Obsah (7)
§ 217§ 238§ 175§ 180§ 126§ 179§ 306KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2018.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-18-950 (17231501776) Kohtukoosseis Kohtunik
§ 217alusel kinni peetud 17.10.2017.a, vahistatud 18.10.2017.a.
Kaitsja Kadi Sitska RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Oksana Kutšinskaja KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 (kuus) aastat.
§ 238
lg 2 alusel vähendada Oksana Kutšinskajale mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendada osaliselt mõistetud karistust 19.01.2018.a Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse võrra – 3 aastat vangistust – ning mõista liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvata maha 19.01.2018.a Viru Maakohtu otsuse järgi ärakantud karistus 22.-23.08.2016.a ning 19.01.2018 kuni 16.04.2018 s.o 2 kuud ja 29 päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) aastat, 9 (üheksa) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.10.2017 kuni 19.01.2018, s.o 3 (kolm) kuud ja 1 (üks) päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 16.04.2018.a. Menetluskulud Mõista Oksana Kutšinskajalt välja
§ 175
, § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse: isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 84 € (kaheksakümmend neli eurot); kaitsjatasu summas 372 € (kolmsada seitsekümmend kaks eurot).
§ 180
lg 3 alusel menetluskulud kogusummas 456 € tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 38 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Jätta riigi kanda korteri ukseluku avamise kulu summas 35 eurot. Asitõendid 2 CD plaadid, mis asuvad ümbrikuga toimikus, jätta
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
bioloogilise aine puuteproovid, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas hävitada
§ 126lg 3 p 4 alusel.
beeži värvi jope, teksapüksid, beeži värvi kampsun, spordijalatsid, jope taskutest leitud esemed, tagastada
§ 126lg 3 p 2 alusel kannatanule.
kööginoad, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, tagastada
§ 126lg 3 p 2 alusel kannatanule.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 08. mai 2018.a. alates kella 12.00. Vangistatud süüdistatavale saadetakse motiveeritud kohtuotsus vanglasse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Süüdistus Oksana Kutšinskaja lõi 23.09.
- a kella 19:26 paiku xxxx asuvas korteris X1t noaga kõhu piirkonda, millega põhjustas X1le eluohtliku tervisekahjustuse, s.o keskkõhu piirkonnas kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava, millega kaasnes kõhuseina sisene hematoom ja maksavigastus. Oma tegevusega pani Oksana Kutšinskaja toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Oksana Kutšinskaja seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Oksana Kutšinskaja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kahetseb juhtunut siiralt, juhtus magamise pealt. Kaitsja Kadi Sitska leidis, et süüdistus on põhjendatud, toimikus olevate materjalidega tõendatud, tõendid lubatavad, õigesti kvalifitseeritud. On alused asja lahendamiseks lühimenetluses. Kui vaadata objektiivselt, siis tegemist on asjaga kus n.ö. sõivad, jõivad, lõivad. Koos tarvitati alkoholi, koos oldi kodus, naine hakkas süüa valmistama. Uinus nuga käes ja ärkas selle peale, kui mees urineeris tema peale. Olles joobes, solvununa tegi ta liigutuse, mis pidi ebaviisaka käitumise tema suhtes lõpetama. Tema käes oli nuga ja mees noa ulatuses. Kannatanu on süüdistatavaga leppinud, andestanud. Oma tegu Oksana Kutšinskaja tunnistab. Prokurör tõi välja kergendava asjaoluna kannatanule abi andmise ja puhtsüdamliku kahetsuse, sellega kaitsja nõustub. Kuid kohus peaks veel vaatama KarS § 57 lg 1 punkte, tagajärjel tugev hingeline erutatus. P 9 samas §’s, leppimine kannatanuga. Kannatanu on süüdistatavale andestanud kõik mis ta on teinud. Prokurör ütles, et on kuritegude kogumi küsimus. See ei oleks nii ebaloomulik, kui asjad oleks koos läbi vaadatud. Süüdistatav palus, et asjad oleks koos läbi vaadatud, seda taotles ka Rakvere prokurör, kuid antud prokurör sellest keeldus. Nüüd tekib isikul kunstlikult üks koosseis juurde, mida olema ei peaks. Mis puudutab karistuse küsimist, siis leiab, et arvestades kõiki erandlikke asjaolusid ja kergendavaid asjaolusid, ei peaks olema see karistus rohkem kui sanktsiooni miinimum, millest kohus võtab maha 1/
- Näeb KarS § 61 kohaldamise võimalikkust, justnimelt asjaolude tõttu. Mis puudutab kuritegude kogumeid siis KarS § 64 annab 2 võimalust, siis antud situatsioonis leiab, et karistus tuleks lugeda kaetuks. Tegemist on riigi süül isikule tekkinud 2 karistust, mida oleks saanud menetleda koos. Täies mahus juurde liitmisega nõus ei ole. Mis puudutab menetluskulusid, siis 35 € korteri ukseluku avamise kulu jätta menetluskulude hulgast välja kuna korterivõtmed anti kannatanule üle ja kui mindi läbiotsimist tegema, siis korteris magas joobes X1, kes ust ei avanud.
