← Eesti

2-17-13742/39

Obsah (7)§ 101§ 100§ 105§ 116§ 102§ 38§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-13742 Tsiviilasi X

) § 10 lg-s 1 sätestatud alammäära. Hageja seaduslik esindaja ei ole kordagi väitnud, et hageja on kostja laps ning ei ole ka kordagi soovinud rahalist abi hageja kasvatamiseks. Kuna 22.12.2006 otsusega jäeti hageja ema hagi elatise nõudes rahuldamata ning seda ei vaidlustatud, ei saanud hageja sama nõudega (elatis lapsele) hagi esitada. Jõustunud kohtulahendi läbivaatamine on võimalik vaid teistmismenetluses või TsMS § 459 lg-s 1 sätestatud asjaoludel. Esineb alus elatise väljamõistmiseks alla

§ 101lg-s 1 sätestatud alammäära.

Kostja tervislik seisund ei võimalda tal täita töökohustusi 100% määral, kostjal on osaline töövõime. Ka tuleb elatise väljamõistmisel arvestada sellega, et hagejale makstakse lapsetoetust. 2

(10)2-17-13742 Tagasiulatuva elatise nõue ei ole põhjendatud ning kostjal puudub kohustus tasuda elatist aja eest, mil ta ei ole sünniakti kantud. Kostja pakkus kompromissina ühise hooldusõiguse lõpetamist ja emale hooldusõiguse üleandmist. Kostja sissetulek on 208,86 eurot, s.o töövõimetoetus. Kostjal on kaasasündinud tervisehäire ja see süveneb. Kostja kompromissiettepanek on elatis 100 eurot kuus alates ekspertiisi tegemise hetkest. Kostja palub juhul, kui kohtulahendiga rahuldatakse hagi samas ulatuses nagu kostja kompromissipakkumine, jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas selle kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Aasta 2017 tulu oli kostjal tuludeklaratsiooni järgi kokku 600 eurot. Kostja käib tööl temale endale kuuluvas äriühingus XXX. Praegu ta töötasu ei saa, varem oli miinimumpalk. Töötasu sai viimati detsembris
  1. Siis oli netopalk 498,72 eurot. Kostjal on põhiharidus ning omandatud eriala on ehitus. Töötanud on ta ehitusel. Osaline töövõime raskendab töötamist. Raskemaid asju ta tõsta ei saa. Teha saab kergemaid töid, mis ei vaeva selga ja mis ei kesta liiga kaua. Kostja leidis, et hageja peaks tõendama lapse kulusid. Kostja kinnitas, et ei ole kandnud lapse kulusid vahetult, s.o ajal mil laps on viibinud isaga. Kostjal ei ole teisi alaealisi ülalpeetavaid. Kostja nimele registreeritud sõidukid Citroen Berlingo ja Peugeot Partner on kaubikud ning seotud XXX ettevõtlusega. Ka haagis on ehitusteenuse osutamiseks hangitud. Mootorratas Yamaha on lagunenud ning tuleks arvelt maha võtta. Kostjale kuulub 2,66 ha suurune kinnistu, elamumaa Pärnu maakonnas XXX. Kinnistul asub elamu ja muud hooned ning rajatised. Kostjal leiab, et hageja eluasemekulud oleks põhjendatud juhul, kui hageja elaks emaga kahekesi. Kostjale teadaolevalt on hageja emal aga elukaaslane, mistõttu tuleks üür ja kommunaalkulud 200 eurot jagada kolmega. Sidekulud summas 35 eurot ei ole tõendatud, sest kontoväljavõtte kohaselt on Elisa Eesti AS-ile tehtavad maksed igakuiselt ca 36 eurot. Vähemalt osa sidekuludest peavad olema ema kulud. Ka on kostja ema teinud hagejale mobiilisidepaketi ning tasub igakuiselt hageja arveid. Toit ja esmatarbekaup kokku 170 eurot kuus on kostja hinnangul mõistlik kulu. Riiete ja jalanõude kulu vajab kostja hinnangul täiendavat tõendamist. Treeningute kuludega 35 eurot kuus nõustub kostja juhul, kui hageja tõendab ära treeningutel käimise. Koolitarvete kulu leiab kostja olevat ülepaisutatud. Kontoväljavõttest nähtub, et kooliga seotud kulude suurusjärk on 4-6 eurot kuus. Taskuraha kuus 20 eurot on kostja hinnangul mõistlik kulu. Kostja töövõime kaotus on uue hindamise kohaselt ei ole kostja töövõime vähenenud, kuid kostjal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud luulihaskonnahaigusest. Takistatud on pikemate vahemaade kõndimine, eri tasapindadel käimine, kummardumine, püstiasendi säilitamine ning raskete esemete tõstmine ja kandmine. Kohtuotsuse põhjendused
  2. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse 3

