← Eesti

3-16-1779/148

Obsah (4)§ 119§ 88§ 28§ 79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

§ 119lg 1), p 3 ja p 4 ei ole edasikaevatavad.

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE OSAS

  1. Määruskaebuses on Vladimir Viira taotlenud endale riigi õigusabi korras esindaja määramist. Ringkonnakohus märgib, et kaebajale ei ole riigi õigusabi korras esindaja määramine vajalik, kuna kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (riigi õigusabi seadus – RÕS § 7 lg 1 p 1). Kaebaja on käesolevas haldusasjas iseseisvalt esitanud nii kaebuse, määruskaebusi kui ka erinevaid taotlusi. Lisaks on kaebaja ringkonnakohtule teadaolevalt osalenud varasemalt mitmetes halduskohtumenetlustes. Halduskohtul lasuva uurimispõhimõtte kohaselt peab kohus vajadusel kaebajat suunama ja abistama. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kuna kaebajal on jõustunud kohtumääruse alusel kohustus tasuda määruskaebuselt riigilõiv ning kaebaja ei täitnud seda kohustust tähtajaks, siis tagastas halduskohus kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  2. detsembri
  3. a määrusele käesolevas haldusasjas õiguspäraselt. Seega ei ole sisuliselt menetlust, milles kaebajale esindajat määrata. Seetõttu võib riigi õigusabi määramisest antud juhul keelduda ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
  4. Kaebaja on taotlenud ärakirja
  5. aprillil 2018 esitatud määruskaebusest.
  6. Riigikohtu halduskolleegium on
  7. septembri
  8. a määruses asjas nr 3-7-1-502-15 märkinud, et menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-d 88 ja 89. Eriregulatsiooni olemasolu tõttu ei kohaldata haldusasja menetlusdokumendist ärakirja väljastamisele avaliku teabe seadust (vt AvTS § 2 lg 2 p 4). Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik.

§ 88

kohaldamisel tuleb täiendavalt arvestada ka

§ 28lõikega 2.

Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. septembri
  2. a määrus asjas nr 3-7-1-502-15, p-d 2 ja 3).
  3. Riigikohtu halduskolleegiumi
  4. septembri
  5. a määruse haldusasjas nr 3-7-1-502-15 kohaselt puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakirju (Riigikohtu halduskolleegiumi
  6. septembri
  7. a määrus asjas nr 3-7-1-502-15, p 3).
  8. Kuna kaebaja on soovinud koopiat enda koostatud määruskaebusest, mille sisu on talle teada, jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse määruskaebusest koopia väljastamiseks rahuldamata.
  9. Kaebaja on soovinud tutvuda toimikuga käesolevas haldusasjas. Sellega tutvumise mittevõimaldamist vaidlustas kaebaja haldusasjas nr 3-18-750, milles Tartu Halduskohus tagastas
  10. aprilli
  11. a määrusega V. Viira kaebuse. V. Viira esitas seepeale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus
  12. mai
  13. a määrusega samuti tagastas. Kaebaja esitas seejärel määruskaebuse Riigikohtule, kus määruskaebuse menetlusse võtmine on otsustamisel. Kaebaja on tutvunud käesoleva haldusasja toimikuga kahel korral.
  14. aprillil 2018 ajavahemikul kell 14.21–15.06 ning
  15. aprillil 2018 kell 14.52–15.
  16. Kuna kaebajal on seadusest tulenev õigus toimikuga tutvuda (

§ 88

lg 1) ning ei esine

§ 79lg-s 1 toodud keeldumise aluseid, tuleb vastav taotlus rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.