← Eesti

3-16-2245/24

Obsah (5)§ 152§ 90§ 203§ 162§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 5. juuni 2018, Tartu 3-16-2245 Haldusasi Vl

) § 108 lg 1 kohaselt jättis halduskohus kõik menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 810 eurot. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

  1. Narva linna apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgnevalt. 4.
  2. Kaebaja läks tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele, mistõttu oleks halduskohus pidanud kontrollima, kas kaebuse eesmärgid on võimalik saavutada muudetud kaebusega. Halduskohus seda aga määrusega ei teinud.

§ 152

lg 1 p 4 ja lg 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Vastustaja leiab, et kuna menetluse eesmärk – teenindajakaardi kehtivuse taastamine – on ära langenud, pidanuks halduskohus menetluse lõpetama. Kaebaja ei esitanud taotlust jätkamaks menetlust

§ 152lg 1 alusel.

Vastustaja esitas kaebuse nõude muutmisele ka vastuväite, kuid halduskohus ei analüüsinud seda seaduses ettenähtud korras (

§ 90). 4.2.

Menetluskulude nimekirja esitamisel ei olnud kaebaja veel õigusabikulusid tasunud. Maksuja Tolliameti avaldatud andmetel oli OÜ Sidiv Õigusbüroo I kvartali käive 2384,83 eurot. Mistõttu on vähetõenäoline, et kaebaja on õigusteenuse eest maksnud.

  1. V. Gribkovi vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta, leides, et halduskohtu otsuse põhjendused on õiged. Vastuses leiab kaebaja järgnevat. 5.
  2. Kaebaja eesmärgiks oli küll taksojuhi teenindajakaardi kehtivuse taastamine, kuid kaebuse põhinõudeks oli vaidlustatud otsuse tühistamine. Kaebaja leidis, et vastustaja peatas alusetult kaebajale väljastatud teenindajakaardi. See oli ka üheks aluseks õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisel. Tartu Halduskohus lubas
  3. märtsi
  4. a määrusega kaebajal kaebust muuta. Kaebaja esitas halduskohtule taotluse kaebuse nõude muutmiseks. Kaebajal oli nõude muutmiseks põhjendatud huvi olemas. 5.
  5. Menetluskulude nimekiri esitati kohtusse
  6. märtsil
  7. Dokumentide esitamisel kohtusse ei olnud arve tasutud, kuna kaebajal puudusid selleks rahalised vahendid. Kaebaja tasus arve
  8. aprillil
  9. märtsi
  10. a määrusega määrati dokumentide esitamise tähtajaks
  11. märts 2017 ja täiendavaks tähtajaks
  12. aprill
  13. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  14. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  15. Vaidlust ei ole selle üle, et vastustaja tagastas kaebajale teenindajakaardi. Vastustaja leiab, et teenindajakaardi tagastamise tõttu tulnuks menetlus vastavalt

§ 152

lg 1 p-le 4 lõpetada, kuna kaebaja ei esitanud menetluse lõpetamiseks sellesisulist taotlust (

§ 152

lg 2, apellatsioonkaebuses on ekslikult märgitud

§ 152lg 1).

8.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 3 Ringkonnakohus leiab, et kaebaja on vastuses kohtunõudele siiski taotlenud menetluse jätkamist tühistamisnõude asemel tuvastamisnõudega. Ebaõige on vastustaja arusaam, et kaebaja ei ole esitanud taotlust menetluse jätkamiseks

§ 152lg 2 alusel haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

Kaebaja esitas vastavasisulise taotluse

  1. märtsil 2017 (tl 33 ja 33p) ning märkis, et soovib vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist, tuues põhjendatud huviks kahju hüvitamise nõude esitamise tulevikus ning mainides ka preventiivset huvi.
  2. Väär on ka vastustaja seisukoht, et halduskohus ei ole hinnanud kaebuse muutmise aluste esinemist. Halduskohtu
  3. märtsi
  4. a määrusest (tl 38 ja 39) nähtub, et halduskohus hindas tuvastamiskaebuse esitamiseks vajaliku põhjendatud huvi esinemist. Ka kohtuotsuses on halduskohus märkinud veel kord, milles põhjendatud huvi seisneb. Seega puudus alus menetluse lõpetamiseks

§ 152lg 1 p 4 alusel.