(10)2-17-13742 nr 139 järgi oli aastal 2017 töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest ½ oli 235 eurot. Aastal 2018 on töötasu alammäär 500 eurot kuus, millest ½ on 250 eurot.
  1. Harju Maakohtu 06.02.2018 otsusega on rahuldatud põlvnemise tuvastamise hagi ning tuvastatud, et XXX on XXX isa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis seadusjärgses miinimummääras alates 15.09.
  3. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos ega anna talle elatist vahetult. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

7. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. 8. Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 9. Kostja on tuginenud

§ 102

lg-le 2 ning taotlenud, et kohus mõistaks elatise välja alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja on tuginenud sellele, et tema töövõime kaotus ei võimalda tal teha sobilikku tööd ning tasuda elatist enam kui 100 eurot kuus (kostja kompromissipakkumine). Kostja ei ole saanud alates detsembrist 2017 töötasu ning tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetuse hüvitis. Samuti tugineb kostja sellele, et hageja 4

(10)2-17-13742 põhjendatud vajadused on väiksemad, kui kahekordne elatisemäär. Kostja palub ka arvestada elatise väljamõistmisel lapsetoetusega, mida hageja emale makstakse.
  1. Esmalt käsitleb kohus kostja sissetuleku ja elustandardi küsimust. Kostja kinnitusel on tema sissetulek töövõimetushüvitis. Kostja arvelduskontolt (tl 75-80) nähtub, et ajavahemikul 01.09.2017-13.03.2018 on kostjale laekunud Eesti Töötukassast 141,49 eurot (23.11.2017), 202,12 eurot (05.12.2017), 208,86 eurot (05.01.2018) 208,86 eurot (05.02.2018) ja 188,65 eurot (05.03.2018). Kostja esitatud töövõimehindamise 03.04.2018 otsuse kohaselt (tl 136-137) kostja töövõime enam vähenenud ei ole. Seega kostjale edasised Töötukassa maksed ei jätku. Eeltoodud ajavahemikul on kostjale laekunud ühel korral XXX-lt töötasu 498,72 eurot (12.12.2017). Kostja kinnitusel ei saa ta rasket tööd teha tervisliku seisundi tõttu. Kostja on kinnitanud, et saab teha kergemat tööd ning lühema aja vältel. Kohus leiab, et kostja ei ole toonud välja asjaolusid, millest nähtuks, et tema võimalused saada sissetulekut puuduvad üldse. Kohus leiab, et kostjal on võimalik leida töö, mille tegemist tema terviseprobleemid vähemal määral piiravad või ei piira üldse. Kostja on märkinud, et saab teha kergemat tööd, kuid ei ole selgitanud, miks ta seda tegema ei ole asunud. Töövõime hindamise tõenditest (tl 71-72 ja 136) tuleneb, et töövõime kaotuse hindaja hinnangul on kostja töövõime paranenud. Kohtule ei selgu esitatud teabest ka, mis takistaks kostjat omandada vajadusel uus kutse (kostja on üpris noor inimene). Kohus leiab, et ainuüksi faktist, et hetkel on kostja tervislik seisund ei ole kõige parem ning varasemalt oli tal osaline töövõime kaotus 6 kuu vältel, ei nähtu asjaolu, et ta ei ole suuteline tegema tööd vähemalt sellises ulatuses, et suurendada oma sissetulekut lapsele vajaliku elatise võrra. Kohus peab vajalikuks viidata ka kostjale kuuluva XXX
  2. a majandusaasta aruandele (tl 139-143). Aruande lisa 2 (tööjõukulud, tl 141 pöördel) kohaselt oli aastal 2016 palgakulu 6471 eurot, sellest palgakulu 4730 eurot ning töötajate arv
  3. Tegevusaruande (tl 140) kohaselt teostas kõiki töid ettevõtte nimel juhatuse liige ise. Juhatuse liige on kostja. Seega pidi kostja saama aastal 2016 töötasu keskmiselt 539,25 eurot kuus. Kostja esitatud perearsti väljavõtte (tl 122) kohaselt on kostjal olnud probleeme seljaga juba vähemalt alates aastast
  4. Probleeme seljaga on kostja toonud töötamist takistava asjaoluna ka eelistungil. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja terviseprobleemid oleks alates aastast 2016 järsult halvenenud. Kuivõrd kostja oli suuteline aastal 2016 teenima 539,25 eurot kuus ning ka alles detsembris 2017 oli tema töötasu 498,72 eurot, ei näe kohus põhjust, miks kostja ei peaks olema võimeline teenima vähemalt varasemas ulatuses sissetulekut.