- jaanuaril 2018.a mõisteti välja sundraha. Ekspertiiskulud, sellele ei saa vastu vaielda. Selles otsuses on osaliselt jäetud menetluskulud riigi kanda, siin palub sama. 3 Prokurör palub kohtul süüdistatav Oksana Kutšinskaja süüdi tunnistada KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 aastat.
§ 238lg 2 alusel vähendada mõistatavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 4 aastat vangistust. Kar
S § 65 lg 1 alusel suurendada mõistetud raskemat karistust kergema, s.o Harju Maakohtu 19.01.
- a otsusega mõistetud karistuse -3 aastat- arvelt mõistes liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Kars § 68 lg 1 alusel arvata karistusajast maha Oksana Kutšinskaja eelvangistuses 22.-23.08.2016 (eelmises kriminaalasjas) ja 17.10.2017-18.01.2018 (käesolevas kriminaalasjas) viibitud aeg, s.o 3 kuud 3 päeva ning kandmisele kuuluva karistuse pikkuseks lugeda 5 aastat 8 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, 2 alusel arvata liitkaristusest maha aeg, mil Oksana Kutšinskaja on karistust kandnud, lugedes karistusaja alguseks 19.01.2018, mil Oksana Kutšinskaja asus 19.01.2018 otsuse alusel varasemat karistust kandma. Kohtunik avaldab toimiku materjalidest: kannatanu X1 ütlused (lk 4-6, 35-37); kannatanu läbivaatuse protokolli koos fototabeliga (lk 10-12); ravidokumendid: koopia kiirabikaardist ja väljavõte kannatanu X1 haigusloost nr 1754838 ja patsiendi EMO kaardi (lk 13-16); asitõendite – kannatanu riiete – vaatluse protokolli koos fototabeliga (lk 18-34); isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 17E-PõI0173 fototabeliga (lk 41-50); asitõendite – videofailid – vaatlusprotokolli koos fototabeliga (lk 54-72); asitõendite – videofailid – vaatlusprotokolli koos fototabeliga (lk 73-85); tunnistaja X8i ütlused (lk 86-88); tunnistaja X9 ütlused (lk 89-91); tunnistaja X10 ütlused (lk 9296); tunnistaja X11 ütlused (lk 97-99); Oksana Kutšinskaja kahtlustatavana antud ütlused (lk 111114); indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja joobeseisundi kirjeldamise protokolli (lk 115116); läbiotsimisprotokolli fototabeliga (lk 124-146); asitõendite – kööginoad – vaatlusprotokolli koos fototabeliga (lk 148-159); karistusregistri teatise (lk 169-177); Viru Maakohtu 19.01.2018 otsuse (lk 196-200). Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et Oksana Kutšinskaja lõi 23.09.
