1-15-146/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-146 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. juuni 2018 määrus Andi Tammeoru vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Andi Tammeoru (ik 38608296525) kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. juuni 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole Valge&Uiga vandeadvokaat Kalju Kutsari poolt Andi Tammeorule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot).
6. Mõista Andi Tammeorult riigituludesse välja menetluskulu 60 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Andi Tammeorul tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 20.05.2015 otsusega mõisteti Andi Tammeorg süüdi KarS § 113 (alates 01.01.2015 KarS § 113 lg 1) järgi ning karistuseks mõisteti 7 aastat ja 6 kuud vangistust. Sama kohtuotsusega mõisteti A. Tammeorg süüdi KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud üksikkaristustest kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 7 aastat ja 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.08.2014 ja lõpeb 11.02.
10. Tartu Vangla esitas 09.05.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Tammeoru vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
11. Tartu Maakohtu 22.06.2018 määrusega jäeti A. Tammeorg vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kuigi A. Tammeorg on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, lõpetanud põhikooli ja osalenud tööhõives, on maakohtu hinnangul A. Tammeoru puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge.
12. A. Tammeorul on viis kehtivat kriminaalkaristust ning käesoleval hetkel kannab ta järjekorras seitsmendat vangistust ning seda tapmise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks on sõltuvusprobleemid, puudulikud probleemilahendusoskused, grupi mõju, materiaalsed raskused, impulsiivsus. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, vägivalduse aste suurenenud. Kuivõrd kinnipeetav on ka varasemalt olnud vanglas, ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab A. Tammeorgu õiguskuulekal rajal hoida.
13. Kinnipeetava varasemast elukäigust nähtub, et isikul on pikaajaliselt olnud harjumuspärane lahendada probleemolukordi vägivallaga ning majanduslikke raskusi kuritegude toimepanemisega. Varasem ebaõnnestunud ja uue kuriteo toimepanemisega lõppenud kriminaalhooldus viitab samuti sellele, et isikule ei ole vastuvõetav kehtestatud reeglitest kinni pidamine, mistõttu ei pruugi ta ka seekord suuta vabaduses distsipliinile alluda.
14. Samuti murettekitav on asjaolu, et kinnipeetav ei pea vajalikuks sõltuvusravi ega psühholoogi abi saamist. Kinnipeetava arvukate kuritegude soodusteguriteks on sõltuvusprobleemid, puudulikud probleemilahendusoskused, grupi mõju ja impulsiivsus. Kinnipeetava käitumine ja probleemid on viinud ta nii kaugele, et isik on toime pannud tapmise. A. Tammeorg on läbinud viimase vangistuse jooksul kaks sotsiaalprogrammi ning enda kinnitusel ka nendest õppinud, mis on igati kiiduväärt. Siiski on kinnipeetava varasemat elukäiku silmas pidades, mis on olnud pikaajaliselt kriminaalne, üksnes kahele sotsiaalprogrammile ja isiku enda tahtejõule lootmine, uutest kuritegudest hoidumiseks, käesoleval hetkel ebapiisav. Sõltuvusravi ja laiem psühholoogi abi aitaks isikul vabanedes oma probleeme kindlamini ohjes hoida ning neist vabaneda, seeläbi vähendades uue, sh üliraske, kuriteo toimepanemise riski.
15. Eelnevat kokku võttes leiab maakohus, et retsidiivsusrisk A. Tammeorult kardetavate kuritegude iseloomu silmas pidades ei ole sedavõrd madal, et teda saaks käesoleval hetkel vabastada. Maakohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valvega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. 2 Määruskaebus
16. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Tammeoru kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
17. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et A. Tammeorust lähtuv retsidiivsusoht on jätkuvalt kõrge. Tartu Vangla materjalidest nähtuvalt on A. Tammeorg vangistuses viibides asunud omandama keskharidust (lõpetas kümnenda klassi) ja osalenud erinevates sotsiaalprogrammides. A. Tammeorg on suhtumiselt korrektne, distsiplinaarkaristused puuduvad. Samuti on A. Tammeorg karistuse kandmise ajal abiellunud ning kavatseb vabanemise korral asuda elama abikaasa juurde teise piirkonda, kus puuduks endine tutvusringkond. Taolises olukorras pidanuks maakohus põhjalikumalt selgitama, millistest asjaoludest lähtudes peetakse uue kuriteo toimepanemise riski jätkuvalt kõrgeks.
18. A. Tammeorg ei ole kunagi eitanud oma süüd kannatanu surma põhjustamises ning ta vaidlustas vaid teole antud kvalifikatsiooni. Süüdimõistetu on endale teadvustanud, et ta on süüdi teise isiku surmas ning ta on astunud samme (sotsiaalprogrammid jms), et tulevikus oma käitumist paremini kontrollida. Seega ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, et A. Tammeorg ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud.
