1-17-1666/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-1666 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. juuli 2018 määrus Eduard Kožanovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Eduard Kožanov (isikukood 38501110313) ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Paabumets, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. juuli 2018 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 15 (viisteist) eurot, vandeadvokaadi abi Marko Paabumetsale süüdimõistetu Eduard Kožanovile määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Eduard Kožanovi kanda. Süüdimõistetu Eduard Kožanovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Harju Maakohtu 28.02.2017 otsusega karistati Eduard Kožanovit KarS § 184 lg 1 järgi 2 aasta 3 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning loeti karistuse kandmise alguseks E. Kožanovi kahtlustatavana kinnipidamise päev 08.12.
8. Karistuse kandmise lõpp 08.03.
10. Tartu Maakohtu 18.07.2018 määrusega jäeti E. Kožanov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
11. Käesolevaks ajaks on E. Kožanov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, mis on olnud rohkem kui neli kuud. Samuti on jäänud E. Kožanovil kanda karistust rohkem kui 2 kuud. Formaalsed alused E. Kožanovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt on olemas. 2.
12. E. Kožanovil on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab E. Kožanov karistust narkootikumidega seotud süüteo, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toimepanemise eest. E. Kožanovi käitumises on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster, mida ei ole mõjutanud varasemalt mõistetud karistused. Süüdimõistetu paneb jätkuvalt toime süütegusid (sh samalaadseid). Lisaks nähtub karistusregistri andmetest, et E. Kožanovit on korduvalt karistatud ka väärteokorras, muuhulgas korduvalt NPALS alusel. Eeltoodu näitab maakohtu hinnangul, et E. Kožanovi jaoks õiguskorrale mittevastav käitumine on kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. Vaatamata varasemalt mõistetud karistustele on E. Kožanov jätkanud kuritegude toimepanemist, mistõttu on igati alust arvata, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekusele. 2.
13. Maakohus pidas positiivseks E. Kožanovi käitumist karistuse kandmise ajal. Süüdimõistetul puuduvad käesoleva vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused ning ta õppis õppeaastal 2017/2018 Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 9ndas klassis. E. Kožanov on uimastisõltlane, kes on käesoleva vangistuse jooksul läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni, läbinud sõltuvusteemalise loengutsükli ja tugigrupi 12 Sammu ning on täiendava tegevusena osalenud AN tugigrupi töös. 2.
14. Peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks on sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest (fentanüül, amfetamiin). Maakohus pidas positiivseks, et E. Kožanov soovib narkosõltuvusest vabaneda ja on käesoleva vangistuse jooksul läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni, kuid leiab, et vaatamata sellele võib E. Kožanovil taaskord tekkida tagasilangusi. Võttes arvesse, et E. Kožanov on pikaajaline tugevate narkootikumide tarvitaja, on lõplik harjumusest loobumine ilmselgelt keeruline ja seda ka aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni läbimise korral. Maakohus pidas oluliseks, et E. Kožanov on ka varasemalt karistuse kandmise ajal läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni, lisaks on ta korduvalt saanud ka metadooni asendusravi, kuid eeltoodule vaatamata jätkanud narkootikumide tarvitamist. Seega ei ole alust olla veendunud, et E. Kožanovil on sellel korral piisav soov ja tahe muuta väljakujunenud tegutsemismustreid ning seda vaatamata vangistuses läbitud rehabilitatsioonile, valmisolekule vabanemise korral ühineda AN tugigrupiga ja läbida täiendavaid sotsiaalprogramme. 2.
15. Vabanemise korral on E. Kožanovil kindel elukoht oma ema ja tema abikaasa juures XXX, Tallinnas. Maakohus pidas oluliseks, et vabanemisjärgselt oleks E. Kožanovil tagatud ka majanduslik toimetulek, kuna ta on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks on E. Kožanovil ülalpidamist vajav alaealine laps ja tasumata rahalisi nõudeid ligikaudu 3797 euro ulatuses (vabanemisfondis 33,07 eurot). Süüdimõistetul puudub vabanemise korral kindel töökoht. Maakohus leiab, et E. Kožanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused, aga ka süüdimõistetu isik. 2 Määruskaebused
16. Tartu Maakohtu 18.07.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu E. Kožanovi kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada E. Kožanov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. 3.