- a kella 19:26 paiku xxxx asuvas korteris X1t noaga kõhu piirkonda, millega põhjustas X1le eluohtliku tervisekahjustuse. Süüdistatav Oksana Kutšinskaja on eeluurimisel tegu tunnistanud, kahetsenud ning andnud üksikasjalikke ütlusi, mis riimuvad ka teiste asjas kogutud tõenditega. Kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt on Oksana Kutšinskaja selgitanud, et 23.09.2017.a. hommikusel ajal, umbes kella 11.00 paiku läks enda kodust aadressil xxxx koos X1ga parki, mis asub xxxx asuva maja ees. Pargis said kokku tuttavatega- X2, X3, X4, X5 ja X
- Tarbisid pargis koos alkoholi. Umbes kella 13.00 või 14.00 paiku läks X1 pargist koju, läks X1ile natukese aja pärast koju järele. Kodus hakkas valmistama praetud kartuleid sibulaga. Istus toas oleval diivanil ja kooris kartuleid ning X1 pikutas diivanil tema kõrval. Olid kodus kahekesi. Kui kartulid olid kooritud, hakkas X1 talle külge lööma, misjärel seksisid nimetatud diivanil. Kooritud kartulid ja nuga olid diivani juures asuval tumbal. Pärast seksimist olid X1iga diivanil pikali ja siis tema jäi magama. Kui silmad avas, siis X1 oli poolseistes diivani ees ning pissis talle keha peale. Ärkas ja küsis X1i käest, et mida ta teeb ja siis automaatselt haaras diivani juures olevalt tumbalt noa, millega oli eelnevalt kartuleid koorinud, ning lõi nimetatud noaga X1it ühe korra. Oli X1i tegevuse peale endast väljas ning tal oli ebameeldiv ja vastik, kui X1 tema peale pissis ning samuti oli purjus ning kõige selle tõttu haaraski noa ja lõi X1it ühe korra. Pärast löömist nägi, et X1il hakkas kõhust 4 verd voolama ja sai aru, et oli X1it kõhtu löönud. Pärast löömist oli šokis, sest nägi, et X1il voolab kõhust verd. Kohe helistas kiirabisse kella 19.30 paiku enda telefonilt xxxxxxx, X1it lõi paar minutit enne kiirabisse helistamist. X1 ütles, et ei kutsuks kiirabi ja ei räägiks kellelegi, mis juhtus. X1 soovitas öelda, et X1 ise lõi ennast noaga kõhtu. Otsustas ikkagi kiirabisse helistada, sest X1il oli seljas olev pluus verine ja tekkis X1i pärast hirm. Nuga, millega X1it lõi, oli kogupikkusega umbes 20 cm; noa tera oli metallist ja oli halli värvi; noa käepide oli musta värvi ja oli plastikust materjalist. Nimetatud nuga peaks hetkel asuma tema elukohas aadressil xxxx. 2013.a hakkas tihedamalt alkoholi tarvitama kui lõpetas narkootikumide tarvitamise. Meeldib alkoholi tarvitada, on enda sõnade kohaselt alkoholi armastaja. Olid mõlemad 23.09.2017.a tarvitanud alkoholi ja purjus.Saavad X1iga omavahel hästi läbi. Isegi alkoholi tarvitades omavahel ei tülitse. Varem ei ole X1iga teineteise suhtes füüsilist vägivalda kasutanud. Alkoholilembust kinnitab ka Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundi kirjeldamise protokoll, mille kohaselt tuvastati 17.10.2017.a kell 10.25 Oksana Kutšinskajal kinnipidamisel joove ning avaldusid joobe tunnused. Oksana Kutšinskaja alkoholilembust kinnitab ka tunnistajana ülekuulatud X10, kelle sõnade kohaselt töötab xxxx majas sisevalvurina alates
- juunist 2016 ning teab, et aadressil xxxx elab Oksana Kutšinskaja ja tema elukaaslane X
- X1 hakkas koos Oksana Kutsinskajaga koos elama alates juulist 2017.a, sellest ajast ei ole Oksana Kutšinskajat kunagi kainena näinud. Oksana ja X1 tarvitavad tihti koos või ka koos tuttavatega alkoholi. Nende korteris nr xx toimuvad tihti joomapeod. Alkoholijoobes käitub Oksana tihti agressiivselt ja norib tüli inimestega. Kannatanu X1 eeluurimisel 19.10.2017.a antud ütluste kohaselt parandab enda varasemalt antud ütlusi ja selgitab, et 23.09.2017.a. haiglas tema juurde tulnud politseinikele rääkis, et teda lõi keegi suvaline isik kuskil väljas, seetõttu, et oli väga tugevas alkoholijoobes ja ebaadekvaatne. Teisel korral ,kui kannatanuna üle kuulati, väitis, et lõi ise noaga endale kõhtu seetõttu, et on kursis, et elukaaslane Oksana Kutšinskaja on kriminaalkorras karistatud samalaadse teo, so noaga teise isiku löömise eest ja ei tahtnud, et Oksanal pahandusi tuleks. Tegelikult oli nii, et 23.09.2017.a. kella 10.00 paiku ärkas xxxx asuvas korteris, kus oli peale tema ka Oksana Kutšinskaja, kes magas. Läks kella 10.00 paiku nimetatud korterist välja ja sai xxxx asuvas majas kokku X7ga ning läksid