lg 2 p 9 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Karo Süüdistatav Eduard Butakov Kaitsja Elukoht XXX; viibimiskoht: Viru Vangla, isikukood 38011253719, määratlemata kodakondsus, põhiharidus, emakeel – vene keel, töötu. Kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati: - 06.10.2017 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 7, 8, 9, § 213 lg 2 p 1 järgi
lg 1 alusel 2 aastat vangistust,
lg 1-2 alusel 4 kuud vangistust kohe täitmisele,
-2 lg 1 alusel 1 aasta 8 kuud asendati statsionaarse sõltuvusraviga tähtajaga 2 aastat. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 14.11.2017 Vandeadvokaat Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Tunnistada Eduard Butakov süüdi
lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.10.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta ja 8 kuud 1 1-17-11886 vangistust) ning mõista Eduard Butakovile lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 14.11.2017. Jätta Eduard Butakov vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks Eduard Butakovi vangistuse tähtaeg. Kannatanute tsiviilhagid rahuldada ja mõista Eduard Butakovilt välja kuritegudega tekitatud kahju: - kannatanu XXX (sünd. XXX, elukoht XXX) kasuks 55 (viiskümmend viis) eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX; - kannatanu XXX (sünd. XXX, elukoht XXX) kasuks 45 (nelikümmend viis) eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX; - kannatanu XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) kasuks 374 (kolmsada seitsekümmend neli) eurot, mis tuleb kanda XXX arveldusarvele nr XXX. Jätta XXX avaldus saamata jäänud töötasu hüvitamiseks läbi vaatamata. Asitõendid: - mobiiltelefon Nokia, KIA võtmed, jope, dressipüksid, tualettvesi Allerte, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseiosakonna laos (07.12.2017 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1986) – tagastada Eduard Butakovile kohtuotsuse jõustumisel; - CD-plaadid videosalvestusega, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Mõista Eduard Butakovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot sundraha ja 1272 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaks) eurot ja 72 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Eduard Butakovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 2022 (kaks tuhat kakskümmend kaks) eurot ja 72 senti 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700022766 ning selgitus „Eduard Butakov, 1-17-11886, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 2 1-17-11886 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest esitada kirjaliku apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtulahendist teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtulahendi teinud kohtule. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Eduard Butakov´i süüdistatakse selles, et tema, vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna, nimelt viimati karistati teda 26.06.2015.a Viru Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 9 järgi vangistusega üks aasta seitse kuud ja 24 päeva ning vabanedes Viru Vanglast 17.02.2017.a, taas, 08.11.2017.a ajavahemikul alates kella 15.26-st kuni kella 15.31-ni Narva linnas XXX XXX koridoris, vaba juurdepääsu teel varastas kannatanu XXX kuuluvast kotist rahakoti maksumusega 100 eurot, milles oli: sularaha summas 30 eurot, ID-kaart kannatanu nimele, Swedbanki kaart, Sberbank, Albion Motors, Ehituse ABC, Apoteka, Koduekstra kliendikaardid, millega tekitas XXX varalist kahju summas 55 eurot (sularaha 30 eurot ja ID kaardi taastamise maksumus). Samuti Eduard Butakov´i süüdistatakse selles, et tema 08.11.2017.a kella 17.00 paiku Narva linnas XXX lasteaia XXX siseruumis, vaba juurdepääsu teel varastas sülearvuti XXX, maksumusega 374 eurot. Samuti Eduard Butakov´i süüdistatakse selles, et tema 08.11.2017.a kella 17.05 Narva linnas XXX lasteaias XXX siseruumis varastas lukustamata riidekapist kannatanu XXX kuuluva rahakotti, milles oli sularaha summas 20 eurot ja ID kaart XXX nimele, millega tekitas kannatanule varalist kahju summas 45 eurot (25 eurot ID-kaardi taastamise maksumus). Eduard Butakovi toimepandud süütegude vahel on sisuline seos ning joonistub välja menetlusaluse isiku ühtne käekiri, süütegude ja varguste tehioludest saab järeldada, et Eduard Butakovil on lihtsalt harjumus varastada. Ta ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et tal on lihtsalt nii kombeks ning varavastaste süütegude toimepanemise põhjuseks ei ole ebapiisavad rahalised vahendid, sest tegemist ei ole eluks hädavajalike esemetega.
lg 2 p 9 koosseis (süstemaatiline vargus) eeldab vähemalt kolme varguse toimepanemist ja tähtis ei ole, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline.
