lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Süüdistatav Jüri Miloserdov, isikukood: 37605130370; elukoht: xxx; EV kodanik; emakeel: vene keel; põhiharidus; töökoht: xxx; varem kriminaalkorras karistatud: 26.01.2016 Harju Maakohtu poolt
järgi ja
alusel 6 kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase 6 kuulise katsaajaga.
MS § 217 alusel kinni peetud 30.07.2018 kell 11:
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Jüri Miloserdovile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 3.
lg 1 alusel arvestada Jüri Miloserdovi karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 30.07.2018.a. kuni 01.08.2018.a s.o 3 (kolm) päeva vangistust, seega on ärakandmata karistuseks 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 4.
lg 1,2,3,4 alusel asendada Jüri Miloserdov´ile mõistetud 7 kuud ja 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga 237 (kakssada kolmkümmend seitse) tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 5. Jüri Miloserdov peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
lg p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6. Määrata Jüri Miloserdov Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 7. Vabastada Jüri Miloserdov kinnipidamiselt kohtusaalis. 8.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Jüri Miloserdovilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümme) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 30.07.2018 kell 11:20 Harjumaal, xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,90 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik tulemus 0,81 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/nõudeid. Seega pani Jüri Miloserdov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o
Kohtuistungil süüdistatav Jüri Miloserdov seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Jüri Miloserdov nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Süüdistatava kaitsja Toomas Laanemaa leiab, et süüdistus on põhjendatud, tõendatud kriminaaltoimikus olevate tõenditega, tõendid on lubatavad, tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus uuris järgmiseid kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (lk 9-11); - tunnistaja K E J ütlused (lk 16-17); - väljatrükk juhiloa andmete kohta (lk 18); - kahtlustatava Jüri Miloserdov ütlused (lk 20-22); - 26.01.2016 Harju Maakohtu otsus ( lk 24-26). 3 Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et süüdistatav juhtis 30.07.2018 kell 11:20 Harjumaal, xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Antud fakt on tuvastatud Jüri Miloserdovi enda poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab, et hommikul helistati ja öeldi, et on vaja tööle minna. Sõitis tuttavaga xxx kust võttis tööauto. Tööle jõudis kella 09:00 paiku. xxx sõitis xxx laadima ja sealt hakkas edasi sõitma xx. Jõudis sõita kokku umbes 50 km kui politsei ta veidi ennem xx kinni pidas. Jüri Miloserdovi ütlused haakuvad ka kohtueelses menetluses ülekuulatud tunnistaja K E J ütlustega, mille kohaselt olles tööl 30.07.2018.a patrullpolitseinikuna märkasid kella 11:17 ajal Harju maakonnas, xxx juures valget värvi kaubikut xxx registreerimismärgiga xxx, peatasid nimetatud sõiduki xxx juures. Sõidukit juhtis Jüri Miloserdov ( ik. 37605130370). Seega leiab kohus, et kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist asjaolu, et Jüri Miloserdov juhtis 30.07.2018 kell 11:20 Harjumaal, xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 38 lg 1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 69 lg 2 p 1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuhti kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist ja kasutamise protokollist nähtuvalt mõõtis Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik J D 30.07.2018.a kell 12:26-12:30 Jüri Miloserdovi väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST NR ARBK-0032, (taatlustunnistus TTRC-18-00076), mille lõplik lugem oli 0,90 mg/l, laiendmääramatus +/-0,09 mg/l, seega lõpptulemus 0,81 mg/l; Seega leiab kohus, et alkoholijoove on Jüri Miloserdovil tuvastatud kooskõlas KorS § 38 lg 1. Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et alkoholi hulk Jüri Miloserdovi poolt väljahingatavas õhus vastas LS § 69 lg 2 p-s 1 ja LS § 69 lg 3 sätestatud määradele auto juhtimisel. Alkoholi tarbimist 4 kinnitab ka süüdistatav, öeldes, et 29.07.2018 olles kodus alustas alkoholi tarvitamist umbes kella 20:30 ajal ja lõpetas 00:30 ajal. Jõi õlut umbes 5-6 pudelit, misjärel läks magama. Alguses ei olnud plaanis kuhugi sõita, aga hommikul helistati, et on vaja tööle sõita. Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist asjaolu, et Jüri Miloserdov juhtis 30.07.2018.a mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. Jüri Miloserdovile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Jüri Miloserdovi käitumises tuvastatud kavatsetus, sest juhtides sõidukit, teadis Jüri Miloserdov, et juhib sõidukit alkoholijoobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt tunnistab ta, et tarvitas eelmisel päeval hilisõhtul 5-6 pudelit õlut ja hommikul tundes end uimasena otsustas tööle minna ja veoki rooli istuda. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – alkoholijoobest – ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Jüri Miloserdov pani kuriteo toime kavatsetusega. Nähtuvalt Harju Maakohtu 26.01.2016.a otsusest on Jüri Miloserdovit karistatud
järgi 6 kuu pikkuse vangistusega
lg 1, 3 kohaldamisega 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga.
