lg 1 p 11 alusel hagita menetluses.
lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg-st 5 tulenevalt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp vastab
Martin Krupp on andnud Nerx Grupp OÜ likvideerijaks asumiseks digitaalselt allkirjastatud nõusoleku (tl 33). Tegu on isikuga, kes kohtu hinnangul on sobiv isik likvideerija kohustuste nõuetekohaseks täimiseks. Eeltoodust lähtuvalt määrab kohus likvideerijaks pankrotihaldur Martin Krupp’i. 10. Kohus selgitab, et likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 ning likvideerija tegevust reguleerivad ÄS §-d 210-220. Vastavalt
lg 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja osaühingu registrist kustutamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 28.05.2019, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Samuti esitada aruanne likvideerimise käigu kohta iga poole aasta järel alates likvideerija määramisest. Kohus hoiatab, et kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (
11.
lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuivõrd avalduse lahendamine on avaldaja huvides, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. 12.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohtuasja toimikust nähtuvalt on avaldaja tasunud kohtusse pöördumisel riigilõivu 50 eurot. Muude menetluskulude kandmist kohtuasja toimikust ei nähtu. Avaldaja tasutud riigilõiv jääb avaldaja kanda. 13. ÄS § 208 lg-s 2 on sätestatud, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. 14.
lg 3 sätestab, et määrus jõustub vastavalt käesoleva seadustiku § 466 lg-s 3 sätestatule.
lg-st 4 tuleneb, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt, käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.