lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Maksim Kink Süüdistatav Sergei Kalašnikov Ik 35905180322, elukoht XXX, EV kodanik, keskharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 25.05.2017 otsusega KarS §
MS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 6, 7 alusel liitkaristusena vangistusega 11 kuud 28 päeva, karistus kantud ja kustumata RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4; 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi Sergei Kalašnikov KarS §
MS § 238 lg 2 kohaselt Sergei Kalašnikovile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 10 (kümme) kuud. Kohaldada Sergei Kalašnikovi suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ja karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 19.05.2018.a. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Sergei Kalašnikovilt riigituludesse sundraha 375 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et sundraha tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 31,25 eurot. Esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Sergei Kalašnikov on kohtu alla antud selles, et tema isikuna, kes on viimasel ajal toime pannud 2 vargust, s.o 12.04.2017 ja 23.05.2017, mille eest teda karistati vastavalt 13.04.2017 ja 25.05.2017 Harju Maakohtu kohtuotsustega KarS §
lg 2 järgi (viimane karistus 9 kuud ja 28 päeva vangistust, mille ta kandis ära 23.05.2017 – 23.03.2018), uuesti 19.05.2018 kella 21.03 paiku viibides Tallinnas, Põhja pst 17 asuvas ja Rimi Eesti Food AS -ile kuuluvas kaupluses Põhja Rimi, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist kaupa kogumaksumusega 35,10 eurot, milleks on 4 pakki kohvi Paulig Classic 500 gr maksumusega 4,29 eurot/pakk ja 6 latti täissuitsuvorsti Ordu Nõu 250 gr maksumusega 2,99 eurot/tükk, pani need temal kaasas olnud toidukotti ja väljus nimetatud kaubaga müügisaalist, jättes selle kauba eest tahtlikult tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Seega pani Sergei Kalašnikov toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, see on KarS §
Süüdistatav Sergei Kalašnikov tunnistas ennast kohtuistungil esitatud süüdistuses süüdi ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Kahtlustatavana ülekuulamisel andis Sergei Kalašnikov ütlusi, milliste kohaselt läks ta 19.05.2018.a Rimi kauplusesse, mis asub Tallinna kesklinnas. Müügisaalis võttis ta mitu pakki kohvi Paulig ja mitu latti suitsuvorsti ja pani need endale kotti. Kassas ta nimetatud kauba eest ei tasunud, kassadest möödumisel peeti ta kinni ja viidi turvaruumi, kus ta andis varastatud kauba turvatöötajale. S. Kalašnikov põhjendas varguse toimepanemist alkoholijoobega ja kahetses juhtunut (tl 12). Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, sealhulgas Rimi Eesti Food AS avaldust, tunnistaja XX ütlusi, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, karistusregistri väljatrükki ja Harju Maakohtu 25.05.2017.a ja Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2017.a otsuseid Sergei Kalašnikovi süüditunnistamise ja karistamise kohta KarS §
S §
Rimi Eesti Food AS avaldus nr 10 19. maist 2018 tõendab, et 19.05.2018 kella 21.03 ajal peeti Tallinnas, Põhja pst 17 asuvas Põhja Rimi kaupluses kinni isik, kes varastas 4 pakki kohvi Paulig Classic ja 6 latti täissuitsuvorsti Ordu Nõu, koguväärtusega 35,10 eurot, kaup on kauplusele tagastatud (tl 2). Rimi Eesti Food AS tsiviilhagi ei esitanud (tl 44). Turvafirma Grifs töötajast tunnistaja XX ütlused kinnitavad, et olles 19.05.2018 turvatöötajana tööl Tallinnas, Põhja pst 17 asuvas kaupluses Rimi nägi, kuidas määrdunud riietes vanem mees võttis riiulilt mitu pakki kohvi ja pani need endale kotti, siis läks mees külmiku juurde ja pani kotti veel mitu kangi Nõo vorsti Ordu ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Turvakontrolli käigus avastas tunnistaja mehe juurest 4 pakki kohvi ja 6 suitsuvorsti, mis tagastati kauplusele (tl 2-4). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab, et 19.05.2018.a kella 22.06 ajal kahtlustatavana kinnipeetud isikuks oli Sergei Kalašnikov, kelle juurest leiti isiku läbivaatusel ka tema ID-kaart (tl 8-9,10). Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Sergei Kalašnikovi on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, viimati karistati teda Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2017.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi vangistusega (tl 35-37). Kriminaalasjas kogutud riimuvate tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et Sergei Kalašnikov isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest, püüdis 19.05.2018.a varastada võõrast vara, tegutsedes kavatsetult. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud Sergei Kalašnikovi elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Sergei Kalašnikov on korduvalt karistatud varguste eest ning ta jätkas lühikese aja möödumisel peale viimase karistuse – vangistuse – kandmiselt vabanemist varguste toimepanemist. Seega pani Sergei Kalašnikov toime võõra vallasasja äravõtmise katse võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks Sergei Kalašnikovi poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on S. Kalašnikovil 13 kehtivat väärteokaristust ning teda on karistatud ka rahatrahvidega, mis on valdavalt tasumata. Samuti on Sergei Kalašnikovil 6 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2017.a otsusega KarS §
MS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2, ja § 69 lg 6,7 järgi vangistusega 9 kuud ja 28 päeva. Karistuse kandmiselt vabanes S. Kalašnikov 23.03.2018.a. Lühikese aja möödumisel peale viimase karistuse kandmist jätkas S. Kalašnikov varavastaste kuritegude toimepanemist. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et S. Kalašnikovi on varem varavastaste kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras korduvalt karistatud, siis ei ole karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. On ilmne, et Sergei Kalašnikov ei ole enda jaoks varasematest karistustest mingeid järeldusi teinud ning ta on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku poolt uue samalaadse kuriteo toimepanemine nõuab eripreventiivsel kaalutlusel süüdlasele rangete karistusmeetmete kohaldamist. Arvestades eeltoodut tuleb S. Kalašnikovi karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on kohtueelses menetluses avaldatud kahetsus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka materiaalse kahju puudumisega ning asjaoluga, et kuritegu jäi katse staadiumi. Kohus leiab, et Sergei Kalašnikovi võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega. Juhindudes KrMS § 130 lg 4¹ kohaldab kohus Sergei Kalašnikovi suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd kriminaalasja Sergei Kalašnikovi süüdistuses arutati kiirmenetluses, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra, seega on sundraha suuruseks 375 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sergei Kalašnikov ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et tema varaline seisund tervikuna ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Samal ajal ei ole kohtu hinnangul Sergei Kalašnikovil vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, seega peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude tasumise osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata sundraha hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.