← Eesti

2-18-1265/10

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-18-1265 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 01. august 2018.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1265 Tsiv

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Creditstar Estonia (SMS Laen AS) ja XXX XXX XXX sõlmisid interneti vahendusel 12.06.2016.a. lepingu, millega kostjale avati krediidilimiit summas 2000 eurot. Lepingu alusel kostja sai 13.06.2016.a tagatiseta tarbimislaenu summas 500 eurot 240 päevaks. Seoses krediidilimiidi lepingu sõlmimisega on kostja tuvastanud enda isiku. Kostja isik tuvastati Mustamäe postkontori töötaja poolt Sõpruse pst 201/203 (Magistrali Keskus) 13.06.2016.a passi alusel. Kostjat on teavitatud krediidiga seotud kuludest. Kostjale on saadetud saldoteatis ja arve. Arve ja saldoteatis on edastatud hageja arvutisüsteemi automaatse teatena pealdises märgitud 2 2-18-1265 kuupäeval ja kellaajal e-maili aadressile, millelt isik on ennast registreerinud, antud juhul XXXXXX@gmail.com. Kostja on teinud tagasimakseid : 95.69 + 95.86 + 95.69 = 287.24 eurot. Laenu põhisumma ja intresside tagastamise tähtaeg on 20.02.2017.a. Creditstar Estonia AS (SMS Laen AS) loovutas nõude hagejale, sest oli ilmne, et kostjaga kokkulepet saavutada pole võimalik ja kostja ei kavatse oma kohustusi täita. Kostja sai tarbimiskrediiti 500 eurot intressimääraga 51.00 % aastas krediidikulukuse kogumäär on 64.78 %. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste maksetena kokku 765.52 eurot. Kostja sai laenu enda kasutusse 12 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt moodustab intressisumma 265.52 eurot. Kostja on tagastanud laenu põhiosa 3 x 42.82 = 128.46 eurot. Hageja nõuab tagastama laenu põhiosa 500 - 128.46 = 371.54 eurot. Kostja on tagastanud laenuintresse 265.52 - 158.61 (3 x 52.87 = 158.61) = 106.91 eurot. Hageja nõuab tagastama laenuintresse summas 106.91 eurot. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist järgmise arvestuse alusel : 0.022 x 314 (viivitatud päeva arv) x 371.54 eurot = 25.66 eurot. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 371.54 eurot põhivõla, 106.91 eurot intressivõla, 25.66 eurot sissenõutavaks muutunud viivise, 125 eurot riigilõivu ja 120 eurot õigusabikulude katteks. Samuti palub hageja määrata, et alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni põhinõude 371.54 eurot täitmiseni kuulub XXX XXX XXXilt väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras. Täiendavalt palub hageja määrata, et alates kohtuotsuse jõustumisest kuni õigusabikulude 120 eurot täitmiseni kuulub XXX XXX XXXilt väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 125 eurot ning õigusabikulud summas 120 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 125 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 245 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 3 2-18-1265 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (245 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.