Obsah (6)

§ 141§ 121§ 64§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-10464 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Va

§ 141

lg 2 p 1 järgi 4 aasta vangistusega ning

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 2 aasta vangistusega.

§ 64lg 1 alusel suurendati S.

Vinogradovile mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning mõisteti S. Vinogradovile liitkaristuseks 6 aastat vangistust. S. Vinogradovile mõistetud karistust vähendati 1/3 võrra, ärakandmisele kuulub 4 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati S.

Vinogradovile käesoleva otsuse alusel mõistetud ja kandmisele kuuluvat karistust Harju Maakohtu 28.05.2015 otsuse alusel mõistetud ja kandmata karistuse – 20 päeva vangistuse – võrra ning S. Vinogradovile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 20 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistusaja hulka S.

Vinogradovi poolt eelvangistuses viibitud aeg, karistuse kandmise alguseks loeti S. Vinogradovi kinnipidamine 28.06.

1. Karistuse kandmise lõpp 18.07.
3. Tartu Maakohtu 18.06.2018 määrusega jäeti S. Vinogradov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
4. Käesolevaks ajaks on S. Vinogradov mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. S. Vinogradovil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
5. S. Vinogradovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasemalt toimepandud kuriteod on olnud eriliigilised, s.o nii vara- kui isikuvastased. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus, nõrk probleemide lahendamise oskus ning ka majandusliku kasu saamise soov. Käesolevat vanglakaristust, mis on juba kaheksas, kannab S. Vinogradov samuti isikuvastaste süütegude toimepanemise eest, kuid seksuaalse enesemääramise vastase süüteo, s.o vägistamise, pani ta toime esmakordselt. Viimaste kuritegude asjaolud olid maakohtu arvates rasked, sest kannatanuks oli S. Vinogradovi XXXX. Süü mittetunnistamist kinnipeetavale ette heita ei saa. Samas saab maakohus just läbi süüdimõistetu suhtumise toimepandusse hinnata, millist mõju on karistus talle avaldanud. Olukorras, kus süüdimõistetu oma õigusvastast käitumist ei tunnista, on kaheldav karistuse eesmärkide saavutamine. Vangla iseloomustusest nähtub, et ka karistuse kandmise ajal ei ole kinnipeetav suutnud kehtestatud korda nõuetekohaselt järgida. Praegu on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid rikkumisi, millele on reageeritud leebemate mõjutusvahenditega, on teisigi. Näiteks käesoleva aasta alguses on S. Vinogradovi suhtes taotletud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kaaskinnipeetavaga tekkinud erimeelsuste tõttu, mille tulemusena tekitas viimasele ka kehavigastusi. 2.
6. Karistuse kandmise ajaks on kinnipeetavale pakutud erinevaid kuriteoriske maandavaid tegevusi. Kõigis neis ei ole kinnipeetav nõustunud osalema, algul keeldus ka töötamast, kuid muutis meelt. Veel on süüdimõistetu õppinud riigikeelt ning kinnitanud valmisolekut sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“ läbimiseks. Vabanemise korral on S. Vinogradovile garanteeritud elukoht Päästearmee Eesti Tallinna korpuses. Lisaks on süüdimõistetu avaldanud soovi osaleda seal rehabilitatsiooniprogrammis „Elav Lootus“. Enne vangistust kinnipeetav töötas ja soovib seda jätkata ka vabaduses. Tema suhted päritoluperekonnaga on head ja toetavad. Endisest abikaasast on lahutatud ja suhted on katkenud. 2.
7. S. Vinogradovi varasemast elukäigust, isikust (sh sõltuvusprobleemid) ja kuritegude toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu valmisolek oma riskikäitumisega karistuse kandmise ajal tegeleda on olnud vähene ning ka tema käitumine ei ole korrektne olnud. Kõik see näitab, et karistus ei ole veel tema puhul oma eesmärki täinud, mistõttu oleks tema vabastamine ennatlik. Positiivseks pidas maakohus süüdimõistetu elutingimusi vabaduses ning soovi läbida rehabilitatsioon, kuid ainuüksi nendest ei piisa, et vabastada isik, kes on katseajal pannud toime uue esimese astme kuriteo. Määruskaebus 2
8. Tartu Maakohtu 18.06.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Vinogradovi kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastada S. Vinogradov ennetähtaegselt vangistusest. 3.
9. Määruskaebuses heidetakse ette, et kohus on asja lahendanud pealiskaudselt, jättes konkreetsed viited tegemata. Maakohus viitab kehavigastuste tekitamisele

§ 121mõttes, kuid ei selgu, et isiku suhtes oleks alustatud kriminaalmenetlus.

Kedagi ei tohi süüdi mõista ilma süüdimõistva kohtuotsuseta. 3.

