Kriminaalasi nr 1-18-5418 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. august 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5418
(18278000557)Kohtunik Raina Pärn Kriminaalasi Kalmer Koossalu kriminaalasi KarS § 3311 lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav KALMER KOOSSALU Isikukood: 39304133525; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta. Kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras 9 kehtivat karistust. Tõkend: puudub. Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kalmer Koossalu KarS § 3311 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1000 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber rahalise karistuse tasumisel on
- Selgitusse tuleb märkida „1-18-5418, rahaline karistus, Kalmer Koossalu“. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kalmer Koossalult riigituludesse menetluskuludena sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot ja riigi õigusabi kulu 177 (ükssada seitsekümmend seitse) eurot 60 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 927 (üheksasada kakskümmend seitse) eurot 60 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
- Selgitusse tuleb märkida „1-18-5418, menetluskulud, Kalmer Koossalu“. Tähtajaks rahalise karistuse või menetluskulude tasumata jätmise korral suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 3 p 3 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale. Süüdistataval ja kaitsjal on tulenevalt KrMS § 254 lg-test 6, 7 õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu Kalmer Koossalule on esitatud süüdistus KarS § 3311 lg 1 järgi selles, et tema isikuna, keda vastavalt Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 20.09.2017 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-178877 kohustati välja andma enda valdusest xxxxxxxxxxxxxxxxvaldusesse sõiduk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxning kelle suhtes xxxxxxxxxxxxxx büroo poolt alustatud täiteeasja nr 084/2017/3034 menetluse raames on kohustuse täitmata jätmise eest 22.02.2018 kohaldatud sunniraha suurusega 500 eurot ning saades sunniraha määramise otsusest 22.02.2018 teadlikuks, jättis teadlikult ja tahtlikult tsiviilasjas tehtud kohtulahendi täitmata. KarS § 3311 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatav Kalmer Koossalule kohtus karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära, s.o 1000 eurot. Menetluskulu: määratud kaitsja tasu 177,60 eurot ja sundraha 750 eurot. 29.06.
- a koostatud süüdistusakt edastati Kalmer Koossalule ja tema kaitsjale. 06.08.
- a on Kalmer Koossalule süüdistusakt allkirja vastu kätte antud. II Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, on seisukohal, et kriminaalasi on võimalik lahendada käskmenetluses. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud käskmenetluse sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Kalmer Koossalu süüdi KarS § 3311 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahalise karistuse. 2 KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kalmer Koossalu süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et Kalmer Koossalu on jätnud täitmata kohtulahendi. Kusjuures täitmata jäänud kohtulahendi sisu on Kalmer Koossalu ise saanud vahetult mõjutada, kuna ta on sõlminud vastaspoolega kompromissi. Sellele vaatamata ei ole ta sõlmitud kompromissi täitnud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 mõttes puuduvad. Arvestada tuleb ka Kalmer Koossalu suhtumist toimepandusse. Nimelt on Kalmer Koossalu keeldunud ka kriminaalmenetluse kestel avaldamast sõiduki asukohta. Samuti on ta jätkuvalt keeldunud sõidukit välja andmast. Sellest tulenevalt ei kavatsegi Kalmer Koossalu kohtulahendit täitma asuda ja sõidukit välja anda. Seda vaatamata sellele, et Kalmer Koossalule on määratud sunniraha ja tema suhtes viiakse läbi kriminaalmenetlust. Kalmer Koossalu varem kriminaalkorras karistatud ei ole. Kalmer Koossalul on 9 kehtivat väärteokaristust. Kõik liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemise eest. Kohtu arvates on kohane karistada Kalmer Koossalut rahalise karistusega. Rahaline karistus teenib käesoleval juhul karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda Kalmer Koossalule mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul on prokuratuuri poolt taotletud rahalise karistuse määr kohane ja vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Kriminaalmenetlusele eelnenud aastal
(2017)oli Kalmer Koossalu keskmine päevasissetulek 0 eurot (tl 33), mistõttu tuleb rahalise karistuse suuruse arvestamisel aluseks võtta KarS § 44 lg 2 alusel miinimumpäevamäär, s.o 10 eurot. Seega on 100 päevamäära rahalise karistuse rahaliseks suuruseks 1000 eurot. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalmenetluses on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 177,60 eurot (88,80 eurot – tl 38-39, 88,80 eurot – tl 44-45). Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2018.a) määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 500 eurot. Seega on sundraha suuruseks 750 eurot. Eeltoodust tulenevalt on menetluskulu kokku 927,60 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Kalmer Koossalult. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3