lg 2 p 9 näeb ette kriminaalkaristuse ka nende isikute suhtes, kes harjumusest ja ühtelugu varastavad võõrast vara, sest varastamine tundub hetkel olevat mugavam ja kasulikum kui ostu eest tasumine. Sellistele olukordadele on seadusandja pidanud vajalikuks reageerida isikute kriminaalvastutusele võtmisega
Oma nimetatud tegudega pani Eduard Butakov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse süstemaatiliselt, s.o
3 1-17-11886 II Kohtuistung Süüdistatav Eduard Butakov ennast süüdi ei tunnistanud mitte üheski kuriteoepisoodis. Prokurör leidis, et Eduard Butakovi süü on täielikult tõendatud kriminaaltoimikus olevate ja kohtus uuritud tõenditega. Kaitsja leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud, kuna süü ei ole tõendatud asja materjalidega. Kõik tõendid, mis on kogutud antud asjas, on kaudsed tõendid. Kohus kuulas kohtuistungil üle kannatanud XXX, XXX ja XXX esindaja XXX. Samuti kuulas kohus üle tunnistajad XXX ja XXX. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-68-11 tulenevalt kuriteo toimepanemine võib olla tuvastatud kaudsetele tõenditele tuginevalt, s.t sellistele tõenditele, milles ei sisaldu teavet otseselt tõendamiseseme asjaolude, vaid nn vahepealsete faktide kohta. Kaudsete tõendite kasutamine tõendamisel eeldab aga seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, kuidas kaudsete tõendite abil kindlaks tehtud tõendamiseseme välised asjaolud (vahepealsed faktid) võimaldavad kogumis teha järeldusi tõendamiseseme mingi asjaolu suhtes (vt RKKKo 3-1-1-21-09, p 8). Ka on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-87-09 välja toonud, et kuriteo toimepanemise viisi (nn modus operandi) sarnasus võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina (RKKKo nr 3-1-1-32-05). Kriminaaltoimikus olevaid tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatava poolt talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemine on tõendamist leidnud kõikides kuriteoepisoodides ning on süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud. Käesoleval juhul annab kohtule aluse asuda sellisele seisukohale lisaks ka see, et süüdistusaktis ära toodud kolme kuriteoepisoodi puhul arvestades kuritegude toimepanemise viisi (võtta ära laste harimisega tegelevast asutusest väärtuslikke vallasasju ja siis kiirelt lahkuda sündmuskohalt) saab tõsikindlalt järeldada, et kõik need kuriteod on toime pannud süüdistatav Eduard Butakov, kuna esineb erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtav kokkulangemine. Eduard Butakovi poolt varguse toimepanemine 08.11.2017 kella 15.26-st kuni kella 15.31-ni XXX XXX koridorist– kannatanu XXX Süüdistatav Eduard Butakov ennast süüdi ei tunnistanud talle inkrimineeritavas kuriteos. Tema ütluste kohaselt tekkis tal pissihäda XXX juures XXX tänaval. Ta sisenes XXX ruumi peauksest. Mõneks sekundiks jäi ta seisma seinatahvli juures, midagi tekitas tema huvi, mis täpsemal ta ei oska öelda. Seejärel sammus ta edasi ehk XXX sees olles. Valvuri kabinetist mööda minnes tahtis ta tema juurde tulla ja küsida, kus asub WC ruum, kas tohib seda kasutada. Korrapidajat ei olnud kohal ja ta läks vasakule trepist ülesse kolmandale korrusele. Miks ta läks kolmandale korrusele, 4 1-17-11886 sest teise korruse WC ruumist mööda minnes nägi ta seal palju koristajaid, kes koristasid ja otsustas edasi minna. Seega tõusis ta trepist ülesse kolmandale korrusele ja kasutas seda WC ruumi. Kolmandal korrusel ei kohanud ta kedagi nii enne kui pärast WC ruumis käimist ja mingeid esemeid ei näinud ka. Pärast läks ta trepist alla esimesele korrusele samamoodi ja ei varjanud ta oma nägu, sest mis mõtet varjata oma nägu, kui sisenedes ta seda ei teinud. Tal oli mobiiltelefon käes, millega väljudes XXX rääkis ta. Sõidukist väljudes suundus ta kasiino peaukse juurde, astmete juures on esimene prügikast seismas. Ta viskas sellesse mingisuguse mittevajaliku paberi. Ta ei oska hetkel öelda, millisega oli tegemist. Teise prügikasti on ta ka midagi visanud ja tegemist oli tühja suitsupakiga, mille ta võttis taskust välja. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused selles osas, kas ta pani toime talle inkrimineeritava kuriteo, on ebausaldusväärsed, kuna need ei ole kooskõlas teiste alltoodud kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega ning need ei ole ka kohati eluliselt usutavad. Nimelt kui isikul esineb vajadus kasutada WC, mille pärast ta on sisenenud koolimajja, siis ta ei hakka uurima seinatahvlit keerates ennast näoga selliselt, et võimalik pole lähedal olevatel isikutel tuvastada näo järgi isikut ning ei lähe treppidest ülesse kolmandale korrusele, vaid üritab võimalikult kiiresti tegeleda selle põhjuse kõrvaldamisega, mis tingis tema sisenemise majja, kus toimub õppetegevus. Seda, et süüdistatav on andnud selles osas, kas ta pani toime talle inkrimineeritava kuriteo, tegelikkusele mittevastavad ütlused kinnitab kohtu hinnangul ka see, et süüdistatav on andnud kohtueelsel uurimisel ja kohtuistungil erinevad ütlused selles osas, kas ta teadis, kus XXX asub WC. Nimelt on ta kohtueelsel uurimisel andnud ütlused: „Kus koolis tualett asub ma ei teadnud“. Samas kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta hästi teadis, kus asub WC ruum või oletas, kus ta võis asuda. Kohus leiab, et süüdistatav ei osanud seda vastuolu arusaadavalt ja usutavalt selgitada. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendatud kannatanu XXX ütlustega, mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt 08.11.2017 lõpetas ta enda tööpäeva kella 15:30 paiku, pani lukku enda kabineti, võttis enda asjad ja läks koju. Tema kabinet asub kolmanda korruse lõpus. Ta läks mööda koridori ja siis teel oli WC, kuhu ta sisenes. Tema portfell ja kilekott koos vihikutega, mis olid võetud kontrollimiseks, olid jäetud pingile, mis asub WC juures. Kui ta pesi oma käed, siis ta kuulis, kuidas koputati nende raskele tuletõrjeuksele ja keegi jooksis trepist alla. Koheselt läks ta ukse juurde ja nägi, et tema portfell on avatud. Loomulikult ta vaatas, kas kõik asjad on kohal ja märkas, et rahakott on kadunud. Ta koheselt läks
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Eduard Butakov teadis, et võõras majas olevad vallasasjad on tema jaoks võõrad, need on kellegi teise valduses ning võttes need sealt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil teadis ta, et paneb toime varguse ja tahtis seda. Eduard Butakovil esines ka kavatsetus asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Eduard Butakov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Eduard Butakovi poolt varguse toimepanemine 08.11.2017 kella 17.00 paiku aadressil XXX asuva lasteaia XXX siseruumist – kannatanu XXX Süüdistatav Eduard Butrakov ennast süüdi ei tunnistanud talle inkrimineeritavas kuriteos. Tema ütluste kohaselt ei astunud ta lasteaiast XXX läbi. Ta istus taksosse ja hakkas kasiino XXX juurde sõitma. Sel päeval oli ta küll lasteaias XXX ligi 17:10 paiku või pärast viit. Liikudes garaaži poole helistas talle tema tuttav ja seletas, et eelmisel päeval jalutas ta XXX territooriumil koos oma pojaga, mängis koos pojaga mänguväljakul ja võimalik, et ta kaotas seal kuskil oma korterivõtmed. Ta palus, kui see ei ole raske, võimalust mööda astuda ja uurida, kas kojamehelt või kellegilt, kas keegi leidis korterivõtmed üles. Ta sai teada, sest sisenedes lasteaeda tuli ta kohe esimesse kabinetti sisse selleks, et ei jalutaks lasteaias ringi. Ta selgitas paari sõnaga ilma üksikasjadeta. Ta ütles üldjoontes rääkimata üksikasju, et ta on jalutanud lapsega ja kaotanud korterivõtmed. Ta ei käinud kuskil veel selles lasteaias. Lasteaia ruumidest väljudes, ühiskoridorist väljudes sai ta uksel kokku naisterahvaga. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused selles osas, kas ta pani toime talle inkrimineeritava kuriteo on ebausaldusväärsed, kuna need ei ole selles osas kooskõlas teiste alltoodud usaldusväärsete tõenditega ning need ei ole ka kohati eluliselt usutavad. Nimelt kui keegi tuttav olekski kaotanud enda korterivõtmed lasteaia territooriumil, siis vaevalt oleks ta oodanud päringuga nende leidmise kohta alles järgmise päeva õhtuni ning usutav ei ole ka see, et abistaja hakkab ennast määratlema tunnistaja XXX ütluste kohaselt kui asja kaotajat tuues veel välja ka selle, et tal on laps. Üldteada asjaoluna ei ole lasteaia territooriumid avatud kõigile külastajatele ning igas linnas on olemas teised avalikud mänguväljakud, mida on võimalik kõigil kasutada. Samuti pole eluliselt usutav see, 7 1-17-11886 et kui selline võtmete kaotaja ka tegelikkuses esines, siis ta paluks, et teda ei kaasataks sellesse asjasse arvestades süüdistatavale järgnevaid õigusjärelmeid süüdimõistva kohtuotsuse korral. Samuti on süüdistatav andnud kohtuistungil vastuolulisi ütlusi, mis kinnitab kohtu veendumust selles, et süüdistatav pole täies ulatuses andnud tegelikkusele vastavaid ütluseid. Nimelt vastas ta prokuröri küsimusele jaatavalt, et kas ta rääkis uurijale, et suundus või käis garaažis. Koheselt pärast seda on ta vastanud aga, et ta ei edastanud selliseid andmeid uurijale. Kohus leiab, et süüdistatava selgitus, mille kohaselt võib-olla ta jättis midagi kahe silma vahele või unustas ära, sest ta ei pea selliseid asju tähtsaks, ei ole usutav arvestades seda, mis on süüdistatava jaoks kaalul käesolevas kriminaalasjas. Seda, et süüdistatav on andnud seoses sellega, et ta ei pannud toime talle inkrimineeritavat kuritegu valeütlused kinnitab ka see, et ta on andnud erinevas menetlusstaadiumis diametraalselt vastuolus olevad ütlused selles osas, kas ta süüdistuses toodud ajal ja kohas käis lasteaias. Nimelt on ta kohtueelsel uurimisel andnud järgmised ütlused: „XXX, mis asub XXX, ma ei käinud, mind seal ei olnud“. Kohus leiab, et süüdistatav ei ole usutavalt ja arusaadavalt selgitanud enda vastuoluliste ütluste andmise põhjuseid. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendatud tunnistaja XXX ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt toimus vargus 08.11.2017 umbes kell 17.00-17:30, võib-olla kell 17:45-ni õhtul. Arvuti asus rühmatoas, ukse kõrval ja see uks viib ühisesse koridori. Sel hetkel teda ei olnud rühmatoas. Neil on seal kaks ust, üks viib riidehoidlasse ja sel hetkel teda ei olnud rühmas, kuna ta viibis riidehoidlas ja aitas vanematel lastele riideid selga panna. Kuna see oli juba päeva lõpp, siis rühmas oli valgus juba kustutatud, aga tema ei pannud ust lukku ja selletõttu võiks sinna siseneda. Ta avastas sülearvuti varguse alles hommiku, kuna õhtul kui hakkas koju minema, siis ei pööranud sellele tähelepanu, kuna valgustust seal rühmas juba ei olnud ja kõik oli kontrollitud. Sülearvuti asus köögilaua peal. Neil on köögimööbel olemas ja koheselt ukse juures. See on koheselt nähtav, kui uks lahti teha. Uks viib üldkoridorist rühma ja selle ukse kaudu on võimalik sattuda otse rühma, mitte läbida seejuures riidehoidlat. Tema rühm asub samas kohas, kus XXX rühm, nende magamistoad on kokku pandud. Nende kaudu saab läbi minna. Töövahetuse jooksul hakkas selguma, et nende logopeed nägi seda isikut ja rääkis temaga, kes võis varguse toime panna. Samuti lapsevanem nägi. Logopeed nägi meesterahvast, kiilaspeaga, ei olnud eriti pikka kasvu. Riideesemed olid samasugused nagu oli eelnevalt kirjeldatud ja samuti olid triibud pükste peal ja see torkas silma koheselt. Kõlarid jäid sinna, olid kõrvale pandud. Kohus rahuldas kaitsja taotluse ja avaldas KrMS § 289 lg 1 alusel tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused kaitsja poolt taotletud ulatuses, s.o järgmise tunnistaja poolt öeldud lause: „Ta tuli must jope seljas ja olid spordipüksid“. Kohus kõrvutades neid ütluseid tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütlustega leiab, et nimetatud isikulise tõendiallika ütlustes vastuolu ei esine ning kohtuistungil on tunnistaja lihtsalt andnud spordipükste kohta detailsemad ütlused tuues välja, et neil pükstel olid triibud. Seega on kohtu hinnangul tegemist usaldusväärse tõendiga, kuna selle tunnistaja ütlused on ka kooskõlas teiste alltoodud kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Nimelt haakuvad selle tunnistaja ütlused tunnistaja XXX ütlustega, mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt ta töötas kella 17:00-ni. Kell 17:00 kui ta juba kavatses ära minna, kabineti sisenes ja ei koputanud ukse peale noormees. Kui noormees tuli, siis ta küsis: „Mida ta vajab?