  5. Kostja arvelduskonto väljavõtte (tl 75-80) kohaselt on kostja laekumised olnud ajavahemikus 01.09.2017-28.02.2018 (6 kuud) kokku 2629,75 eurot, s.o ca 438 eurot kuus ning väljaminekud kokku 2708,21 eurot, s.o ca keskmiselt 451 eurot kuus. Kontoväljavõttest nähtub, et lisaks töötasule ja Töötukassa maksetele on kontole tehtud ka sularahas sissemakseid ning ülekandeid eraisikutelt. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (vt viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-17-16, p 14). Kohus leiab kostja arvelduskonto väljavõttest (tl 75-80) nähtuv teave seab kahtluse alla kostja vastuväited, mille kohaselt on tema ainsaks sissetulekuks Eesti Töötukassa töövõimetushüvitis, 5
(10)2-17-13742 teised sissetulekud tal alates detsembrist 2017 puuduvad ning tulenevalt tema raskest majanduslikust olukorrast ei ole ta suuteline elatist nõutud määras tasuma. Kontoväljavõttest nähtub, et oma väidetud piiratud vahendite juures on kostjal olnud võimalik soetada endale 160,50 eurot maksev Weekend Festivali pilet. Samuti viitab kohtu hinnangul asjaolu, et kostja igakuised väljaminekud on vähemalt kaks korda suuremad, kui väidetav sissetulek, sellele, et kostja on harjunud ja arvestanud igakuiselt suurema sissetulekuga kui töövõimekaotuse hüvitis. Kostja ei ole esile toonud, et tema igakuised vältimatud kulutused oleks sellises suuruses, mis ei võimaldaks varasemas suuruses töötasust last ülal pidada. Ka on kohtu hinnangul võimalik suurendada kostjal oma sissetulekuid XXX juhatuse liikme tasu võrra. Kohus leiab, et kostja saaks reguleerida ka oma igakuiseid väljaminekuid, jättes soetamata kallid festivalipileteid ning kokku hoitud vahendite abil pidada ülal oma abivajavat last.
  1. Järgmisena käsitleb kohus seda, kas kostja saaks kanda hageja ülalpidamiskulusid temale kuuluva vara arvelt. Kostjale kuulub osalus äriühingus, s.o XXX. Tegemist on bilansi kohaselt kasumliku äriühinguga. 28.02.2018 seisuga bilansi (tl 81) kohaselt on äriühingu aruandeaasta kasum 6299,94 eurot. Kohtu hinnangul saaks kostja seega kasutada äriühingust saada olevat kasumit vähemalt (6299,94-2500)ca 3800 euro ulatuses ning selle abil last ülal pidada. Kostjale kuulub ka kinnistu, mis ei ole kostja elukohaks (tl 86). Kohtu hinnangul on kostjal võimalik kinnistu võõrandada ning kasutada ka sellest saadud raha lapse ülalpidamiseks. Kinnistu võõrandamise võimatust ei ole kohtu hinnangul põhjendatud eeldada. Kostjale kuulub ka mitu sõidukit. Kostja on toonud küll välja, et neid kasutab kostja seoses ettevõtlusega, samuti ka haagist. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane põhjendus, et sõidukid on kostja nimel seetõttu, et need soetati enne äriühingu asutamist. Kohus märgib, et kui sõidukid on äriühingu, mitte kostja enda vara, siis oleks tulnud need juba ammu äriühingu nimele registreerida. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hageja ülalpidamiseks vajalikku vara ei ole võimalik saada vähemalt ühe sõidukite võõrandamise abil. Usutavasti on kostjal endal vajadus kasutada liikumiseks sõidukit, kui korraga kahe autoga sõita ei saa. Muud väärtuslikku vara, mille arvelt lapsele elatist tasuda, ei ole kostja välja toonud ning vara olemasolu ei ole tuvastanud ka kohus.
  2. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et eelnevaga on tuvastatud, et kostja on suuteline vähemalt mingis ulatuses senisest suuremat sissetulekut teenima ja hagejat ülal pidama ning et kostja tegelik sissetulek on suurem või peaks olema suurem, kui ta kohtule väitnud on. Ka saaks kostja vähemalt osaliselt pidada hagejat ülal temale kuuluva vara arvelt. Küll aga ei ole kohtule teada, milline kostja varaline võimekus täpselt on ning selle võimekuse täpne tuvastamine ei ole kohtu hinnangul võimalik. Kohus ei pea esitatud asjaolude pinnalt siiski tõenäoliseks, et arvestades kostja terviseprobleeme ning vajadust ka ennast ülal pidada, saaks kostja hagejat pidada ülal 250 euro ulatuses kuus. Seega on kohtu hinnangul vähemalt osaliselt tõendatud asjaolud, mis annavad aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 alusel.

14. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-174-16, et mõjuvate põhjuste loetelu ei ole kinnine loetelu. Kostja on taotlenud elatise väljamõistmist alla miinimummäära, tuues muu hulgas põhjuseks, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud on

§ 101lg-s 1 sätestatud alammäärast väiksemad. 6

(10)2-17-13742 Tuvastamaks, kas kostja taotlus elatise vähendamiseks alla miinimummmäära võib olla põhjendatud tulenevalt lapse tegelike ülalpidamiskulude mittevastavusest elatise miinimumile, tuleb kohtul teha kindlaks, kui suured on lapse põhjendatud ülalpidamiskulud. Hagi on esitatud aastal 2017 miinimummääras, mis eeldab väljaminekuid vähemalt 470 euro ulatuses kuus. Hageja täpsustuses (tl 95) on välja toodud, et hageja kulud ühes kuus on kokku 487 eurot. Hageja ema töötasu on olnud konto väljavõtte (98-105) kohaselt keskmiselt 768 eurot kuus. Pere sissetuleku moodustab lisaks igakuine peretoetus 69,18 eurot. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
  3. aprilli
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal vajalik tõendeid esitada.
  5. Arvestades hageja täpsustatud seisukohta ülalpidamiskulude suuruse osas ning kostja esitatud vastuväiteid leiab kohus, et põhjendatud kuludeks hageja ülalpidamisel ühes kuus tuleb pidada allpool toodud kulusid. 15.1 Eluasemekulud: Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised eluasemekulud 100 eurot. Kostja on märkinud, et temale teadaolevalt elab koos hageja ja tema emaga ka hageja ema elukaaslane ning kulud peaks olema jaotatud kolme isiku vahel. Hageja seadusliku esindaja arvelduskonto väljavõttest (tl 98-105) nähtuvalt on hageja tasunud OÜ-le SVM Kodu OÜ seonduvalt hageja elukohaga 174207,60 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et koos hageja ning tema emaga elab korteris veel teisi inimesi. Jagades kulu 200 eurot kahe peale, on ühe inimese kulu 100 eurot. Kohus nõustub hageja esitatud eluasemekulude arvestusega ja leiab, et hageja põhjendatud eluasemekulu on 100 eurot kuus. Kohus märgib ka, et on tavapärane, et eluaseme kulude hulka kuulub ka eluaseme kindlustamise- ja valvekulu. 15.2 Rõivad, jalanõud: Hageja on märkinud riiete ja jalanõude kuluks kuus 100 eurot. Kostja on leidnud, et kulutused on ülepaisutatud, kuna sellises suuruses kulutused ema pangakontolt ei nähtu ning see kulu vajab täiendavalt tõendamist. Kohus ei nõustu osaliselt kostja argumentidega. Kohus märgib, et olukorras, kus isa ei ole last ülal pidanud ning seetõttu ei ole lapse ema saanud teha lapsele vajalikke kulutusi, oleks ebaõige järeldada, et kulutused, mida varem teha ei saanud, ei olegi põhjendatud. Kohus märgib, et kontoväljavõttest nähtuvalt on hageja perekonna eelarve äärmiselt piiratud ning ilma isa toetuseta hakkamasaamine on ema jaoks olnud ilmselt igapäevane suur probleem. Kuivõrd hageja elab koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased riiete ja jalanõude ostud teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Kohus asub seisukohale, et üldtuntud on asjaolud, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti on oluline asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. 7