1. Kaitsja toob välja, et osales ka kriminaalasja sisuliselt arutamisel. Tegemist oli olukorraga, kus süüdimõistetul oli valik, kas lahendada asi üldmenetluses ning saada 1/3 võrra karmim karistus või valida lihtmenetlus, kus tunnistajaid istungile ei kutsuta. Tegemist oli sõna sõna vastu olukorraga, mis oli süüdimõistetu kahjuks ning asjaolusid oli keeruline ümber lükata. Asja sisulise arutamise istungil sai prokuröriga kokku lepitud, et kui kohus asub arutama vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, siis annab ta nõusoleku, et S. Vinogradov vabastataks tingimisi enne tähtaega vangistusest. Kuna asjas andis hinnangu prokurör, kes ei olnud Harju Maakohtus kriminaalasja arutamise juures, siis sellest tulenevalt andis ta hinnangu teadmata, milline oli prokuröri S. Vinogradovile antud lubadus. 3.
2. Arusaamatuks jääb maakohtu viide, et süüdimõistetu keeldus alguses tööst, kuid hiljem asus tööle. Kohtumääruses ei ole selgitust, miks S. Vinogradov töö tegemisest keeldus. S. Vinogradovi selgitust mööda aasta tagasi ta ei saanud aru, mis vanglas töö tegemine tähendab, kuid kui talle selgitati, mida ja milleks tuleb tööd teha, siis ta koheselt nõustus ning aastatagune arusaamatus ei ole enam kordunud. 3.
3. Õige on maakohtu mainimine, et S. Vinogradov on pannud toime isikuvastase süüteo, kuid nagu kohtuotsusest nähtub, karistati teda selle eest vangistusega 20 päeva, mis asendati ÜKTga. Eeltoodust saab teha järelduse, et S. Vinogradov poolt toimepandud süütegu ei olnud raskete tagajärgedega. S. Vinogradovile mõisteti

§ 141lg 2 p-de 1, 6 järgi karistuseks 4 aastat vangistust.

Kohtuotsuses ei ole kirjas, et karistus oleks määratud vägistamise eest, nagu seda mainib kohus. Juhul, kui see oleks nii, siis oleks karistus olnud tunduvalt raskem, sest

§ 141lg 2 p-de 1, 6 sanktsiooni keskmine on 10,5 aastat.

Nagu näha, karistati S. Vinogradovit tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. 3.

1. Maakohus märgib, et S. Vinogradov on nõustunud osalema sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“. Kaitsja ei tea sellise treeningu olemasolust, kuid kui selline treening on olemas, siis maakohus ei maini, millal see pidi toimuma ja milliste tõenditega on kinnitatud, et S. Vinogradov on keeldunud osalemast nimetatud treeningul. Lisaks räägib kohus sõltuvusprobleemist, kuid ei täpsusta seda. 3.
2. S. Vinogradov on olukorras, millesse ta sattus lootuses, et prokurör peab oma sõna ning annab oma nõusoleku ennetähtaegseks vanglast vabanemiseks, kuid paraku on asjad kulgenud teisiti. S. Vinogradovil oli lootus, et prokurör peab sõna ning tal avaneb võimalus ennetähtaegseks vanglast vabanemiseks. 3.
3. Võttes arvesse, et süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema edasine õiguskuulekas käitumine, siis S. Vinogradovi puhul on see kindlasti täidetud. Kohus ise märgib, et S. Vinogradov asub elama rehabilitatsioonikeskusesse ning on nõus vabaduses olles läbima vastavasisulisi kursusi. Arvestades eelnevate kuritegude tehiolusid ja süüdimõistetu püüdlikkust, siis võib teha järelduse, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemseks.
4. Tartu Ringkonnakohtu 09.08.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 16.08.
5. Nimetatud ajaks esitas täiendava avaldus-selgituse S. Vinogradov. Ta märgib, et pole 3 kaaskinnipeetavatele kehavigastuste tekitamises süüdi tunnistatud. Samuti esitas ta Tartu Vangla käskkirja nr 6-1/194 16.02.2018, mille kohaselt on 26.01.2018 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatud seoses asjaolude äralangemisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mida maakohus ei oleks arvestanud või mis omaksid kaalu asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata.
7. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kaitsja on määruskaebuses asunud meelevaldselt seadma kahtluse alla käesoleva kriminaalasja sisulise arutamise tulemust. Siinkohal on vajalik rõhutada, et KrMS § 409 kohaselt on jõustunud kohtuotsust ja -määrust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Kui arvestada kõiki määruskaebuses toodud argumente asja sisulise arutamise kohta, siis tulnuks otsusega mittenõustumisel menetlusosalistel see edasi kaevata. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt seda tehtud ei ole. Seega on tegemist jõustunud lahendiga, mis on täitmiseks kohustuslik ning kõik õigustused, selgitused ja märkused seoses asja sisulise arutamisega või tehtud kohtuotsuse sisu osas ei ole käesoleval ajahetkel asjakohased ning tuleb jätta tähelepanuta. Praegu on tegemist kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimusega.
8. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta ka määruskaebuses toodud väite, et süüdimõistetul oli kokkulepe asja arutanud prokuröriga, et süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise võimaluse avanemisel toetab prokuratuur süüdimõistetu vabastamist. Prokurör oma arvamusega esindab riiklikku süüdistust ning on üks menetluse pool, kelle seisukohta kohus arvestab. Asjaolu, millise konkreetse prokuröriga on ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tegemist, ei oma mingisugust tähtsust asja sisulisel lahendamisel. Tegemist on prokuratuuri vastusega, mitte ühe prokuröri vastusega. Arvamuse andmise kohustuse määramine konkreetsele prokurörile on prokuratuuri töökorralduslik küsimus. Veelgi enam, prokuratuur ei saa süüdimõistetuga kokku leppida, millal ta ennetähtaegselt vabastatakse. Tegemist on siiski seadusest tulenevalt kohtu kaalutlusotsusega, milles tuleb tugineda