poodi, kust ostsid viina ja sigarette. Seejärel läksid X7ga X2 juurde, sest X2 palus sigarette osta. Andsid sigaretid ära ja suundusid X7ga xxxx asuva maja ees olevasse parki, kus hakkasid viina jooma. Umbes kella 11.30-12.00 paiku tulid nende juurde X3, X2, X4 ja veel rahvast, jõid koos viina. Ei mäleta, mis toimus edasi, sest oli väga purjus, kuid järgmine asi, mida mäletab, on see, et oli xxxx asuvas korteris diivani peal pikali ja Oksana lõi talle peopesadega vastu põski, et ta toibuks. Mäletab, et Oksana helistas kiirabisse, kuid ei saanud tol momendil aru, miks Oksana helistab kiirabisse, sest noahaava ei tundnud. Noahaavast sai teada haiglas. Noaga kõhtu löömist ei mäleta. Oksana rääkis, et 23.09.2017.a. lõi noaga ning rääkis ka põhjusest. Kuna oli 23.09.2017.a. väga purjus ja ebaadekvaatne, siis võib olla, et nimetatud päeval ajas xxxx asuvas korteris segamini tualettruumi ja elutoa ning võib olla urineeris elutoas. Hiljuti xxxx isa juures olles oli väga purjus ja hakkas minema tualetti, kuid oli nii ebaadekvaatne, et tualeti asemel liikus tugitooli juurde ja urineeris tugitooli peale. Ise ei mäleta nimetatud tegevust, kuid isa rääkis, et tualeti asemel urineeris tugitooli peale. Oksana Kutšinskaja suhtes mingeid pretensioone ei ole ja hagiavaldust esitada ei soovi. Koopia kiirabikaardist ja väljavõte kannatanu X1 haigusloost nr 1754838, mille kohaselt kiirabi kutsuti välja 23.09.2017.a aadressile xxxx, väljakutse põhjuseks noahaav. X1 sai noaga kõhtu, haav on umbes 2 cm, kõht pinges. Patsient kontaktne, adekvaatne, hingab vabalt, verejooksu ei ole, teadvusekadu eitab. Kliinilise diagnoosi kohaselt põhihaigusena fikseeritud kõhuseina lahtine haav koos maksa- või sapipõievigastusega, alkoholi leid veres. 23.09.2017.a kannatanu läbivaatuse protokolli (fototabeliga), kohaselt on kannatanu X1 läbivaatusega tuvastatud kõhul vasakul pool kinni plaasterdatud verine haavalapp. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi: beezi värvi jopet millelt vere olemasolu ei tuvastatud; tumesinised teksapüksid, millelt visuaalsel 5 vaatlusel vere jälgi ei tuvastatud, kuid lumiscene lahusega töötlemise tulemusel tuvastati pükstelt verejälgi; beeži põhitooniga vertikaalsete triipudega kampsunilt nähtub erinevates kohtades verekahtlaseid määrdumisi ning nähtub lõiketorkevigastusele sarnanev vigastus ühe verekahtlase paakunud koha keskel. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 17E-PõI0173 fototabeliga, ekspertarvamuse kohaselt X1l tuvastati kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool keskkõhu piirkonnas millega kompuutertomograafilise uuringu alusel kaasnes kõhuseina sisene hematoom ja tõenäoliselt väike maksavigastus. Lähtudes Vabariigi Valitsuse määruse 266/13.08.2002 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7
(2)9) on X1l esinev tervisekahjustus eluohtlik, kuna ohustab tema elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust või lõpptulemustest. Vigastuse iseloomu ja lokalisatsiooni arvestades on tegemist teravale vägivallale iseloomuliku tervisekahjustusega, mis võis olla tekitatud lähteandmetes ja ravidokumentides näidatud ajal (23.09.2017) löögist teravaotsalise lõikeserva või –servi omava vahendiga (nt noaga). Torke-lõikehaava asukoht võimaldab selle tekitamist seisvas, istuvas või selili lamavas asendis olevale kannatanule, mistõttu võis ta olla tekitatud kahtlustatava Oksana Kutšinskaja 17.10.2017 ülekuulamisel kirjeldatud viisil. Ei saa välistada X1 kõhu piirkonna haava tekitamist kõikide ekspertiisiks esitatud nugadega. X1 hospitaliseerimisel SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse 23.09.2017 toksikoloogiliseks uuringuks võetud vereanalüüsist leiti 3.57 g/l etanooli, mis vastab etanooli kontsentratsioonile veres 2,75-3,25 mg/g; narkootiliste, psühhotroopsete ja muude toksiliste ainete määramise kohta ekspertiisiks esitatud ravidokumentides andmed puuduvad. Süüdistatava ütlustega haakub ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille kohaselt on vaadeldud xxxx asuva hoone turvakaamerate 23.09.2017 videosalvestisi ajavahemikul 12.0019.48. Kell 12:59:38 siseneb maja koridori X1, kellel on seljas beeži värvi jope ja pluus, jalas tumesinised teksapüksid ja punakasrohelised spordijalatsid. Meesterahva kehakeelest on aru saada, et ta on ilmsete alkoholijoobe tunnustega, likudes taarudes vastu maja koridori seina. Meesterahvas liigub üle maja koridori ja suundus maja sisemusse. 