(10)2-17-13742 Kohus märgib ka, et heast materjalist tooted, mille kasutusvõimalus sama lapse poolt korduvalt või ka järgmise lapse poolt on suur, on üldteada asjaoluna kallimad kui kehvema kvaliteediga ja lühema kasutusajaga tooted. Kohus leiab, et põhjendatud kulu rõivastele ja jalatsitele on 50 eurot kuus. 15.3 Kooliga seonduvad kulud Hageja on välja toonud, et koolitarvete ja muu kooliga seotud kulu on 30 eurot kuus. Kostja leiab, et see kulu on ülepaisutatud, kuna vihikud, pliiatsid ja kaaned ei saa kokku maksta aastas 360 eurot. Ka ei nähtu hageja ema kontoväljavõttest kooliga seonduvate kulude kandmine väidetud ulatuses. Esmalt märgib kohus, et kooliks tarvilikud asjad ostetakse üldteada asjaoluna enne kooli algust. Kohtuväljavõte on alates 01.09.2017, seetõttu ei saagi sealt enamus kooliks vajalikest kuludest nähtuda. Ka märgib kohus, et kooliga seonduv kulu ei ole ainult vihikute, pliiatsite ja kaante kulu. Üldteada asjaoluna on vaja soetada veel joonlaud, kustutuskummid, joonistuspaber, värviline paber, plastiliin, koolikott, vahetusjalanõud, erinevad maalimistarbed jne. Samuti on igas koolis nähtud ette teatri külastamine, ekskursioonid, muud väljasõidud. Igas klassis tuleb maksta mingi summa jooksvateks kuludeks aasta peale, samuti soetatakse õpetajale üks või kaks korda aastas kink ja lilled. Samuti on vajalik soetada lapsele riideid seoses koolis käimise ning veel kooli kehalise kasvatuse tundidega. Kooliga seonduv rõiva- ja jalatsikulu on küll ühekordne ja kantakse enne kooliaasta algust, kuid see mõjutab aastast kogukulu riiete ja jalanõude peale. Kohtu hinnangul on minimaalne põhjendatud kooliga seonduv kulu 25 eurot kuus. 15.4 Treeningute kulu Kostja on vaielnud vastu treeningute kulule, leides et treeningutel käimine on tõendamata. Kohus leiab, et isegi kui sellise kulu kandmine kontol ei nähtu, on iga lapse õiguseks ja vajaduseks osaleda huvitegevuses ning 32 eurot kuus on selleks väga väike summa. 15.5 Internet + nutikindlustus + telefoni järelmaks. Hageja on väitnud eeltoodud kulu olevat 35 eurot kuus. Kostja on vaielnud kulule vastu, kuna hageja ema kontoväljavõttest sellise kulu kandmine ei nähtu ning hageja vanaema (kostja ema) tasub ka igakuiselt hageja mobiilsideteenuse arveid. Kohus märgib, et kostja esitatud Telia arvest (tl 117) nähtub, et hageja mobiilsidearveid on vähemalt veebruaris 2018 tasutud summas 19,74 XXX poolt. Sellest arvest ei nähtu aga, et kostja ema poolt on soetatud hagejale ka mobiiltelefon. Hageja ema kontoväljavõttest nähtuvalt tasub hageja ema Elisa Eesti AS-ile igakuiselt ca 36 eurot. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja mobiiltelefoni järelmaks ja nutiteenused + kindlustus moodustavad igakuiselt telefoniarvest valdava osa ning hageja ema osa sellest on vaid ca 1 eurot. Kohus leiab, et usutav on, et hageja osa ei ületa enam, kui poole arvest, s.o 13 eurot ning sellises ulatuses tuleb lugeda vastav kulu ka põhjendatuks. 16. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid lasteaiakulu toidu- ja esmatarbekaupade kulu 170 euro osas, samuti taskuraha 20 euro osas. Kohtu hinnangul need kulud toodud ulatuses põhjendatud. Hageja poolt välja toodud kulutused on põhjendatud seega eelpool käsitletud ulatuses, s.o summas 410 eurot kuus. 8
(10)2-17-13742 Kohtu hinnangul on hageja välja toodud summad pigem väiksemad, kui selles vanuses lapsele tehtavad tavapärased ja tegelikud kulutused. Ka on last kasvatava vanema kanda üldtuntud asjaoluna tavapäraselt ka kõikvõimalikud ettenägematud kulutused, mis on jäänud varasemalt välja toomata. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et laps vajab oma mööblit (voodi, kapp, kirjutuslaud) ning tulenevalt lapse kasvamisest on vaja mööbliesemeid ka vahel välja vahetada. Välja on toomata ka kulutused tervishoiule. Ka on tavaline, et lapsele on vajalik osta jalgratas ja/ või rulluisud või muud spordivahendid. Ka dokumentide taotlemine ning koolis iga- aastane pildistamine on tasuline. Ka ei vähene lahus elava vanema töötasu lapse haiguse korral hoolduslehel viibimise tõttu, millise täiendava kuluga peab aga arvestama lapsega koos elav ja tema eest igapäevaselt hoolitsev vanem. Samuti kaasneb kulu igal aastal lapse sünnipäeva pidamisega seoses. Ka käib iga laps oma sõprade sünnipäeval. Tõenäoliselt on kostjale arusaadav, et laste jaoks ei ole aktsepteeritav sünnipäeval käik üldse ilma kingituseta. Ülimalt keeruline on vanemal organiseerida kingitust, mis ei maksa mitte midagi, oleks samas lapse eakaaslaste poolt aktsepteeritav ning mille üleandmine ei oleks lapse enda jaoks alandav. Eeltoodu pinnalt peab kohus hageja igakuised kulutusi põhjendatuks vähemalt summas 415 eurot kuus. See summa on väiksem, kui kahekordne seadusjärgne miinimummäär (praegu 500 eurot, hagi esitamise ajal 470 eurot). Seega esineb sellest tulenevalt alus mõista elatis välja alla miinimummäära.
  1. Kostja on tuginenud sellele, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Hageja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja taotlusel sellega, et hagejale makstakse lapsetoetust. Riigikohus on
  2. märtsi
  3. a lahendis nr 3-2-1-174-16 leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Käesoleval juhul on kostja tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise 180 eurot (415 eurot – 55 eurot lastetoetust kuus /2) alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  4. Hageja on taotlenud ka tagasiulatuva elatise väljamõistmist ajavahemiku 15.09.201614.09.2017 eest. Hagi põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes on esitatud 15.09.
  5. Riigikohus on
  6. juuni 2008 otsuses nr 3-2-1-36-08 (p-d 12 ja 13) leidnud, et