“. Noormees ütles, et kaotas enda võtmed nende lasteaia territooriumil. Ta ütles, et tema laps ei käi selles lasteaias. Noormees ütles, et kaotas enda võtmed siis, kui jalutas enda lapsega lasteaia territooriumil. See tähendab, et sellele küsimusele vastates, mis rühma tuleb tagastada võtmed, 8 1-17-11886 tema ütles, et nad ei ole nende lasteaia inimesed, mitte üheski rühmas ei ole. Siis ta ütles hästi, et ta edastab info juhatajale. Noormees ütles, et ise tuleb järgmisel päeval. Noormees oli mitte pikka kasvu, kõhn nägu, lühikesed juuksed tol hetkel ja ilma habemeta. Tumedas jopes, ilma mütsita. Mustad püksid, aga täpselt ei mäleta, kas need olid spordipüksid või tavalised püksid. Mingis mõttes see isik oli segaduses ja talle tundus, et tunneb rohkem huvi selle küsimuse lahendamiseks, mis oli seotud võtmetega, aga noormees tundis rohkem huvi tema vastuse vastu, st selle vastu, kelle juurde saab pöörduda ja kes aitab otsida võtmeid. Ta soovib veel lisada, et talle tundus, et noormees ei vaadanud otse silmadesse, vaid kuskile mujale. Teda kutsuti kaks korda välja äratundmaks isikut ning tal puudusid kahtlused selles osas, et see oligi see noormees. Seda, et tunnistaja XXX tundis ära süüdistatava kui isiku, kellega ta 08.11.2017 lasteaias XXX vestles tõendavad äratundmiseks esitamise protokollid. Nimelt tuleneb äratundmiseks esitamise protokollist 14.11.2017 koos fototabeliga (tl 25-29), et XXX tundis fotol nr 3 ära noormehe, kes sisenes tema kabinetti 08.11.2017 kella 17:00 paiku. Ta tundis selle isiku ära soengu, silmade, juuste ja kulmude värvi ning näokuju järgi. Samuti tuleneb eeltoodu äratundmiseks esitamise protokollist 22.12.2017 koos fototabeliga (tl 30-34), kus nähtub, et XXX tundis ära fotol nr 1 noormehe, kes oli neil lasteaias 08.11.2017 kella 17:00 paiku, kui leidis aset vargus. Ta rääkis just selle inimesega. Noormehed fotodel nr 2 ja nr 3 on tema jaoks võõrad ning ta ei ole neid kunagi ka nende lasteaias näinud. Samuti ei ole ta kunagi nendega kohtunud. Kohus rahuldas kaitsja taotluse ja avaldas KrMS § 289 lg 1 alusel tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused kaitsja poolt taotletud ulatuses. Avaldamisele kuulus järgmine lause: „Kui ma sain teada, et lasteaiast oli varastatud sülearvuti, siis ütlesin metoodikule, et nägin tundmatut nooreest, kes käis lasteaias“. Kohus kõrvutades tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ja avaldatud ütluseid kohtuistungil antud ütlustega leiab, et neis ei esine vastuolusid. Tunnistaja ei ole mingi faktilise asjaolu kohta andnud ütluseid, mis oleksid omavahel vastuolus ning ütluste andmisel ei muuda isikulise tõendiallika ütluseid ebausaldusväärseks see, kui mingis menetlusstaadiumis on isik andnud detailsemad ütlused. Seda, et tunnistaja täitis enda tegevusega süüdistuses toodud ajal ja kohas talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu tõendavad ka tunnistaja XXX ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt nägi ta süüdistatavat lasteaias 08.11.2017. Kui ta lähenes lasteaiale, siis seal on riidehoidla aken, mille kaudu oli väga hästi nähtav, mis toimub sees ja seal oli mingi meesterahvas ja meesterahval olid musta värvi riided. See oli keskmist kasvu meesterahvas. Lühikesed, tumedad juuksed ja tumedad riideesemed. Tal olid sulejope ja spordipüksid. Ta nägi, kuidas see meesterahvas seisis selle riidekapi juures, kuhu panevad oma riided kasvatajad. Laste kapid asuvad selle toa vastasseina juures. Järgmine kord ta nägi seda noormeest, kui tuli lasteaia ukse juurde ja uksest väljus kellegi ema koos lapsevankriga ja siis noormees. Isik