Obsah (4)

§ 4§ 5§ 29§ 81

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 15

) § 4 lg 2 alusel loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.

§ 4

lg 4 kohaselt ei muuda töölepingu kirjaliku vorminõude järgimata jätmine lepingut tühiseks. Järelikult on poolte vahel sõlmitud tööleping sõltumata selle kirjalikult vormistamata jätmisest. 8.

§ 5

lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule.

§ 29

lg 1 sätestab eelduse, mille kohaselt töötaja ja tööandja on töötasu suuruses kokku leppinud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu (

§ 29lg 2).

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 28 lg 2 kohaselt kui lepingu hinda ei ole määratud ega hinna 2 määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind.
2. Poolte väited kokkulepitud töötasu suuruse kohta on omavahel vastuolus. Kohus on seisukohal, et kostja väide, mille kohaselt leppisid pooled kokku katseajal 600 euro suuruses töötasus, on vastuolus tema enda poolt hagi vastuses esile toodud asjaoluga, et hageja keeldus allkirjastamast temale tutvumiseks esitatud töölepingu näidist, kus on kehtestatud tehniku ametikohal esimesel kuul 600 euro suurune töötasu ja alates 21.05.2017 töötasu 990,66 eurot (TVK lk 22-25). Tõendamata on kostja väited selle kohta, et hageja ei töötanud kostja juures tehnikuna, vaid tegi abitöötaja töid. Asjakohatud on kostja väited tema poolt töölepingu lõpetamise kavatsuse kohta töötaja katseaja ebarahuldavate tingimuste tõttu, kuivõrd nõudeid töösuhte lõpetamise aluse tuvastamiseks töövaidluskomisjonile ega kohtule esitatud ei ole ning lahendamisele kuulub vaid töötaja saamata palga nõue.
3. Eesti Statistikaameti
4. aasta II kvartali andmete alusel oli ehituse (sh eriehitustööd, nt signalisatsioonisüsteemide paigaldus, remont) valdkonnas keskmine brutokuupalk 1153 eurot. Kostja esitatud töölepingu näidise kohaselt oli kostja juures tehniku igakuine töötasu 990,66 eurot. Töölepingu seadusest ei tulene, et katseajal töötamise ajal on töötaja töötasu väiksem pärast katseaja lõppemist makstavast töötasust. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja töötasu suuruseks täistööajaga töötamisel tuleb lugeda hageja esile toodud 990 eurot kuus. 12.

28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

§ 81

lg 1 sätestatu kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.

1. Pooltel ei ole vaidlust, et tööandja tasus avaldajale maikuu 2017 eest 470 eurot (bruto) ning hageja asus tööle täistööajaga s.o 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Seega pidi kostja hagejale tasuma töötasu 2017 mai eest summas 1153 eurot. Järelikult on hageja nõue vähemtasutud summa 480 euro väljamõistmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kuivõrd hageja kohtule esitatud rahaline nõue 480 eurot 2017.a mai ja juunikuu eest kattub töövaidluskomisjonile esitatud nõudega 2017.a maikuu eest, uut rahalist nõuet ega töötasu arvestust esile toodud ei ole ja kohus vaatab läbi hageja TVK-le esitatud avaldust, siis jätab kohus tähelepanuta hageja väite 2017.a juunikuu töötasu kohta. Menetluskulude jaotus
2. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja teatas kohtule, et tal menetluskulusid ei ole, mistõttu ei saa kohus neid ka kostjalt välja mõista. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/ 3