19. Mis puudutab A. Tammeoru sõltuvusprobleeme, siis Tartu Vangla kinnitab, et A. Tammeorg on aktiivselt osalenud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ grupiaruteludes, tema iseseisev töö kinnitab, et isik on aru saanud olulisematest teemadest, mis kaasnevad alkoholi tarvitamise ja sellest edaspidi hoidumisega. Ka kohtuistungil ei väitnud süüdimõistetu, et ta ei pea psühholoogi abi ja/või sõltuvusravi vajalikuks.
20. Tartu Vangla on iseloomustuses märkinud, et kinnipeetav on kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule. Oht seisneb vägivalla kasutamises, ta võib alkoholijoobes olles muutuda vägivaldseks ja tekitada kehavigastusi. Määruskaebuse esitajale on vangla seisukoht arusaamatu. A. Tammeorg kavatseb pärast vabanemist vahetada elukohta, asuda tööle ning hoiduda varasema sõpruskonnaga suhtlemisest. Taolises olukorras on mõistetamatu, millisele konkreetsele isikule võib A. Tammeorg olla kõrgohtlik.
21. Käesoleval juhul on maakohus küll möönnud positiivseid muutusi süüdimõistetu käitumises (distsiplinaarkaristuste puudumine, hariduse omandamine jms), kuid jätnud sisuliselt hindamata, millisel põhjusel ei kaalu nimetatud asjaolud üles süüdimõistetu varasemat käitumist.
22. Tartu Ringkonnakohtu 13.07.2018 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 23.07.2018 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
23. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Tammeorgu vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium vaid järgmist.
24. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning A. Tammeoru ennetähtaegseks 3 vabastamiseks. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus veenvalt põhjendanud, miks kaaluvad käesoleval juhul A. Tammeorgu iseloomustavad negatiivsed asjaolud üle positiivsed, millest tulenevalt ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik (käesoleva määruse p-d 47).
25. Ringkonnakohus ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et A. Tammeorg oleks vabaduses suuteline uute kuritegude toimepanemist hoiduma. A. Tammeoru iseloomustamiseks on võimalik välja tuua palju positiivset – omab kindlat elu – ja töökohta, omandab kinnipidamiskohas keskharidust ning on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“. Ühtlasi puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused.
26. Samas nähtub A. Tammeoru varasemat elukäigust, et isik on toime pannud väga eriliigilisi kuritegusid, mille ajendiks on olnud sõltuvusprobleemid, puudulikud probleemilahendusoskused, grupi mõju, materiaalsed raskused ja impulsiivsus. Ühtlasi on viidatud A. Tammeoru probleemkohtadega üritatud varasemalt juba korduvalt tegeleda – isikut on kriminaalkorras karistatud korduvalt ning kinnipidamiskohas viibib A. Tammeorg juba seitsmendat korda. Selles hoolimata jätkas isik kuritegude toimepanemist, mis päädis sellega, et kaheksa kuud pärast kinnipidamiskohast vabanemist pani A. Tammeorg toime uue üliraske kuriteo, s.o tapmise. Sellest tulenevalt puudub kriminaalkolleegiumil veendumus, võttes arvesse ka A. Tammeoru alkoholisõltuvust, et viimane on vabaduses eesootavaid võimalikke konflikte suuteline õiguskuulekalt lahendama. Uue kuriteo toimepanemise riski tõstab muuhulgas ka tõsiasi, et A. Tammeoru rahaliste kohustuste kogusumma on 18 887,35 eurot. Seega ei ole välistatud, et majanduslike probleemide ilmnemisel võib A. Tammeorg hakata toime panema varavastaseid kuritegusid.
27. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et A. Tammeorgu on juba üritatud läbi erinevate kriminaalkaristuste (sealhulgas ka läbi vabadusekaotuslike) õiguskuulekusele suunata, kuid mõistetud karistused ei omanud A. Tammeorule mingisugust mõju. Süüdimõistetu jätkas kuritegude toimepanemist, pannes muuhulgas ka kriminaalhooldusel viibides toime uue kuriteo. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohus veendunud, et käesolev vangistus on A. Tammeoru puhul täitnud oma eripreventiivset eesmärki, s.o jätkuvalt eksisteerib oht, et vabanemise korral asub A. Tammeorg taas uusi kuritegusid toime panema. Kriminaalkolleegiumil puudub veendumus, et A. Tammeorg oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole A. Tammeoru ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 22.06.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
29. A. Tammeoru kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 60 eurot (sealhulgas käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 60 eurot A. Tammeoru kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4