oli selle lapse ema taga ja ootas, millal lapse ema väljub selle jaoks, et samuti väljuda. Teist korda ta nägi isikut umbes minuti jooksul. Ta seisis uste vahel, selle neiu taga. Ootas, millal naine väljub. Kui neiu väljus, siis tema käes oli lapsevanker ja samuti väike laps oli tema juures, kes segas väljumist, aga see isik isegi ei hoidnud ust. Isik väljus, tema pea oli ettepoole koogutatud ja ta ei näinud, mis asendis olid tema käed, kas taskutes või mitte. Kolmandat korda ta nägi seda isikut akna kaudu. Juhuslikult vaatas aknast välja ja märkas, kuidas isik väljub lasteaia territooriumilt. Trepiastmetel ei ole võimalik kiiresti minna, aga sellel tänaval isik liikus päris kiiresti. Oli väga kummaline, et kuidas võib olla, et meesterahvas siseneb rühma enda lapse järgi, aga väljub sealt ilma lapseta. On võimalik, et sellel meesterahval oli jope all lahkudes kaasas sülearvuti, aga see ei olnud nähtav. 9 1-17-11886 Eeltoodud tõenditega on kooskõla läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (tl 35-42), mille kohaselt läbiotsimine toimus aadressil XXX ning toas põrandal olid sinised valge triibuga dressipüksid, kapis must sulejope. Need esemed võeti ära. Läbiotsimisel ära võetud esemete vaatlus nähtub asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 43-44) ja kust nähtub, et vaadeldi musta värvi sulejopet, võtmeid KIA, siniseid valge triibuga dressipükse ja tualettvett Allerte. Vaadeldud objektid on antud Narva politseijaoskonna asitõendite lattu. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Eduard Butakov täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas varguse objektiivse koosseisu, kuna ta võttis XXX asuva lasteaia XXX siseruumist ära vallasasja (sülearvuti), mis olid tema jaoks võõras. Ta lõpetas senise valdaja valduse ja kehtestas uue valduse ilma senise valdaja, s.o kannatanu esindaja XXX nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et Eduard Butakov sai selle asja üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasja suhtes valitsemissoov. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale ka see, et sülearvuti ära võtmisel jäid tunnistaja XXX ütluste kohaselt maha kõlarid, mis viitab ka sellele, et vallasasjade äravõtjal oli raskendatud ka nende vallasasjade, mida kasutati koos sülearvutiga väljatoimetamine lasteaiast. Nimetatu aga annab lisaks eeltoodule aluse asuda seisukohale, et just süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Eduard Butakov pani varguse toime otsese tahtlusega, kuna ta teadis, et võõras majas olev vallasasi on tema jaoks võõras, see on kellegi teise valduses ning võttes selle sealt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil teadis ta, et paneb toime varguse ja tahtis seda. Eduard Butakovil esines ka kavatsetus asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Eduard Butakov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Eduard Butakovi poolt varguse toimepanemine 08.11.2017 kella 17.05 paiku XXX asuva lasteaia XXX siseruumist – kannatanu XXX Süüdistatav Eduard Butakov ennast süüdi ei tunnistanud talle inkrimineeritavas kuriteos. Kohus leiab, et süüdistatava eeltoodud ütlused selles osas, kas ta pani toime talle inkrimineeritava kuriteo on ebausaldusväärsed ka selles kuriteoepisoodis, kuna need ei ole kooskõlas teiste alltoodud kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Kohtu eeltoodud põhjendused, miks süüdistatava ütluseid ei saa pidada täielikult usaldusväärseks, kuna need ei ole kohati ka eluliselt usutavad, on asjakohased ka selle kuriteoepisoodi puhul, sest kuritegude toimepanemise koht on sama. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendatud kannatanu XXX ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt tema suhtes pandi toime kuritegu 08.11.2017, kui varastati tema rahakott lasteaiast, kus ta töötab. Oli juba kella 5 paiku õhtul ja lasteaia uksed olid kõik avatud, kuna sel ajal tulevad lapsevanemad lasteaeda laste järgi. Tema rühm asub esimesel korrusel ja selle ukse lähedal, mis asub lasteaia küljel, s.o küljest sissepääs. Rahakott asus kapis, riidehoius, mis asub selle rühma juures. Kõik uksed olid kinni pandud, aga nendes ruumides on väga hea kuuldavus ja siis ta kuulis kõike, mis seal toimus, kui keegi koputab näiteks ukse peale ja tol hetkel tema samuti kuulis, et mingi inimene tuli sisse. Ta hüppas välja selle ukse juurde, seal on umbes 1, 5 meetri 10 1-17-11886 kaugusel, mitte rohkem nendest ustest. Ta soovib lisada, et ta kuulis seda, kui keegi pääses ühisesse koridori ja samuti kuulis, et keegi sisenes sellesse riietusruumi, kuna uksekoputus toimus, aga rühma keegi ei sisenenud selle jaoks, et last võtta. Samuti 5 minuti jooksul, võib-olla mingi lühema aja jooksul, ta uuesti kuulis, et koputati antud uksele. Talle vastu tuli XXX ning ta küsis ega viimane ei ole kedagi näinud. Tookord see lapsevanem ütles, et ei ole näinud. Alles siis kui ta läks koju avastas, et tal puudub rahakott. See oli umbes 40 minuti pärast. Järgmisel hommikul ta läks XXX juurde, kuna eelmisel õhtul teadis ta, et tema rahakott on kadunud ja palus meelde tuletada, äkki viimane on kedagi näinud. XXX kirjeldas talle noormeest, kes on kahtlustatavaga väga sarnane ja teiste tunnuste järgi ta on samuti selle isikuga väga sarnane nagu ta kuulis kohtuistungil. XXX selgitas talle, et algul ta märkas seda isikut, kui viimane käis riietusruumis. Seda ta nägi akna kaudu. Siis ta nägi teda siis, kui nad lahkusid ja seal oli vankriga naisterahvas ja siis seal toimusid mingid toimingud selle vankriga ja siis tema nägi seda meesterahvast juba paremini. XXX ütles, et selle meesterahval olid spordipüksid ja must jope ja tema meelest ta isegi näitas, et olid mingid triibud pükste peal, aga see oli novembris. Samuti kirjeldas, et meesterahval puudusid juuksed. Eeltoodud kannatanu ütlustega on kooskõlas tunnistaja XXX ütlused ja ka tunnistaja XXX ütlused. Samas on tunnistaja XXX välja toonud, et järgmisel päeval, kui ta hommikul tuli oma lapsega lasteaeda, siis XXX küsis, kas ta nägi kedagi eile, kedagi kahtlast. Ta ütles, et nägi ja XXX ütles, et tal kadus rahakott. See oli ainuke kord, kui nad rääkisid selle isiku kohta. Kõrvutades kannatanu XXX ütluseid tunnistaja XXX ütlustega nähtub, et neis esineb vastuolu selles osas, kas ka varguse päeval küsis kannatanu selle kohta, kas tunnistaja nägi kedagi. Kohtu hinnangul ei muuda nimetatud asjaolu kummagi ütlusi ebausaldusväärseks, kuna kohtuliku uurimise käigus ei selgunud see, miks peaks kummalgi isikulisel tõendiallikal olema vajadus anda nimetatud asjaolu kohta ebaõigeid ütluseid ning kohtu hinnangul on see vastuolu selgitatav inimliku eksimusega. Kohtul pole alust kahelda kannatanu poolt välja toodus, mille kohaselt võis esineda olukord, kus tunnistaja XXX ei saanud aru kannatanu küsimusest. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Eduard Butakov täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas varguse objektiivse koosseisu, kuna ta võttis XXX asuva lasteaia XXX siseruumist ära erinevaid vallasasju, mis olid tema jaoks võõrad. Ta lõpetas senise valdaja valduse ja kehtestas uue valduse ilma senise valdaja, s.o XXX nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et Eduard Butakov sai nende asjade üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasjade suhtes valitsemissoov. Kohus leiab, et Eduard Butakov pani varguse toime otsese tahtlusega. Eduard Butakov teadis, et võõras majas olevad vallasasjad on tema jaoks võõrad, need on kellegi teise valduses ning võttes need sealt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil teadis ta, et paneb toime varguse ja tahtis seda. Eduard Butakovil esines ka kavatsetus asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Eduard Butakov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Süüdistatava Eduard kvalifikatsioon Butakovi poolt toime pandud omandivastaste süütegude Kohus leiab, et Eduard Butakovi poolt toime pandud eeltoodud varguste puhul on tegemist süstemaatiliselt toime pandud omandivastaste süütegudega. 11 1-17-11886 Riigikohtu praktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 10). Seejuures karistatakse isikut
