) § 48; 63; Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 111, 113 lg 2 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi tunnistada Xxx väärteos LS § 201 lg 2, § 224 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista temale
2. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6, Tallinn). 3.
Aresti võib kanda ka nädalavahetustel. Xxxl tuleb arest ära kanda hiljemalt 31.10.2013.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Xxx suhtes sundtoomist arestimajja. 4. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6, Tallinn). Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale saab apellatsiooni korras kaevata Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral tuleb apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleis 12.09.2013.a. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna poolt 30.05.2013 koostatud väärteoprotokolli nr AB1343887 kohaselt Xxx 30.05.2013 kella 01:35 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Pae 23A juures, juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholilisaldus mitte väiksem kui 0,13 mg/l (0,18+/-0,05). Menetlusalune isik rikkus seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 5; 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2; § 224 lg 1 järgi. Menetlusosaliste seisukohad: Kohtuväline menetleja: ei taotlenud istungi protokolli koostamist ja leidis, et menetlusalusele isikule süüksarvatav, 30.05.2013.a. toime pandud LS § 201 lg 2; § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod on tõendatud ja nimelt: - väärteoprotokolliga; - indikaatorvahendi kasutamise protokolliga; - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga; - tõenduliku alkomeetri kasutamise protokolliga; - tunnistaja xxx ütlustega; - tunnistaja xxx ütlustega; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega; - maanteeameti liiklusregistri väljavõttega; - karistusregistriga. Kohtuväline menetleja palus süüdi mõista Xxx LS § 201 lg 2; § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritavates väärtegudes ning taotles tema karistamist arestiga 10 päeva. Kohtuvälise menetleja hinnangul on põhjendatud isikule aresti määramine: Xxx on eelnevalt, korduvalt väärteokorras karistatud, kuid isik ei ole talle eelnevalt määratud karistustest kohaseid järeldusi teinud ning jätkab väärtegude toimepanemist. Isikule eelnevalt määratud rahatrahvid on tasumata. Menetlusaluse isiku seisukoht: Menetlusalune isik ei taotlenud kohtuistungi protokolli koostamist. xxx selgitas, et on ennast kirja pannud autokooli, kuid seal selgitati talle, et ta hetkel ei saa kehtivate väärteokaristuste tõttu juhilube vormistada. xxx väitel sõidab ta motorolleriga ja hoidub edaspidi sõiduki rooli asumast. Menetlusalune isik selgitas, et joove oli kahetsusväärne, nad pidutsesid ja läksid linna peale, kuid autojuht nn „võttis peale“ ja tal tuli auto ära parkida. Enne rooli asumist arvas ta, et kõik on korras. xxx palus talle määratava aresti kandmise võimaldamist ositi, sest käib tööl. 2 Kohtu seisukoht: Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 224 lg 1 järgi on tõendamist leidnud: indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt Xxxl tuvastati 30.05.2013.a. kella 01:12 ajal alkoholijoove 0,20 mg/l; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt Xxx tunnistab mootorsõiduki juhtimist; tõenduliku alkomeetri kasutamise protokolliga, mille kohaselt mõõdeti 30.05.2013.a. Xxxl alkomeetriga Alcotest 7110 MKIII, ARDM-0069, TTRC-12/0166 alkoholijoovet, mille mõõtetulemus oli 0,13 mg/l; tunnistaja xxx ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt märkas 30.05.2013.a. Pae 23A suunas sõitvat s/a Audi 80 reg.. nr. xxx, mis neid nähes kiirendas. Peatasid sõiduki ning tuvastasid, et sõidukit juhtis Xxx (IK xxx), kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, olles eelnevalt sõidukijuhtimiselt kõrvaldatud. Samuti oli tunda juhi suust alkoholilõhna. Toimetasid juhi politseijaoskonda, kus isikul tuvastati alkoholijoove; maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Xxxl puudus juhtimisõigus; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Xxxl puudub alates 10.05.2010.a. juhtimisõigus: karistusregistri väljavõtte kohaselt on Xxxt varem korduvalt nii kriminaal-kui ka väärteokorras karistatud. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus:
järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 201 lg 2 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine, vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, väärtegu ja selle toimepanemise eest on ette nähtud karistus rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. LS § 224 lg 1 kohaselt on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, väärtegu ja selle toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Xxxle karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Xxxt edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, Xxxt ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. Xxx kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel Xxxle peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju.
Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks 3 kategooriaks. Kvalifikatsiooni LS § 224 lg 1 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel alkoholijoobes on oluline vahe, kui suur oli tuvastatud alkoholisisaldus, samas on joobes sõiduki juhtimine kohtu hinnangul Eestis levinud ja äärmiselt taunimisväärne, lisaks ei olnud Xxxl kehtivat juhiluba. Juhiloa väljastamisega tagab riik, et liikluses osalevatel sõidukijuhtidel on vajalikud oskused ja kogemused sõiduki juhtimiseks. Xxx näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Xxxt on varem väärteokorras korduvalt karistatud, kuid isik jätkab väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt Xxx suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt, arvestades toimepandud tegusid ja süü suurust. Kohtu hinnangul tuleb Xxx süüdi mõista LS § 201 lg 2; § LS § 224 lg 1 järgi ning karistada arestiga üle sanktsiooni keskmise määra, so 18 päeva. xxx taotles aresti kandmist ositi, nädalavahetustel. Kohtu hinnangul võib isiku taotluse
Arest peab olema kantud hiljemalt 31.10.2013. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 224 lg 1 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.