lg 1 p 1 alusel võeti Jüri Miloserdovilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Jüri Miloserdovi poolt
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning Jüri Miloserdov tuleb süüdi mõista
Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Süüdistatav Jüri Miloserdov on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Karistus Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kuna alkoholijoobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul ka sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. 5 Süüdistatavale inkrimineeritud
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest, kui see on toime pandud korduvalt näeb seadusandja karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel Jüri Miloserdovile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju.
Jüri Miloserdovi näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus Jüri Miloserdovi kahetsust. Kohtu hinnangul on Jüri Miloserdovi näol tegemist liikluses ohtliku isikuga, ta ei ole eelnevast karistusest teinud enda jaoks järeldusi. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Mõistetud karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Süüdistatava Jüri Miloserdovi puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Toimiku materjalidest nähtuvalt on Jüri Miloserdovit karistatud Harju Maakohtu 26.01.2016 otsusega
järgi 6 kuu pikkuse vangistusega
Kohus leiab, et Jüri Miloserdovi suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes talle vangistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Vangistus 1 aasta vastab kohtu arvates nii Jüri Miloserdovi süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Jüri Miloserdovile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Jüri Miloserdovile 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada Jüri Miloserdovi karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 30.07.2018.a. kuni 01.08.2018.a s.o 3 päeva vangistust, seega on ärakandmata karistuseks 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohtuistungil väljendas süüdistatav oma nõusolekut teha üldkasulikku tööd. Kaitsja leidis, et kuivõrd süüdistatav kasvatab alaealist last, siis on isa kohalolek pere toimetulekuks oluline ning palus asendada mõistetav karistus üldkasuliku tööga. Kohtu hinnangul, arvestades Jüri Miloserdovi isikut, on võimalik karistuse eesmärk saavutada asendades mõistetud vangistus üldkasuliku tööga.
lg 1,2,3,4 alusel asendada Jüri Miloserdovile mõistetud 7 kuud ja 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga 237 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Tunnistades Jüri Miloserdov
lg 2 järgi süüdi, näeb seadus ette ka lisakaristuse kohaldamise.
lg 3 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Väljakujunenud liiklussituatsioon, kus liikluses hukkunute arv on endiselt murettekitavalt suur, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka
§-s 50 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 leidnud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende 6 kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis
Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule, samuti tema edasisele elukorraldusele. Jüri Miloserdov oli enne kõnealust sündmust toime pannud samalaadse rikkumise. Eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg lõppes vahetult ennem uue samalaadse teo toime panemist, asudes uuesti mootorsõiduki rooli olles alkoholijoobes. Kohus leiab, et süüdistatav peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad. Süüdistatav viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik liiklusseaduse nõuetest ja seaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele. Arvestades eelnevat, peab kohus võimalikuks kohaldada Jüri Miloserdovilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alla keskmäära, kuid mitte alammääras s.o 10 kuuks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Jüri Miloserdovi menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Jüri Miloserdovil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu 7 maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei ole Jüri Miloserdov esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus Jüri Miloserdovilt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 375 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu summas 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Jüri Miloserdovil ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. /digitaalselt allkirjastatud/ Julia Vernikova kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.