) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb menetluskulud jätta
17.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 6 Hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesoleva tsiviilasja raames kandnud menetluskulusid kokku summas 2 240, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 200 eurot ning lepingulise esindaja kulud on 2 040 eurot (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palub märkida lahendis, et kostjale hüvitamisele kuuluvatele menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 18.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu 200 eurot (lk 24). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 1 000 eurot tasuda riigilõivu summas 175 eurot. Kohus asub seisukohale, et hageja menetluskuluna on põhjendatud kostjalt välja mõista riigilõiv summas 175 eurot. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu, st 25 euro tagastamiseks. 19.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 85 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 85 eurot on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja teinud käesoleva menetluse raames menetlustoiminguid kokku 20 h ulatuses. Kohus, analüüsides ja hinnates hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulud aeg on põhjendatud. Samas kohus leiab, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetavad õigusabikulud ei tohi ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on avaldanud lahendi nr 3-2-1-4-15 p-s 14 seisukohta, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja vaidlus ei olnud keskmisest keerukam ja mahukam. Hageja menetlusdokumendid ei sisalda keerulist ja mahukat õiguslikku analüüsi. Hageja esitas erinevates menetlusdokumendid oma sisu poolest kattuvad seisukohad. Menetlustoimingute ja -dokumentide 7 mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kohus, et hageja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud jäävad tsiviilasja hinna piiresse, st 920,14 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 095,14 eurot (riigilõiv summas 175 eurot + õigusabikulud summas 920,14 eurot). 20.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja vastava taotluse esitanud. Kohus rahuldab hageja taotluse ning märgib, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 012,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 21.
lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.