§ 38

lg 1 näeb küll ette, et vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras, kuid ei sätesta sõnaselgelt, mis ajast alates need õigused ja kohustused tekivad. Kolleegium leiab, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine (vt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-07, p 10). Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab 9

(10)2-17-13742 kohus

§ 70

lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest,

§ 70lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist.

Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid

§ 70lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest.

Samale seisukohale asus kolleegium ka

  1. mai
  2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03, kus leiti, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest. Eeltoodust tulenevalt kuulub elatis väljamõistmisele alates hagi esitamisest, s.o 15.09.
  3. Kohus jätab rahuldamata elatise nõue ajavahemiku 15.09.2016-14.09.2017 eest.
  4. Kohus märgib, et asjakohane ei ole kostja tuginemine sellele, et hageja ema nimel esitatud elatise nõue jäi aastal 2006 rahuldamata. Hagejaks on praegusel juhul laps, kes ei ole kostja vastu varem hagi esitanud. Menetluskulude jaotus
  5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
  6. Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldati täies ulatuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Elatise hagi rahuldati osaliselt, kuid valdavas ulatuses. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on õiglane jätta kostja kanda ½ hageja õigusabikulust. Hageja õigusabikulu on 229 eurot (tl 134). Vastavalt menetluskulude jaotusele jääb kostja kanda hageja õigusabikulu 114,50 eurot. Kohus põhjendatuks jätta ka ekspertiisikulu kostja kanda. Ekspertiis oli põlvnemise tuvastamise nõudes vajalik menetluskulu. Hageja on tasunud kohtu deposiiti DNA ekspertiisi kulu 171 eurot. Ekspertiisi maksumus oli 171 eurot (tl 57). Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna ka ekspertiisikulu 171 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu (114,50+171) 285,50 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.