos endise abikaasaga elama asuda. Enne vangistust elas kinnipeetav samuti endisele abikaasale kuuluvas majaosas Tallinnas Pae tänaval, kus hoidis ka lõhkeseadmeid. Kinnipeetaval on kõrgharidus elektriinseneri erialal ning ta on kogu elu teinud erialast tööd. Enne vahistamist elatus pensionist, vangistuse ajal on teda materiaalselt toetanud endine abikaasa. Vabanemisjärgseks sissetulekuks saab olema samuti vaid vanaduspension. Tasumata rahalisi nõudeid on kinnipeetaval ligikaudu 1700 eurot ning tema kõrge ea tõttu ei ole ta vangistuses olnud tööga hõivatud. Kuigi kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head ja toetavad vabanemist ühiskonda, ei ole tema suhtumine vangistuses viibitud aja jooksul palju muutunud. Iseloomustusest nähtub, et isik jätkuvalt end lõhkeainetega seotud kuritegudes süüdi ei tunnista ning kelmuse toimepanemist kahetseb, kuid õigustab tegu sellega, et soovis enda elujärge parandada. Tema suhtumine ametnikesse on olnud vastuoluline, vanglaametnikega suhtleb viisakalt ja arvestavalt, kuid kaitsepolitsei ja kohtu esindajatesse suhtub eelarvamustega. Kuigi kinnipeetav ise end kohtuistungil kodumaa patrioodiks nimetas, nähtub vangla iseloomustusest, et tema suhtumine riigikorda on pigem negatiivne.
10. Maakohtu hinnangul annab kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos küllaldase põhjuse arvata, et olenemata oma kõrgest east võib kinnipeetav jätkata vabanemisel kuritegude toimepanemist. Kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et lõhkeainetega üldohtlikud kuriteod ei olnud suunatud ühegi konkreetse inimese vastu, vaid juhuslikele möödujatele, millest omakorda järeldus, et kuritegude toimepanemisel puudus igasugune motiiv. Ühel korral oli lõhkeaine seatud kooli lähedusse ja teisel korral kortermaja juurde. Seega võisid ohvriteks sattuda nii lapsed, vanurid, kui ka süüdimõistetu enda lähedased. Sellisest teguviisist nähtub, et kinnipeetavale ei läinud korda ükski inimelu. Kuritegude toimepanemise asjaoludest nähtub, et ta ei olnud alkoholijoobes, vaid tegutses kaine mõistusega ning etteplaneeritult.
11. Arvestades kuritegude arvukust, ühiskonnaohtlikkust ja saabuda võivate tagajärgede raskust, ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ega kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega, milleks eelkõige on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Maakohus juhib tähelepanu asjaolule, et kinnipeetav oli ka kuritegusid toime pannes kõrges eas, seega ei vähenda käesoleval juhul isiku kõrges eas olemine ega tervise halvenemine tema poolt kuritegude toimepanemise riske. Määruskaebused
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu M. Ringmaa kaitsja adv R. Paas, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. 2
13. Esmalt jääb määruskaebuse esitaja kõigi maakohtu istungil esitatud seisukohtade juurde, ei korda neid ja palub neid arvestada ka määruskaebuse lahendamisel.
14. Riigikohus on kohtuasja nr 3-1-1-59-14 lahendamisel leidnud, et karistusseadustik jätab kohtule katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel laiaulatusliku otsustusruumi. Ometi ei võimalda see eirata põhjendamiskohustusest tulenevaid nõudeid kohtulahendite põhjenduste veenvusele ja ammendavusele.
15. Maakohus on M. Ringmaa taotluse lahendamisel leidnud, et kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et olenemata oma kõrgest east võib kinnipeetav jätkata vabanemisel kuritegude toimepanemist. Maakohus ei põhjenda seejuures vähimalgi määral, millest tulenevalt kohus nii leiab – millistest asjaoludest tulenevalt saab eeldada, et isik vangistusest vabastamist kuritegude toimepanemisega jätkab. Kohtulahend on selles osas põhjendamata, millest tulenevalt on kohus rikkunud menetlusõigust. Kaitsja hinnangul ei saa ainuüksi sellest, et kuritegu oli raske või et süüdimõistetu pole otsuse tegemisel end süüdi tunnistanud, teha järeldust selle kohta, et isik jätkab vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kaitsja on viidanud Riigikohtu lahendile, kus kohus on selgitanud, milliseid asjaolusid tuleb vangistusest tingimisi vabastamisel esmajoones hinnata (s.o kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, püsiv elukoht vangistusest vabanemisel) ning et kuriteo toimepanemise asjaolude tähtsus aja jooksul väheneb ning seda tuleb arvestada. Ka ei põhjenda maakohus, miks tuleb jätta kõrvale tõendina vangla ohuhinnang osas, milles on toodud välja, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on väike (s.o 14 %). Eeltoodust tulenevalt pole maakohus tõendeid hinnanud igakülgselt.
16. Maakohus on asunud keeldumist põhjendama vaid süüteo toimepanemise asjaoludega jättes põhjendamata, miks ainuüksi need asjaolud kaaluvad üle kõik positiivsed asjaolud (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, püsiv elukoht vangistusest vabanemisel ning pere toetus). Maakohus ei ole seda kaalunud, mis ei veena selles, et asja lahendamine põhineb asjaolude ja tõendite igakülgsel, täielikul ja objektiivsel hindamisel. Riigikohus on kohtuasja nr 3-1-1-1217 p-s 16 leidnud, et kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena tuleb käsitada olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. Kuna kohtud on juba mitmendat korda samadel põhjustel keeldunud M. Ringmaa vangistusest vabastamisest tingimisi (hoolimata vabanemise kasuks rääkivatest asjaoludest), siis tekib küsimus, milliste eelduste täitmise korral saaks isiku suhtes üldse tulla kohaldamisele tingimisi vabastamise regulatsioon ning kas see on isiku puhul üldse võimalik.