13:35:10 siseneb maja koridori Oksana Kutšinskaja kellel on seljas roosat värvi dressipluus, jalas roosat värvi dressipüksid ja roosat värvi jalatsid. Oksana Kutšintskaja jääb hetkeks koridori uksele seisma, enda järgi ust sulgemata ja väljub siis uuesti õue. Kell 13:46:20 siseneb Oksana Kutšinskaja uuesti maja koridori samade riietega, tema ees liigub väike valge koer. Oksana Kutšinskaja liigub koos koeraga maja sisemusse. Kell 19:35:55 siseneb maja koridori Oksana Kutsinskaja kellel on seljas samad riided. Koridori seintel on näha sinakat värvi värve kustumas ja põlemas (tegemist kiirabi/politsei auto vilkurite peegeldusega koridoris). Oksana Kutšinskaja liigub üle koridori pruuni värvi ukse juurde, jääb sinna seisma ja tema kehakeelest ja käte liikumisest on aru saada, et ta suhtleb kellegiga, seejärel Oksana Kutšinskaja liigub tagasi kiirel sammul maja koridori ja tema järel liiguvad 3 kiirabitöötajat. Kell 19:41:35 siseneb maja sisemusest koridori X1 samade riietega, ta taarub liikudes kergelt ning hoiab kahe käega oma kõhust kinni. X1 liigub üle koridori väljapääsu suunas ja tema kõrval kõnnib Oksana Kutšinskaja ning nende ees kolm kiirabitöötajat. Kell 19:44 siseneb koridori taas Oksana Kutšinskaja, kes hoiab oma paremat kätt kõrva juures ja tema kehakeelest on aru saada, et ta räägib kellegagi mobiiltelefoniga. Samuti liigub koridori ukse juures vormis politseiametnik kellega Oksana Kutšinskaja vestleb. Seejärel liigub Oksana Kutšinskaja üle koridori maja sisemuse poole. Politseiametnik jääb koridori välisuksele seisma. Kell 19:45 liigub Oksana Kutšinskaja maja sisemusest tagasi koridori ja jääb politseiametnikega uksele seisma ja vestlema. Mõne sekundi möödudes politseiametnikud väljuvad kaamera vaateväljast ja Oksana Kutšinskaja toetab pea vastu ust ning seisab kaamera vaateväljas. Kell 19:47 naaseb Oksana Kutšinskaja maja sisemuse poole üksinda, veel ennem treppidest üles minemist vestleb valvuri ruumis oleva isikuga. 6 Tunnistajana on ülekuulatud X8, kes töötab koristajana majas xxxx. 25.09.2017.a koristades koridori mingeid vere jälgi seintel ega ka põrandal ei olnud. Samuti ei tea ta midagi 23.09.2017.a toimunud intsidendist selles majas. Samuti on tunnistajana ülekuulatud X9, kelle sõnade kohaselt 23.09.2017.a töötas xxxx majas sisevalvurina 23.09.2017.a oli majas kõik tavapärane ja rahulik. Õhtul käis majas kiirabi, aga miks ja kelle juures seda ei tea. Peale kiirabi käiku korrustel ringkäike tehes lärmi ei kuulnud, keegi teda sellest ka ei teavitanud, verekahtlaseid jälgi ei näinud. Hiljem ütles üks majaelanik, et kedagi haavati noaga. Tunnistajana on ülekuulatud X11, kelle sõnade kohaselt varasemalt s.o 3-4 aastat tagasi elas koos X1ga. X1iga elasid koos xxxx. Sellel aadressil elab X1i isa. X1 armastab palju alkoholi tarbida ja alkoholi tarbimise ajal on X1 üldiselt rahulik. Paaril korral on X1 varasemalt löönud lahtise käega näkku, aga see oli siis, kui neil oli omavahel mingi nääklemine ja tüli. Üldiselt X1 isegi ei oska kakelda ja agressiivne ei ole. X1iga suhtleb senini, kui sõbrad ja mingeid probleeme omavahel ei ole. Hetkel elab X1 koos Oksanaga aadressil xxxx. 23.09.2017.a. umbes kella 11.00 paiku läks xxxx asuva maja kõrval olevasse parki. Pargis olid juba X1, X2 ja veel üks naisterahvas vanuses umbes 30-40 eluaastat. Mõne aja möödudes lisandus seltskonnaga veel ka Oksana. Tarbisid pargis alkoholi. Ja ka eelnevalt olid juba kõik seltsikonnas viibivad isikud tarbinud alkoholi. Umbes kella 12.00 paiku tuli nende juurde ka X7 nimeline meesterahvas kelle hüüdnimi on „Buldog". X7 hakkas teda telefoni varguses süüdistama ning asus kägistama. Sai X7i haardest lõpuks lahti, läks pargist minema ja kutsus kohale politsei. Mõne aja möödudes tuligi kohale politsei ja ta suundus avaldust kirjutama politseisse, ning X7 peeti politsei poolt kinni. Peale seda kui X7 oli politsei poolt ära viidud, hakkas X1 pidevalt helistama ja paluma, et võtaks X7i vastu