lg 2 p 9 järgi üksnes nende varguste eest, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks, mitte aga varasemate varguste eest, mille eest on isikut juba karistatud ja millega põhjendatakse üksnes kriminaalmenetluse esemeks olevate varguste süstemaatilisust (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-87-12, p 12, samuti
Kohtu seisukoht karistuse ja kohaldatud tõkendi osas Karistuse mõistmisel juhindub kohus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega
§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-199-06). Seejuures tuleb toonitada, et
kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate ja/või raskendavate asjaolude esinemisel nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11).
lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Süüdistatav Eduard Butakov on toime pannud kuriteod tahtlikult ning karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada ka tema varasemat karistatust, mille kohaselt teda on varasemalt korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, sh samalaadsete kuritegude 12 1-17-11886 toimepanemise eest, kuid vaatamata sellele, ei ole ta talle mõistetud karistustest vajalikke järeldusi teinud. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et arvestades käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale inkrimineeritavate kuritegude episoodide arvu ja süüdistatava varasemat korduvat karistatust ei esine Eduard Butakovi puhul selliseid erandikke asjaolusid, mis võimaldaksid jätta talle mõistetava karistuse reaalselt täitmisele pööramata.
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja et kaitsta õiguskorda ei ole võimalik karistada Eduard Butakovi rahalise karistusega, arvestades tema varasemat korduvat kuritegelikku käitumist ning ka seda, et tal puudub piisav legaalne sissetulek, kuna ta ei tööta. Eduard Butakov on varasemalt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada tema süü suurust, mida mõjutab kuriteo episoodide arv - käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud 3 vargust. Käesoleval juhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavat asjaolud. Samas hinnates süüdistatava süü suurust peab kohus põhjendatuks karistada teda alla keskmäära jääva karistusega, s.o 9 kuu pikkuse vangistusega. Kohus peab süüdistatavatele karistuse mõistmisel vajalikuks juhtida ka tähelepanu Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-10-09 väljendatud seisukohale, et kuigi kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest ja esitama vastavalt KrMS § 312 p-le 5 mõistetava karistuse kohta põhistused, on sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kohus mõistes karistust ei ole seotud ei prokuröri ega ka kaitsja ettepanekuga karistuse liigi ja määra osas. Käesoleval juhul prokuröri poolt taotletud karistus 6 kuud on kohtu hinnangul liiga leebe ning selline karistus ei saavutaks ei eri- ega ka üldpreventiivset eesmärki. Eduard Butakovi on karistatud Viru Maakohtu 06.10.2017 otsusega
lg 2 p 7, 8, 9, § 213 lg 2 p 1 järgi
lg 1 alusel 2 aastat vangistust,
lg 1-2 alusel 4 kuud vangistust kohe täitmisele,
-2 lg 1 alusel 1 aasta 8 kuud asendati statsionaarse sõltuvusraviga tähtajaga 2 aastat. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevad kuriteod on pandud toime raviajal, s.o 08.11.2017 ja seega tuleb käesoleva otsusega mõistetud karistust
lg-st 2 tulenevalt suurendada eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osa võrra (1 aasta ja 8 kuud) ning mõista Eduard Butakovile liitkaristuseks 2 aastat ja 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 14.11.2017, mil süüdistatav peeti kinni tulenevalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 18-24). Ka Viru Maakohtu 16.11.2017 määruse (tl 67-72) kohaselt tuleb Eduard Budakovi vahistamise alguseks lugeda 14.11.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.