§ 76

lg-s 4 sätestatule ning vangla iseloomustuses, kriminaalhooldaja ja prokuröri arvamuses olevale. Tegemist on prokuröri arvamuse näol üksnes ühe asjaoluga, mis ei pruugi olla määrav, mida kohtul tuleb arvestada otsuse langetamisel. Lisaks ei saa arvamus olla ka lihtsalt jah või ei, vaid peab tuginema konkreetsele isikule ja temast tulenevatele asjaoludele. 8. Ka arvestades kõiki asjaolusid

§ 76lg-s 4 kogumis ei leia ringkonnakohus, et S.

Vinogradovi ennetähtaegne vabastamine oleks põhjendatud. Sellele ei viita ka määruskaebuses osundatu. Maakohus ei ole oma määruses väitnud, et S. Vinogradov oleks toime pannud

§ 121

järgi kvalifitseeritava teo, vaid maakohus on märkinud, et süüdimõistetu käitumine on ettearvamatu, mistõttu tuli tema suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Ringkonnakohus leiab, et 2018 aasta alguses kaaskinnipeetavaga asteleidnud intsident ei mõjuta süüdimõistetu osas tehtud otsustust teda vangistusest ennetähtaegselt mittevabastada. Kõigi muude asjaolude arvestamisel

§ 76

lg 4 järgi ei ole maakohus ka selle juhtumile olulist kaalu omistanud, mida ekslikult leiab S. Vinogradov ise. 4 Määruskaebuses toodud selgitused tööst keeldumise osas on ennastõigustavad. Samuti on maakohus lõppjärelduses leidnud, et süüdimõistetu siiski asus tööle, seega ei oma tähtsust, miks isik keeldus. Vangla iseloomustusest tuleneb, et 11.04.2017 on toimunud eelvestlus sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treeningu alustamiseks. Süüdimõistetu on välja toonud, et ei soovi selles osaleda, kuna varasemalt on seda programmi juba läbinud. 21.12.2017 on toimunud motiveerimine osalemiseks sotsiaalprogrammis Agressiivsuse arendamise treening. Süüdimõistetu kinnitab, et on seal valmis osalema. Eelmine kord jättis osalemata seetõttu, et ei soovinud osaleda seksuaalkurjategijatele suunatud programmis, kuid ei teadnud, et see ei ole sellega seotud. Vangla iseloomustusest ei ole võimalik tuvastada, et S. Vinogradov oleks läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimise treening. Süüdimõistetu isik, tema varasem käitumine ning toimepandud süüteod näitavad maakohtu hinnangul kogumis, et isiku suhtes esineb risk, et vabaduses jätkab ta uute süütegude toimepanemist ning käesoleval ajal ei esine asjaolusid, miks peaks asuma seisukohale, et riskid on maandatud ja on lootus süüdimõistetu õiguskuulekale käitumisele. Sõltuvusprobleemide all on silmad peetud probleeme alkoholiga. Ka on väär määruskaebuses toodud viide justkui maakohus oleks asunud seisukohale, et vabastamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud. Eesmärk on, et süüdimõistetu ei jätkaks vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Praegusel juhul seda eeldada ei saa. Varasem kriminaalhoolduse ebaõnnestumine ei anna alust ka eeldada, et kriminaalhooldus maandaks uue kuriteo toimepanemise riske. Küll tuleb kaitsjaga nõustuda, et süüdimõistetul on 3 kehtivat karistust, seega ei olnud maakohtul võimalik teha viidet 8-le karistusele. See aga ei muuda kohtu lõppjäreldust. Ka ei ole S. Vinogradovi puhul riske maandavateks asjaoludeks elukoha olemasolu ja soov osaleda sotsiaalprogrammis. Varasemalt ei ole nimetatud asjaolud mõju avaldanud ja puudub veendumus, et praegusel ajal oleksid asjaolud teised. 9. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 185 eurot, sh käibemaks 35 eurot. Tasu koosneb määruskaebuse esitamise eest 6 pooltunni eest. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses ei ole põhjendatud ning kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt. Arvestades määruskaebuses menetluse käigu ning maakohtu määruse põhistuste kordamist ning korduvaid väljavõtteid maakohtu määrusest, on põhjendatud kaitsjatasu taotlus rahuldada 3 pooltunni ulatuses, s.o 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb S. Vinogradovil hüvitada G. Kulli kaitsjatasu 90 eurot. 10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 18. juuni 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5