esitatud avalduse politseist tagasi. Põhjuseks oli, et X7il on vaja tööle minna Šveitsi jne. 23.09.2017.a kella 19.00 paiku kui taas X1 helistas, siis ta nuttis valju häälega ja ütles fraasi "mind pussitati sinu pärast" ja lõpetas kõne. X1 oli sellel hetkel väga purjus. Helistas X1ile tagasi, kuid X1 enam ei vastanud. Kus ja kelle poolt pussitati ,ei tea. Läbiotsimisprotokollist fototabeliga nähtub, et 17.10.2017.a otsiti läbi Oksana Kutšinskajale kuuluv korter ja elukoht aadressil xxxx. Oksana Kutšinskaja annab vabatahtlikult välja korteri kööginurga seina küljes oleval riiulil oleva noa. Nimetatud noaga lõi 23.09.2017.a kella 19.28 paiku xxxx asuvas korteris X1le ühe korra kõhu piirkonda. Samuti annab vabatahtlikult välja korteri sanitaarruumis duššinurgas oleva noa ning korteri duššinurgas parema seina ääres põrandal sahtlis oleva noa. xxxx asuva korteri ukse avab Lukuabi töötaja. Korteris viibib ukse avamise hetkel X1, kes on purjus ja magab ning toimetatakse kriminaalpolitseinike poolt korterist läbiotsimise ajaks välja. Korter asub esimesel korrusel ning on ühetoaline kööktuba, mis on eraldatud vaheseina abil kaheks toaks. Asitõendite vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille kohaselt on vaadeldud sündmuskohalt leitud kolme kööginuga. Karistusregistri teatise kohaselt on Oksana Kutšinskajat varem korduvalt kriminaalkorras karistatud - Harju Maakohtu 14.01.2011.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 4 kuulise vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel 09.02.2009.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat, 6 kuud ja 1 päev vangistust, vabanes 15.07.2013.a. Harju Maakohtu 09.02.2009.a. otsusega KarS § 118 lg.1 järgi 4 aastase vangistusega KarS § 74 lg 1, lg 3 kohaldamisega, karistus pöörati täitmisele 22.07.2010.a. Viru Maakohtu 19.01.2018 otsusega tunnistati Oksana Kutšinskaja süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõisteti 3 aastane vangistus, millest KarS § 68 alusel eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva arvati karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 19.01.2018.a. 7 KarS § 118 objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Kaitstav õigushüve on tervis. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, s.t. tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist. Oluline on see, et süüdlase tegevus või tegevusetus oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et X1 eluohtlik tervisekahjustus oli saadud süüdistatava Oksana Kutšinskaja poolt ühe korra noaga löömise tagajärjel. Subjektiivsest poolest omab tähtsust asjaolu, kas eluohtlik tervisekahjustus on tekitatud tahtlikult või ettevaatamatuses ja kas tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 või § 119 alusel. Antud juhul ei süüdistatav ega tema kaitsja ei ole vaidlustanud süüdistuses märgitud kvalifikatsiooni KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ehk asjaolu, et tegu on Oksana Kutsinskaja poolt toime pandud tahtlikult. Kohus leiab, et Oksana Kutšinskaja poolt toimus noaga löömine kavatsetult, kuid tagajärje suhtes oli tal kaudne tahtlus. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, soostub selle saabumisega, ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Kõhuõõnde ulatuvat torke-lõikehaava on Riigikohus lugenud eluohtlikuks (3-1-1-40-13). Lüües noaga kõhu piirkonda, pidas süüdistatav võimalikuks sellise tervisekahjustuse tekitamist, mis võib olla ka eluohtlik ja möönis seda. Kriminaalasjas kogutud tõenditest, samuti Oksana Kutšinskaja ütlustest ei nähtu selliseid asjaolusid, millele tuginevalt ta lootis, et noaga kõhu piirkonda löömise tagajärjel ei teki kannatanul eluohtlikku tervisekahjustust. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Süüdistatav Oksana Kutšinskaja on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Oksana Kutšinskaja poolt KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kuriteo toimepanemine. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Oksana Kutšinskaja tuleb süüdi mõista KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Karistus Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule näeb seadusandja karistusena ette neljaaastase kuni kaheteistaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmiseks 8 aastat. 