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu M. Ringmaa, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
18. M. Ringmaa on seisukohal, et arvestades tema tervislikku seisundit, ei ole tema poolt uute kuritegude toimepanemine tõenäoline. Prokuratuuri poolt esitatud kirjalik seisukoht ei ole kooskõlas tema süüdimõistva kohtuotsusega, kuna teda ei ole plahvatuste tekitamises süüdi mõistetud. M. Ringmaa leiab, et temale esitatud süüdistused, mis seostasid teda toimunud plahvatustega, osutusid alusetuks. Kokkuvõtvalt soovib M. Ringmaa ennetähtaegselt vangistusest vabaneda, kuna tahab leida plahvatuste tegeliku toimepanija.
19. Tartu Ringkonnakohtu 11.07.2018 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 20.07.2018 esitada määruskaebuste kohta kirjalikke seisukohti.
20. 15.07.2018 esitas M. Ringmaa ringkonnakohtule taotluse pikendada kirjalike seisukohtade esitamise tähtaega, kuna soovib esitada täiendavaid, tema tervislikku seisundit kajastavaid meditsiinidokumente, kuid neid ta ei esitanud. 3 Ringkonnakohtu järeldused
21. Ka ringkonnakohus ei vabasta M. Ringmaad vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebustele vaid järgmist.
22. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Vastupidiselt määruskaebustes toodule on kriminaalkolleegium seisukohal, et maakohus ei ole rikkunud kriminaalmenetlusõiguse norme, konkreetsemalt põhjendamiskohustust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased. Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks M. Ringmaa tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta ning määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja M. Ringmaa ennetähtaegseks vabastamiseks.
23. Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium, et M. Ringmaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ei võimalda eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude toimepanemise asjaolud, mis käesoleval juhul kaaluvad üle süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). M. Ringmaa on süüdi tunnistatud lõhkeseadeldise ebaseaduslikus valmistamises ja kohale toimetamises, võõra vara tahtliku rikkumise katses ja mõrvakatses. Nimelt tunnistati M. Ringmaa süüdi selles, et ta paigaldas ebaseaduslikult valmistatud lõhkeseadeldise klaastaara vastuvõtupunktina toimiva kioski ukse kõrvale ning ühel korral elumaja trepikotta eesmärgiga tekitada plahvatus ja põhjustada sellega maja osaline kokkuvarisemine. Tegemist on tegudega, mis oleksid võinud kaasa tuua äärmiselt raskeid tagajärgi. Asjaolu, et M. Ringmaa tegutses äärmise hoolimatusega nii inimeludesse kui ka teiste isikute varasse, muuhulgas omamata selleks konkreetset motiivi ning saamata sellest mingisugust kasu, viitab M. Ringmaa erilisele julmusele ning ettearvamatule käitumisele. Kuna M. Ringmaa omab kõrgharidust elektriinseneri erialal, saab järeldada, et M. Ringmaa omab vajalikke teadmisi ja oskuseid ebaseaduslike lõhkeseadeldiste valmistamiseks. Sellest tulenevalt eksisteerib kriminaalkolleegiumi hinnangul jätkuvalt oht, et vabanemise korral võib M. Ringmaa, arvestades tema varasemat ettearvamatut käitumist, taas paigaldada erinevatesse avalikesse kohtades ebaseaduslikult valmistatud lõhkeseadeldisi, mis lõhkemise korral kujutaksid äärmiselt suurt ohtu inimeludele ja varale. Juba ainuüksi sel põhjusel tuleb M. Ringmaa jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
24. Kuna M. Ringmaad on karistatud ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest (pettis riiki, et saada vangistuses oldud aastate eest pensioni), siis eksisteerib ka siinkohal oht, et majanduslike raskuste ilmnemisel võib M. Ringmaa taas asuda ka seda liiki kuritegusid toime panema. Seda eriti olukorras, kus temal lasuvate rahaliste kohustuste kogusumma on 1791,79 eurot ning tegemist on vanaduspensionäriga. 4
25. Samuti toob kaitsja kaebuses välja, et maakohus ei põhjenda, miks tuleb tõendina kõrvale jätta vangla poolt koostatud riskihinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta, milleks on üksnes 14 %. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et kõnealust riskihinnangut ei saa M. Ringmaa ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud (vt Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170, p 23). Mis puudutab aga M. Ringmaa poolt esitatud taotlust pikendada kirjalike seisukohtade esitamise tähtaega vastavate meditsiinidokumentide esitamiseks, siis siinkohal juhib ringkonnakohus M. Ringmaa tähelepanu sellele, et süüdimõistetul on kuni käesoleva hetkeni olnud piisavalt aega viidatud dokumentide esitamiseks, kuid ringkonnakohtule neid edastatud ei ole. Samuti ei ole M. Ringmaa tervislik seisund taoliseks erandlikuks asjaoluks, mis tooks kaasa tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamise, kuna kinnipidamiskohas on süüdimõistetule tagatud vajalik arstiabi.
26. Kokkuvõtvalt, arvestades M. Ringmaa isikut ja tema kogemust erinevate ebaseaduslike lõhkeseadeldiste valmistamisel, on M. Ringmaa vabastamata jätmise peamine põhjus eelkõige temast lähtuv uute kuritegude toimepanemine oht, mida seniseks ära kantud vangistus ei ole vähendanud. Kriminaalkolleegiumil puudub veendumus, et M. Ringmaa oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole M. Ringmaa ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
27. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 07.06.2018 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
28. Menetluskulude taotlust apellatsioonimenetluses ei ole esitatud. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5