) § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Hille Sirg isikukood: 46411252731; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx emakeel: xxx haridus: xxx; töökoht või õppeasutus: xxx, xxx; varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 180, 248 ja 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Hille Sirg
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx
p 1 alusel hakata Hille Sirgi katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Hille Sirgilt kannatanu Selver AS-i (registrikood: 10379733; arveldusarve: EE182200221053171150, Swedbank) kasuks kakskümmend üks
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu ning kuriteo kvalifikatsiooniga ja pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes taotleb prokurör mõista Hille Sirgile
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 kuu vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Hille Sirg ei pane 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 1 alusel on Hille Sirg käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kuriteoga tekitatud kahju on kokkuleppe kohaselt 21,38 eurot, mille hüvitamiseks on kannatanu Selver AS esitanud ka tsiviilhagi. Tsiviilhagis toodud kahju kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 750 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot. Kuna Hille Sirg omab xxx, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel 1/2 sundrahast ehk 375 eurot riigi kanda ning määrata, et Hille Sirg on kohustatud hüvitama menetluskulud kogusummas 435 eurot. KrMS § 180 lg 3 võimaldada Hille Sirgil menetluskulusid tasuda ositi 1 aasta vältel alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Menetlus kohtus Kohtuistungil 16. augustil 2018 ringkonnaprokurör Silva Rood avaldas kokkuleppe, selgitas karistuse kujunemist. Kuivõrd süüdistataval rahalisi vahendeid napib, on vaid ülalpidamiseks, 3 siis rahalise karistuse kohaldamises ei saanud kokku leppida ning lepiti kokku tingimuslikus vangistuses minimaalmääras. Süüdistatav Veera Sirg tunnistas, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle kokkuleppe juurde, oli nõus, et kokkulepe kohtuotsusele aluseks võetakse. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Hille Sirg tuleb süüdi tunnistada
Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõenditeks on 3 DVD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures ning mis tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde ka pärast kohtuotsuse jõustumist. Kannatanu tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel ning tulenevalt TsMS § 440 lg 1. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et kokkuleppe sõlmimisega on süüdistatav võtnud omaks ka kannatanu tsiviilhagi. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskuludega ning nende tasumisega korraga. Seega tuleb süüdistataval tasuda menetluskuludena sundraha 375 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot. Ülejäänud 375 eurot sundrahast tuleb jätta riigi kanda. Menetluskulud tuleb süüdistataval ära tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtunik Peet Teidearu /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.