8 Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel Oksana Kutšinskajale peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Oksana Kutšinskaja näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Oksana Kutšinskaja lüües X1t noaga kõhu piirkonda põhjustas X1le eluohtliku tervisekahjustuse. Kohus loeb Oksana Kutšinskaja süüd keskmiseks. Nagu kohus eelnevalt märkis, on Oksana Kutšinskaja varasemalt korduvalt karistatud sealhulgas samalaadse teo eest .Harju Maakohtu 09.02.2009.a. otsusega KarS § 118 lg 1 järgi karistati 4 aastase vangistusega KarS § 74 lg 1, lg 3 kohaldamisega, karistus pöörati täitmisele 22.07.2010.a. Seega ei ole Oksana Kutšinskaja eelmise samalaadse teo eest mõistetud karistusest teinud mingeid järeldusi ja jätkanud kuritegude toime panemist. Viimati karistati Oksana Kutšinskajat Viru Maakohtu 19.01.2018.a. otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi 3 aastase vangistusega. Süüdistatav on kahetsenud X1le raske tervisekahjustuse tekitamist. Kohus loeb puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Samuti arvestab kohus kiirabi kutsumist kannatanule karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 1 tähenduses. Mis puudutab kaitsja väiteid tugeva hingelise erutuse seisundi kohta, siis kohus sellega ei nõustu. Kaitsja väitis oma kaitsekõnes, et süüdistatav uinus nuga käes ja ärkas, kui mees urineeris tema peale ning kohe tegi liigutuse, mis pidi ebaviisaka käitumise tema suhtes lõpetama. Süüdistatava enda ütlustest nähtub, et peale kartulite koorimist asetas noa diivani kõrval olevale tumbale, misjärel jõudis ta seksida kannatanuga ja ka magama jääda ning ärkas selle peale, kui kannatanu tema peale urineeris. Küsis X1i käest, et mida ta teeb ja siis automaatselt haaras diivani juures olevalt tumbalt noa, millega oli eelnevalt kartuleid koorinud, ning lõi nimetatud noaga X1it ühe korra. Kohtu hinnangul oleks piisanud ebaviisaka käitumise lõpetamiseks ka sõnadest ning kannatanu eemale tõukamisest. Kuivõrd süüdistatav ja kannatanu on elukaaslased ning vahetult veetnud omavahel meeldivalt aega, siis ei saa tugevas alkoholijoobes isiku urineerimine teises osapooles kutsuda esile sellist hingelist erutust, mis tingiks noa haaramist ja hetk tagasi sekspartneriks olnud isiku pussitamist. Kohus möönab, et taoline käitumine (urineerimine enda elukaaslase peale) kannatanu poolt oli solvav, eriti kui arvestada asjaolu millega just vahetult ennem oli tegeletud. Kuid kohtu hinnangul kannatanu taoline lugupidamatu käitumine süüdistatava suhtes ei saa tekitada hingelise erutuse seisundit. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-72-16 punktis 6 sedastanud, et kuriteo toimepanemine kannatanu provotseerimise tõttu, ilma et see kutsuks süüdistatavas esile tugeva hingelise erutuse seisundit (KarS § 57 lg 1 p 6), ei ole tõepoolest expressis verbis karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 järgi. Ent sama paragrahvi lõige 2 võimaldab kohtul arvestada kergendava asjaoluna ka muid, lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Kannatanu provotseeriv käitumine võib sõltuvalt kuriteo toimepanemise asjaoludest olla käsitatav kergendava asjaoluna just KarS § 57 lg 2 mõttes. Selleks tuleb aga kohtul muu hulgas tuvastada, et kannatanu provokatsioon kutsus vahetult esile süüdistatava ründe ja oli seega kuriteo toimepanemise üheks ajendiks. Kohtu hinnangul kannatanu solvav käitumine tingis Oksana Kutšinskaja poolt kergekäeliselt noa haaramise ning sellega kannatanule ohtliku tervisekahjustuse tekitamise. Kohus loeb kannatanu solvavat käitumist süüdistatava suhtes karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 2 tähenduses. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et Oksana Kutšinskaja suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes talle vangistuse küll oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte miinimummääras, milline karistus on talle ka varasemalt määratud ning mis ilmselgelt mingit mõju ei avaldanud. Vangistus 6 aastat vastab kohtu arvates nii Oksana Kutšinskaja süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.