17. Maakohtu poolt ainult varasematele karistustele tuginemine ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel, on oluline menetlusõiguse rikkumine. Maakohus toob välja E. Kožanovi isiku positiivsed küljed, kuid leiab siis, et ei saa olla veendunud viimase soovist ja tahtest muuta väljakujunenud tegutsemismustreid. Maakohus ei esita aga põhjendusi, miks kohtu poolt nimetatud positiivsed asjaolud ei ole sellised, mis veendumist tekitaksid või kinnitaksid. 3.
18. Kaitsjale jääb arusaamatuks ja maakohus ei põhjenda, kuidas varasem elukäik võiks olla selliseks teguriks, et olla veendunud selles, et juba ära kantud karistus ei ole evinud oma eesmärki, et isik on paranenud läbi karistuse, saanud aru oma teo õigusvastasusest ja teinud vastavad järeldused. Maakohus ei põhjenda, mida mõista osaliselt vabanemisjärgsete elutingimuste all, mis ei luba ennetähtaegset vabanemist. Maakohus ei esita määruses põhjendusi, miks isik, kellel puuduvad karistused vangistuses, on läbinud mitmeid programme, osalenud haridusõppes ning avaldanud soovi ka vabanemisel võtta osa AN tugigrupi tegevusest ning läbida sotsiaalprogramme, ei kuulu vabastamisele ennetähtaegselt. Määruses puuduvad põhjendused, milliseid eeldusi peaks kandma isik, kes kuuluks vabastamisele. E. Kožanov on teinud kõik selleks, et olla vangistuses õiguskuulekas ja vabaneda ennetähtaegselt, et alustada oma eluga teiselt tasandilt, kus puuduvad narkootikumid ja on perekond ja töö. Kaitsja hinnangul on käesolevaks hetkeks vanglakaristus oma eesmärgi täitnud, mistõttu on põhjendatud kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine. Kaitsja hinnangul on juba ära kantud karistus E. Kožanovist lähtuva uute kuritegude toimepanemise ohu maandanud: ta on saanud aru oma käitumise õigusvastasusest, on selgitanud kohtus, kuidas ta on karistuse kandmise ajal tegelenud oma käitumise muutmisega ning kuidas ärakantud karistus on talle mõjunud, samuti soovib E. Kožanov sõltuvusprobleemide osas abi saada. 3.
19. Maakohus ei ole käsitlenud määruses E. Kožanovi vabastamist toetavaid positiivseid asjaolusid ega analüüsinud, millist tähendust ja kaalu need omavad E. Kožanovi vabastamise üle otsustamisel. Süüdimõistetul on olemas toetusvõrgustik vanemate näol ja laps, kelle eest hoolitseda. Need lähedased inimesed saavad E. Kožanovile tuge osutada, aidates tal õiguskuulekal teel püsida. Samuti on E. Kožanovil olemas kindel tahe muutuda. Kaitsja hinnangul on tegemist kaalukate asjaoludega, mida oleks kohus pidanud käsitlema ning hindama nende mõju E. Kožanovi õiguskuulekale käitumisele. E. Kožanovil on head väljavaated tööle asumiseks, arvestades lihttööliste puudust nii ehituses kui ka tööstuses. Töökoha olemasolu on positiivne asjaolu KarS § 76 lg 4 mõttes, mis toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
20. Tartu Maakohtu 18.07.2018 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu E. Kožanov, kes palub maakohtu määrus uuesti üle vaadata ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebuses tsiteeritakse ulatuslikult Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-12-
21. Lisaks leitakse, et maakohus on lubamatult tuginenud kustunud karistustele. Maakohus rõhutab, et tegemist on kuritegeliku käitumismustriga, kuid jätab arvestamata, et E. Kožanov on haige, nimelt narkomaan. Kuna süüdimõistetu ei ole varasemalt ennetähtaegselt vabanenud, siis ei ole teada, kuidas see võib kujuneda ning kriminaalhooldaja oleks vabaduses abiks. Vabaduses ootavad 3 süüdimõistetu perekond ning ta on teinud Tartu Vanglas kõik, et muutuda. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu nõus kõigi määratavate kohustustega. Legaalse sissetulekuna on süüdimõistetul olemas pension ja lähedaste materiaalne toetus.