10. Halduskohus ei toiminud valesti, kui ta jättis vastustaja vastuväite määrusega lahendamata. Vastuväite esitamise eesmärk on juhtida kohtu tähelepanu võimalikele menetlusvigadele, mis puudutavad menetlustoiminguid, mille peale menetlusseadustik ei võimalda iseseisvalt määruskaebust esitada, kuid mis võivad olla siiski nii olulised, et sellise vastuväite esitamine alles sisulise lahendi peale edasi kaevates võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise menetlusnormide rikkumise tõttu ja asja tagasisaatmise uueks arutamiseks madalama astme kohtule (K. Merusk, I. Pilving (koostajad). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. 2013, lk 347). Vastuväide tuleb lahendada põhjendatud määrusega.

§ 203

lg-s 1 sätestatud edasikaebamise piiranguid arvestades ei ole vastuväite lahendamise kohta tehtud määruse peale võimalik edasi kaevata.

§ 90

lg-st 2 tuleneb, et halduskohtu tegevusele vastuväite esitamisel saab halduskohtu veale taas tugineda apellatsioonkaebuses. Kui menetlusosaline on kohtumenetluse käigus küll kohtu tegevuse peale vastuväite esitanud, aga kohus ei ole seda määrusega lahendanud, on vastuväide võimalik lahendada kohtuotsuse resolutsioonis vastavalt

§ 162lg-le 1 (Tallinna Halduskohtu 25.

mai

  1. a otsus asjas nr 3-11-1393, p 23). Seega ei ole halduskohus menetlusreeglite vastu eksinud.
  2. Tartu Halduskohus mõistis kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud summas 810 eurot, neist riigilõiv 30 eurot ja õigusabikulud 780 eurot. Kuna kaebajale esitatud arved olid siiski tasutud
  3. aprilliks 2017 (tasutud
  4. aprillil 2017; tl 52 ja 54), mil oli tähtaeg muude täiendavate dokumentide esitamiseks, võis neid arveid menetluskulude väljamõistmisel arvestada.
  5. Apellatsioonkaebuses märkis vastustaja, et Maksu- ja Tolliameti avaldatud andmetel oli OÜ Sidiv Õigusbüroo I kvartali käive 2384,83 eurot. Mistõttu on vähetõenäoline, et kaebaja on õigusteenuse eest maksnud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda selles, et kaebaja on arved tasunud. OÜ Sidiv Õigusbüroo kassa sissetuleku orderite kohaselt on kaebaja tasunud
  6. aprilliks 2017 õigusabi eest 780 eurot (tl 52 ja tl 54). Kuigi nimetatud osaühingu käive oli
  7. a I kvartalis 2384,83 eurot, ei järeldu sellest, et oleks väheusutav, et arved on tasumata. Kaebaja esindaja on väitnud, et arved ja arvete eest tasutud summad kajastusid
  8. a märtsi käibedeklaratsioonis.
  9. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb Narva linna apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  10. aprilli
  11. a otsus muutmata. Vastavalt

§ 108lg-le 1 kannat menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna vastustaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad vastustaja menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda. Kaebaja on apellatsiooniastmes kandnud menetluskulusid kokku 360 eurot. Selle tõendamiseks on kaebaja esindaja esitanud OÜ Sidiv Õigusbüroo kassa sissetuleku orderi, mille kohaselt on arve nr 36 eest tasutud

  1. aprillil
  2. a 360 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja esitatud 4 õigusabikulud on apellatsiooniastmes olnud põhjendatud ning seetõttu tuleb taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.