§ 238
lg 2 alusel vähendada Oksana Kutšinskajale mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 4 aastat vangistust. 9 Kaitsja leiab, et karistus tuleks lugeda kaetuks 19.01.2018.a Viru Maakohtu otsuses mõistetud karistusega kuna tegemist on riigi süül isikule tekkinud 2 karistust, mida oleks saanud menetleda koos ning täies mahus liitmisega nõus ei ole. Kohus nõustub, et tuleb mõista KarS § 65 lg 1 kohane karistus, kuid kuna Oksana Kutšinskaja pani toime nii isikuvastase kuriteo kui ka raske rahvatervise vastase kuriteo, siis eriliigiliste kuritegude toimepanemisel, on kohane liitkaristuses väljendada riigi hukkamõistu suuremal määral kui pelgalt raskeima üksikkaristuse näol. Seega peab kohus vajalikuks KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendada osaliselt mõistetud karistust 19.01.2018.a Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse võrra – 3 aastat vangistust – ning mõista liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvata maha 19.01.2018.a Viru Maakohtu otsuse järgi ärakantud karistus 22.-23.08.2016.a ning 19.01.2018 kuni 16.04.2018 s.o 2 kuud ja 29 päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 aastat, 9 kuud ja 1 päev vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.10.2017 kuni 19.01.2018, s.o 3 kuud ja 1 päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 aastat 6 kuud. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 16.04.2018.a. Menetluskulud
§ 180
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
§ 180
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-3811, p 27). Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega - arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks märgib kolleegium, et ka olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavalt Oksana Kutšinskajalt välja mõistetavateks menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu ning isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Oksana Kutšinskajal esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei ole Oksana Kutšinskaja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Arvestades asjaolu, et Oksana Kutšinskaja suhtes menetlusesemeks olev tegu on toime pandud enne tema suhtes tehtud viimast kohtuotsust ja tuginedes Riigikohtu otsuses 3-1-1-24-11 p 10.3 toodud seisukohale ei mõista kohus temalt täiendavalt välja sundraha.
§ 179kohane sundraha jätta välja mõistamata, kuivõrd karistus mõistetakse Kar
S § 65 lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest. Kohus nõustub kaitsjaga, et ukseluku avamise kulu summas 35 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kaitsja on oma kaitsekõnes märkinud, et Oksana Kutšinskaja peeti kinni, korteri võtmed anti üle kannatanule ning kui mindi nende elukohas läbiotsimist teostama, siis oli kannatanu korteris raskes joobes ja ust ei avanud. Prokurör taolisele asjade käigule vastu ei vaielnud. Kuivõrd ukse avamiseks oli vajalik kutsuda abi ning tekkis ka kulu 35 eurot, mida ei põhjustanud süüdistatav, siis puudub seos süüdistatava käitumisel ja tekkinud kulul ning nimetatud kulu tuleb jätta riigi 10 kanda.
§ 180
lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Ehkki süüdistatav ega ka kaitsja ei taotlenud menetluskulude ositi tasumist, arvestab kohus asjaolu, et Oksana Kutšinskaja peab viibima pikemat aega kinnipidamisasutuses, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Oksana Kutšinskajal ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas
§ 180
lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 38 eurot. Asitõendid Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud.
§ 306
lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.
§ 126
lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes
§ 126
lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendiga – CD plaadid, mis asuvad ümbrikuga toimikus - jätta kriminaalasja materjalide juurde.
§ 126
lg 3 p 2 alusel muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes
§ 126
lg 3 p 2 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega – beeži värvi jope, teksapüksid, beeži värvi kampsun, spordijalatsid, jope taskutest leitud esemed ning kööginoad, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – kohtuotsuse jõustumisel tagastada kannatanule.
§ 126
lg 3 p 4 alusel väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes
§ 126
lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega - bioloogilise aine puuteproovid, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 11