22. Tartu Ringkonnakohtu 13.08.2018 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 21.08.
23. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Määruskaebustes ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mida maakohus ei oleks arvestanud või mis omaksid kaalu asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Kaitsja määruskaebuses heidetakse maakohtule ette kõigi seisukohtade põhistamata jätmist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja märgib taaskord, et põhistustega mittenõustumise puhul ei ole tegemist põhistuste puudumisega. Lugedes lõpuni maakohtu selgituse, on arusaadav ka esitatud väite põhistused. Maakohtu määrus on põhjalik ka põhjuste osas, miks ka positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid ning esmapilgul positiivsena tundunu seda pole.
25. Maakohus on arvestanud, et süüdimõistetul on 4 kehtivat kriminaalkaristust, seega ei saa öelda, et kohus oleks lisaks äramainimisele arvestatud kustunud karistusi. Veel ei saa jagada ka kaitsja seisukohta, et ainult varasematele karistustele tuginemine on rikkumine. Maakohus ei ole tuginenud ainult varasematele karistustele, vaid on ilmestanud süüdimõistetu varasemat elukäiku kehtivate karistustega, mis näitavad, et süüdimõistetu ei ole suutnud oma käitumist muuta ning puudub alus eeldada, et käesoleval ajal oleksid asjaolud oluliselt muutunud. Karistades isikut korduvalt ja korduvalt uuesti süütegude toimepanemise eest näitab üheselt, et süüdimõistetu suhtes kohaldatud karistused ei ole oma eesmärki saavutanud. Süüdimõistetu toob enda õigustuseks välja, et ta on haige – narkomaan. On positiivne, et süüdimõistetu saab oma sõltuvusest aru, aga vaatamata ka varasemalt läbitud programmidele ja ravile, ei ole ta olnud võimeline muutma oma käitumist. Vangla iseloomustusest tuleneb, et süüdimõistetu on ka ise tõdenud, et ravi ajal ei suutnud ta narkootikumidest loobuda. Käesoleval ajal ei esine asjaolusid, mille alusel saaks öelda, et nüüd vastavasisulisel loengutsüklis ja tugigrupi töös osalemise tõttu on isik võimeline loobuma narkootikumidest. Maakohus on analüüsinud, kuidas varasem elukäik (karistused, ravi) ei ole mõjutanud süüdimõistetut, samuti analüüsinud elutingimusi (majanduslik olukord) kuid ka põhjendanud, miks positiivsena näivad asjaolud seda lõppjärelduses ei ole (narkootikumide tarvitamisest loobumise soov). Maakohtul puudub võimalus ette kirjutada, milline isik kuulub ennetähtaegselt vabastamisel, vaid vabastatava süüdimõistetu puhul peab olema risk minimaalne, et ta jätkaks vabaduses uusi kuritegusid ning see peab tulema nii vangistuse ajal käitumisest kui kõigist KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaoludest koostoimes. Määruskaebustes leitakse, et süüdimõistetul oleks abi kriminaalhooldusest. Ringkonnakohus ei leia, et see maandaks uue kuriteo toimepanemise riske. Kui metadooniravi ei aidanud süüdimõistetul loobuda narkootikumidest, siis puudub kohtul veendumus, et kriminaalhooldus hoiaks uute kuritegude toimepanemise ära, s.o aitaks süüdimõistetul majanduslikult hakkama saada ja loobuda narkootikumidest. 4 Ka varasemalt ebaõnnestunud kriminaalhooldus, kuna süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo, näitab, et kriminaalhooldus ei ole riske maandava toimega. Määruskaebused jäävad edutuks.
26. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Tasu koosneb maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest 4 pooltunni eest. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses ei ole põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Arvestades maakohtu määrusest tehtud ulatuslikke copy-paste väljavõtteid, on põhjendatud rahuldada kaitsjatasu taotlus kokku 3 pooltunni ulatuses, s.o summas 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb E. Kožanovil hüvitada M. Paabumetsa kaitsjatasu 90 eurot.
27. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
28. juuli 2018 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 5